Paljud teavad, et Prangli saar pakub meile silmailu puutumata looduse näol, ilusaid maastikke ning mõnusat mereebriisi. Samamoodi on teada ka see, et Prangli naised on kõvad käsitöötegijad. Juba mitmeid aastaid tagasi on käed ühendanud grupp naisi, kes saarel käsitööd edendavad. Kangastelgedel on valmis kootud lugematul hulgal rõõmsavärvilisi vaipasid, üheskoos algatatud rahvarõiva traditsioon ning ühiselt antud panus käsitööoskuste säilitamisele.

Möödunud aasta sügis tõi naistele positiivse üllatuse, mida nad ette näha ei osanud, kuid mis oli neile igati suureks abiks. 

Jõujaama hoone ruumid leidsid taaskasutust

Pranglis tegutsev naiste käsitöögrupp toimetas tegusalt mitmeid aastaid kohaliku rahvamaja suures saalis. 2019. aastal tuli naistel rahvamajast lahkuda, mistõttu seisid nad silmitsi probleemiga, et kuhugi ei olnud end koos kangaspuudega sisse seada. Ühel päeval, kuuldes naiste hädast, pakkus endine jõujaama töötaja välja idee kasutada justnimelt jõujaama ruume, mis toona seisid täiesti tühjana. Naised seda endale kaks korda öelda ei lasknud ning olid valmis ettepaneku teoks viima ja nii saidki ruumid nende kasutusse 2019. aasta hilissügisel. Jõujaama hoone on ehitatud 1950. aastate lõpus, kuid käsitöögrupil avanes võimalus kasutada ruume maja uuemas pooles. Nimelt teostati 20 aastat hiljem, 1970. aastatel majale juurdeehitus ning just selles majaosas on naised end täna sisse seadnud.

Maja oli aga räämas ja vajas korralikku remontimist. Kui vallast oli kasutusluba saadud, võtsid kanged saare naised ohjad omakätte ning värvipotid käes, asuti seinu üle võõpama ja remonti tegema. Ühise panuse tulemusel anti ruumidele uus ilme. Käsitöögrupi liikmed tunnistavad, et nad on väga-väga tänulikud ja õnnelikud avanenud võimaluse eest, kasutada jõujaama ruume. Nüüd on neil koht, kuhu alati kokku tulla, seltskonda nautida ja käsitööga tegeleda.

Käsitöötooted on tahetud kaup

Käsitöögrupp on vägagi tuntud põrandavaipade tegijad, mis hoole ja armastusega saarel valmivad. Kuid lisaks vaipadele, tehakse ka muud käsitööd, näiteks kootakse/heegeldatakse kindaid, sokke ja muud. Saarel valminud esemed pakuvad paljudele huvi ning seetõttu on loodud Facebooki keskkonnas lehekülg Prangli käsitöö kaubamaja, kust on võimalik tragide saarlaste töid soetada aastaringselt. Soojemal perioodil leiab tooteid ka käsitöökauplusest, mis asub Kelnase sadamakapteni hoones. Väga tihti valmistatakse töid ka tellimuste alusel, mida on saadetud koguni üle lahe Soome.

Koostööd tehakse ka Sokisahtliga, kes haldab Eesti Vabariik 100 veebis asuvat kingipoodi. Laulupeo müügist alles jäänud särgid saadeti käsitöönaistele, kes andsid särkidele uue elu, valmistades nendest kotte, patju ja narmasvaipu. Valminud tooted pandi müüki Eesti Vabariik 100 veebipoodi.

Saare käsitöö pälvib tähelepanu

Prangli käsitööd on esitletud ka Eesti suurimatel moelavadel. Naiste käsitöögrupi liikme Carmen Otti tütar Cärol Ott on esitlenud saarel valminud käsitööd mitmetel moeüritustel. 2019. aasta kevadel sai Tallinn Fashion Weeki laval silmata Prangli käsitöönaiste kootud mütse, mis kuulusid Cärol Otti moekollektsiooni. Kootud mütsid ehk baretid pälvisid üritusel väga palju tähelepanu. Veel on olnud Prangli tublide naiste kootud kindad 2020. aasta Tallinn Fashion Weekil ning käesoleva aasta veebruarikuus käisid kindad isegi Pariisis MAN/WOMAN moemessil Cärol Otti kollektsiooni koosseisus. Saarlastel on ülihea meel, et moekunstnik ka iga kord jutustab loo sellest, kus ja kuidas on kindad või mütsid valminud. Prangli saare käsitöö populariseerimise eest sai Cärol Ott 2019. aasta detsembrikuus ka Viimsi vallalt „Noore talendi“ auhinna.

Rahvarõivatraditsioon

Käsitöögrupp algatas saare peal rahvarõivatraditsiooni. See sai alguse mõttest, et Prangli saarel ei ole oma rahvarõivaid ning polegi justkui kunagi olnud. Naised uurisid Prangli ajaloo kohta mitmetest muuseumitest, misjärel selgus, et Pranglil ei olegi olnud oma kindlat rahvarõivast. Saarel on elanud palju erinevaid rahvusi – soomlased, rootslased, eestlased. Kuna siin oli kolm erinevat kogukonda, ei tekkinud ühtset rahvarõiva identiteeti. Eesti kogukond kandis saarel Jõelähtme rahvarõivast, sest just Jõelähtmes käis Prangli rahvas ka teol. Rootslastel oli oma kogukond, nemad olid hästi suletud ning nende rahvarõivaid ei tohtinud keegi teine kanda. Soomlased olid aga edumeelsemad ning kandsid sedaaegu juba linnarõivaid. Kui naistel oli mõte rahvarõivaste loomisest juba mõnda aega peas mõlkunud, pandi lõpuks selle muster kokku – ideid võeti Prangli lipuvärvidest ja Jõelähtme rahvariietest. Kangas tellitud, asuti usinalt riideesemeid valmistama. Nüüd on trend saarel levinud ning rahvarõiva kangast tehakse lisaks riideesemetele ka patju, põllesid ja palju muud.

Käsitööoskust tuleb väärtustada

Öeldakse, et eestlased on rahvas, kes on käsitöö usku. Me usume, et kultuur jääb püsima, kui suudame põlvest põlve käsitööoskusi edasi kanda. Tänapäeva avatud maailmas on kultuuri säilitamine kui väljakutse ning selle saavutamiseks peame andma ühise panuse. Ei ole saladus, et aina vähem tahavad lapsed käsitööga tegeleda ning õppekavades on alles vaid minimaalselt käsitöötunde. Prangli käsitöögrupp leiab, et käsitööoskuste säilitamine on väga oluline. Nad tõdevad, et praegu on selle edasikandjateks saarel nemad ise. Traditsiooni on hoitud tänu sellele, et neil on koos niivõrd toetav seltskond, kel kõigi on üks ühine huvi – edendada käsitööd. Saarel leiavad aeg-ajalt aset ka erinevad koolitused, millest on kõik huvilised oodatud osa võtma, et äratada endas seni märkamata jäänud käsitööhuvi.

Jüri Ratas koos käsitöönaistega 2017. aastal Prangli rahvamaja ees. Foto: Liisa Toots
Jüri Ratas koos käsitöönaistega 2017. aastal Prangli rahvamaja ees. Foto: Liisa Toots