Mari-Liis Jääger on ligi 17 aastat töötanud pangas. Möödunud aastast juhib ta Swedbanki Rahaasjade Teabekeskust ning on oma südameasjaks võtnud rahatarkuse edendamise, jagades inimestele praktilisi nõuandeid rahaasjade korraldamiseks. Viimsis on Mari-Liisi kodu olnud tosin aastat ning kodukohas hindab ta kõrgelt mõnusat kogukonnatunnet ja loodust.

Kuidas jõudsite pangandusse? 

Huvi finantsvaldkonna vastu kasvas välja matemaatikaarmastusest. Mul oli väga hea matemaatikaõpetaja ja see süvendas minu huvi. Käisin Tartus majanduskallakuga kommertsgümnaasiumis ning pärast seda tundus loomuliku jätkuna alustada majandusõpinguid Tartu ülikoolis, kus minu erialaks oli rahandus ja pangandus. 

Majandusõpingud läbisin nelja aasta asemele kolmega ning lõputöö kirjutamise kõrvalt asusin panka tööle. 

Olete pikka aega pangas töötanud. Kuidas inimesed rahaasju korraldada oskavad ja kus on kõige suuremad puudujäägid?

Paljud inimesed elavad üks päev korraga – kui raha on, siis kulutatakse kõik ära ning tulevikule eriti ei mõelda. Oma tuludele ja kuludele ei taheta otsa vaadata. Olen aastate jooksul töötanud pangas erinevatel ametikohtadel ning see mõtteviis on levinud nii väiksema kui ka suurema sissetulekuga perede puhul. Jõukamad laenavad raha juurdegi, kui sissetulek on kulutatud. See teeb murelikuks. 

Kõik teavad, et rahaline tagavara peaks olema, kuid arvatakse, et küll kunagi tulevikus see puhver tekitatakse. Kui pere peamine sissetuleku teenija jääb haigeks või kaotab töö, siis alati ei julgeta majanduslikest raskutest isegi pereliikmetele rääkida. Samas tuleks ühiselt mõelda, kuidas kulusid kokku hoida  ning teatud juhtudel ka väiksem kodu soetada. 

Sõltumata sissetuleku suurusest on võimalik raha kõrvale panna. Säästmist võib alustada väikestest summadest ning kui on tekkinud säästmisharjumus, siis summat suurendada. Säästupuhver või meelerahu fond, mis tagaks ootamatuste korral siiski majandusliku toimetuleku, peaks olema igal inimesel. 

Rahatarkusest on viimasel ajal palju rääkima hakatud. Kust on Teie rahatarkus pärit?

Teatud määral kodust, sest minu pere ei olnud jõukas. Suuremad ostud tuli eelarvesse planeerida ning selleks raha koguda. Emotsioonioste teha ei saanud, iga ostu vajalikkus pidi olema põhjendatud.  

Kui tööle läksin ja hakkasin regulaarselt palka saama, juhtus ka minul, et kuu lõpuks oli kõik otsas. See sundis ennast kokku võtma ning oma tuludele ja kuludele otsa vaatama. Nagu paljudel oli ka minul hirm, et säästmisega jään ilma rõõmupakkuvatest asjadest ega saa endale enam midagi lubada. Otsustasin, et tuleb sellest hirmust üle olla ning kohe, kui palk laekub, osa raha teisele kontole kanda ning maksusoodustusega investeering teha kuu alguses mitte lõpus.

Minul on meelerahufond suuremateks ja ootamatuteks väljaminekuteks. Vajadusel kasutan seda ja seejärel kogun uuesti. 

Mis on olnud suurim õppetund seoses rahaga?

Positiivne õppetund ja parim investeering iseendasse oli pärast gümnaasiumi lõpetamist õppelaenu võtmine, et osta lennupilet Ameerika Ühendriikidesse. Tahtsin korralikult inglise keele ära õppida, maailma näha ning endale tõestada, et saan hakkama. Õppelaenu tagasi maksmiseks töötasin seal lapsehoidjana ning saadud tasu eest reisisin, aga ka säästsin, et saaksin tagasi tulles õppelaenu tagasi maksta.

Valus õppetund oli esimene börsil investeerimise kogemus, kus kaotasin enda jaoks arvestatava summa. Olin algaja ja tegin vea, mille eest alustavaid investeerijaid hoiatatakse. Investeerisin 2007. aastal suurema summa kahte Ida-Euroopas olevasse ettevõttesse ühe korraga, kuid alustama peaks väikeste summadega ning investeeringud tuleks hajutada erinevate sektorite ja regioonide vahel. Investeerimise võtmesõnad ongi regulaarsus ja hajutamine. 

Pärast seda ma mõnda aega investeerida ei tahtnud, kuigi sain aru, et see on üks hea võimalus tuleviku kindlustamiseks. 

Valusate õppetundide vältimiseks soovitan liituda Facebookis rahatarkuse grupiga Kogumispäevik, kus on enam kui 36 000 liiget ning üksteisele jagatakse soovitusi nii investeerimisega kui ka säästmisega alustamiseks.

Mis on rahatarkus, mida soovite edasi anda oma sõpradele ja lastele? 

Põhiline on lihtne tõde: ära kuluta kogu raha ära. Headel aegadel tuleb raha kõrvale panna. Ka lastele tuleks säästmisest rääkida ja neid õpetada. Kui laps soovib midagi osta, siis lapsevanemad ei peaks kohe ütlema, et seda ei saa, sest meil pole raha, vaid võiks koos arutada, kuidas saaks. Millest tuleks loobuda ja leppida lapsega kokku, mis on tema panus, kui palju tema peaks koguma ja kui palju ema-isa saavad toetada. 

Minu naabrinaise laps tegi kooliprojekti jaoks huvitava eksperimendi. Nende neljaliikmeline pere pidi kolme kuu jooksul hakkama saama 500 euroga kuus, mis oli toidu ja esmatarbekaupade ostmiseks. Kogu pere oli eksperimenti kaasatud. Nad vaatasid üle oma sissetulekud ja väljaminekud, planeerisid nädalamenüüd, mõtlesid ostud läbi. Peres toimus eksperimendi järel mõtteviisi muutus. Nad said kindluse, et saavad hakkama ka väiksema summaga ning säästetud rahaga alustasid investeerimist.

Mari-Liis Jääger
Mari-Liis on Viimsi mudilaskooriga kahel korral osalenud laulupeol. Foto: erakogu

Olete Viimsi koolis käinud õpilastele rahatarkust jagamas. Kas uus põlvkond oskab rahaga paremini ümber käia?

Käin aktiivselt programmi „Tagasi kooli“ raames erinevas vanuseastmes õpilastele rahatarkusest rääkimas. 

Nii Viimsi koolis kui ka mujal Eestis rahatarkuse tunde andes olen näinud, et paljud lapsed on pere rahaasjadesse kaasatud. Vanemad on lastega raha teemadel rääkinud ning lapsed mõtlevad ettevõtlikult. Osadel noortel on aga sootuks teistsugused kogemused. Neile on ostetud kõik, mida nad soovivad, ning nad ei pea rahale mõtlema ega oma taskuraha planeerima. Kui neilt lastelt küsida, mida nad teeksid, kui neil oleks tuhat eurot, siis nad ei oska öelda, sest neil ei ole unistusi. Kui laps saab kogu aeg kõike, mida soovib, siis ta ei mõistagi, miks peaks pingutama ja ka saavutamisrõõm jääb ära.

Mis Teile Viimsi juures meeldib?

Mulle meeldib Viimsi kogukonnaelu ja üksteise hoidmine. Võimalus iga hetk jalutada mere äärde ning nautida seda avarust. Kasutan aktiivselt ka meie terviseradu nii jooksmiseks kui ka suusatamiseks. Üks minu lemmikkoht on Viimsi taluturg, kuhu vahel jalutan isegi siis, kui mul midagi osta ei ole vaja. Samuti on Viimsi laste kasvatamiseks parim paik, sest siin on olemas kool, lasteaed, huvikoolid ning palju looduskauneid kohti, kus väga tihti võib isegi metsloomi kohata. 

Viis soovitust, kuidas raha säästmisega alustada

1. Sea säästmiseks eesmärk
Raha kipub kuluma, kui puudub kindel eesmärk, milleks koguda. Sea kindel eesmärk, milleks raha koguda soovid, ja pane paika tähtaeg, mis ajaks soovid raha kokku saada. 

2. Mõtle läbi, kuhu sinu raha kulub
Säästmisega alustamiseks vaata üle nii püsi- kui ka pisikulutused, et aru saada, missugustelt kulutustelt saaksid säästa. 

3. Alusta jõukohastest summadest ja kujunda säästmisest harjumus
Levinud on eksiarvamus, et väikse sissetulekuga ei ole võimalik tagavara koguda. Kui sissetulekud on väiksed, siis on igakuine säästetav summa väiksem, kuid säästmine on võimalik iga sissetuleku puhul. 

4. Kaalu oste tahan-vajan skaalal
Kaalu oma ostusoove skaalal tahan-vajan. Asjad, mida sa ei vaja, jäta ostmata. 

5. Hoia säästmiseks mõeldud raha eraldi

Tõsta säästetav summa igapäevakulutusteks mõeldud rahast eraldi. Niimoodi on ees selge kontoseis, millega tuleb kuu lõpuni toime tulla, ja väldid säästmiseks mõeldud summa kogemata ärakulutamist.