Kui Viimsis algas kultuuriaasta, siis kultuuriministeerium on kuulutanud 2022. aasta raamatukogude teema-aastaks. Tingituna sellest, et külastajad ei näe enam ammu raamatukogusid ainult kui raamatute kogujaid ja laenutajaid, vaid eeldavad, et need on erisuguse info nõustajad ja suunajad – kokkuvõttes kogukonnakeskused.
Viimsilased tunnetavad kindlasti viimase kahe aasta jooksul toimunud muutusi, kui vallaraamatukogust on kujunenud kogukonna info- ja nõustamiskeskus, kust saab kasu igaüks – alates mitmekesistest teenustest, mida vajatakse enda täiendamiseks ning harimiseks, kuni selleni, et raamatukogu on lihtsalt meeldiv kohtumispaik.
Raamatukogude aasta eesmärk on muuta Eesti raamatukogud nähtavamaks ning avada nende roll neljast aspektist: jaanuarist märtsini keskendutakse raamatukogule kui kogukonnakeskusele, aprillist juunini on fookuses raamatukogu kui kirjandus- ja kultuurikeskus, juulist augustini on teemaks raamatukogu ratastel ning septembrist detsembrini on pühendatud tuleviku raamatukogule.
Kogukonnakeskus
Raamatukogu toimib kui kogukonna kokkutooja ja selle liikmetele lähedal seisja ning on üks viimastest demokraatlikest avalikest ruumidest. Raamatukogu on kohaks, kus kogukonna liikmetele on loodud võimalus koguneda, arutleda ja oma asju ajada, lastest vanemaealisteni. Alanud on läbirääkimised Eesti Koostöö Koguga, et valmistada ette pilootprojekt, millega pakkuda Eesti raamatukogude töötajatele rohkem tuge ja teadmisi, kuidas muutuda kogukonnakesksemaks, kaasata kogukonda ja kaasa aidata Eesti ühiskonna valupunktide lahendamisele.
Kirjandus- ja kultuurikeskus
Raamatukogul on asendamatu roll kirjanduse hoiustamisel ja tutvustamisel, nii laste, noorte kui ka täiskasvanute lugemishuvi tekitamisel ja suunamisel. Ainulaadsena tagavad nad kultuurivarale tasuta juurdepääsu. Raamatukogus toimuvad kirjanduslikud kohtumised, huvitavad näitused, raamatulaadad, konverentsid ja teised sündmused.
Väljaspool raamatukogu
Raamatukogul on võimalus viia oma teenused tavapärastest ruumidest väljapoole. Suvekuudel luuakse inimestele võimalused laenata lugemisvara linnatänavatel ja rannas, raamatukogubussis või mujal. Raamatukogud osalevad festivalidel ja muudel suvistel üritustel. Kavandamisel on kampaania, et kutsuda inimesi oma suvistel rännakutel külastama ja avastama raamatukogusid üle Eesti.
Tuleviku raamatukogu
Tänapäeva infoühiskonnas on raamatukogude roll muutumas. Klassikalistele lugemissaalidele ja laenutusteenustele on lisandunud digitaalsed võimalused. Samal ajal on kasvanud vajadus, et raamatukogud õpetaksid inimestele infotarbimisepädevust. Asendamatuks on muutunud raamatukogu kui nõustaja osatähtsus kodanike suhtlemisel e-riigiga. Keskendutakse nii e-raamatutele kui ka nende tutvustamisele ning sellele, kuidas kasutada igapäevaelus erinevaid infokandjaid ja andmebaase. Selle teemaploki eesmärk on luua ühine arusaam ootustest 21. sajandi raamatukogudele kui haridus- ja infokeskustest, raamatukogude rollist rohepöördes jms.
Kõiki teemasid läbiv põhimõte on, et raamatukogu on inimesele vajalik kogu elukaare kestel. Võimalike koostööpartneritena nähakse kohalikke omavalitsusi koos teiste asutustega, koole ja ülikoole, kirjanikke ja kirjastusi, raamatupoode ja kirjandusfestivale, aga ka eraettevõtteid ja kolmanda sektori organisatsioone.
Teema-aasta start
Raamatukogude aastal on oma veebileht – www.raamatukogudeaasta.ee –, mis koondab kõiki toimuvaid sündmusi ja ettevõtmisi. Teema-aasta avati 12. jaanuaril kell 12 Viljandimaal Tarvastu raamatukogus, mis on järjepidevalt tegutsenud enam kui 500 aastat. Avaürituse kulminatsiooniks oli ühine lugemisaktsioon, mis väljendus selles, et kell 12 loeti pea kõikides raamatukogudes korraga katkendit 2021. aastal enim laenutatud Eesti autori ilukirjanduslikust teosest. Statistika põhjal selgus, et täiskasvanutele loeti Mudlumi raamatut „Mitte ainult minu tädi Ellen“ ja lastele Piret Raua „Tobias ja teine B“.
Pisut statistikat
Eestis on 2020. aasta andmetel 871 raamatukogu, millest 521 on rahvaraamatukogu, 315 kooliraamatukogu ning 39 teadus- ja erialaraamatukogu. Iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja ja aastas laenutatakse 13 miljonit teavikut ning raamatukogusid külastatakse ligi 7 miljonit korda.
Viimsis on 2021. aasta andmetel vallaraamatukogu koos harukogudega Pranglil, Püünsis ja Randveres. Kooliraamatukogud on Viimsi, Haabneeme, Randvere ja Püünsi koolides. Viimsi rahvaraamatukogudes on lugejaid 15 656 (ka Viimsis on iga teine elanik raamatukogu lugeja), aastas külastati raamatukogu 135 308 korda ja laenati 177 414 teavikut.
