Prangli on Tallinnale lähim saar, mis on olnud püsiasutusega alates 13. sajandist. Saar peidab endas kolme küla, imetlusväärset loodust, huvitavaid legende ning sõbralikke elanikke.

Saare männimetsade ilu, lummavad vaated ning imekaunid liivarannad kutsutavad alati tagasi Pranglit nautima, kuid paljud ei tea, et saar peidab endas veelgi enamat.

Müüt või tegelikkus?

Legend väidab, et Prangli saarel oli kunagi kuusemets ning metsas elasid mereröövlid. Heade kaubateede tõttu on kauba vedu kogu aeg Prangli saarest ühelt või teistelt poolt mööda läinud. Tihtipeale sattus purjekaid ja muid asju kivide otsa ja karile ning need varastati tühjaks, mistõttu ei jõudnud saadetised sihtkohta. See aga vihastas välja Rootsi kuninga, kes seejärel saatis oma sõjaväe saarele, et üritada mereröövleid kätte saada – seda aga tulutult. Et mingil moel mereröövleid ikka välja ajada, pandi mets põlema, kuid sedagi asjatult, sest ka tulekahju korral ei andnud tood end näole. Nüüd arvatakse, et kuskile on peidetud mereröövlite varandus, sest ega nad ei saanud saarelt põgeneda koos kullaga. Muidu võtaksid inimesed räägitut kui müüti, et polnud saarel mingit kuusemetsa, sest nüüd on ainult männid, kuid soo juurde kraave kaevates on leitud põlenud kuusepalke. Nii et mingisugune tõepõhi sellel lool olema peab, et põleng aset leidis ning kuused on saarel olnud. Kas ka mereröövleid oli – kes seda teab.

Eestiranna mälestus säilib

1941.aasta suvel hukkus Prangli lähedal Eesti kaubalaev Eestirand. Rohkem kui 2000 meest jõudsid uppuvalt laevalt Prangli saarele, kuid kahjuks oli paljude saatus kurvem, hukkudes katastroofi käigus. Prangli saare liivakaldale on rajatud Eestiranna kalmistu, kus nelja meetri kõrgusele puuristile on paigutatud laeva päästerõngas koos tekstiga „Eestirand“.
Saarel ringi rännates võib aga näha väga mitmetes aedades vanu ning huvitavaid ja kohati kahjustada saanud objekte. Suure tõenäosusega võib kuulda kohalike käest, et see on järjekordne ese, mis meri Eestiranna laevalt kaldale tõi. Näiteks võib aedadest leida Eestirannal asunud piirituse tünne või isegi aurulaeva aknaid.

Peremärgid

Peremärgi abil tähistati perekonna omandit. Seda on kasutatud paljude esemete, näiteks kalapüügiriistade, viljakottide ja põllutööriistade tähistamiseks. Pranglil oli igal perel oma märk, et tunda ära, kellele mis kuulub. Peremärk oli päritav – pere jagunedes pärandus põhitalu märk koos mõningate muudatustega tütartaludele. Märkide kasutamise alguseks arvatakse aega, mil inimesed hakkasid koos põldu harima, karja kasvatama või kala püüdma, sest just siis tekkis vajadus eraomand märgistada. Samuti märgistati sedamoodi ka laarikus käies enda leiud. Prangli saarele oli materjali väga raske tuua ja saada ning seetõttu kõik, mis meri andis, võeti endale ehk käidi laarikus. Näiteks kui meres oli nii suur palk, mida ei saanud kohe veest kätte, siis tehti oma peremärk peale ning kui keegi teine palki nägi, teadis, et see on juba leitud ning seda ei võetud.

Prangli kirik

Legendi kohaselt asus saarel mitmesaja aasta eest kabel, mille ehitasid Soome hülgekütid. Kaks soomlast läksid jää peale hülgepüügile, kuid korraga tõusis torm, mis purustas jää. Mehed pääsesid ühe suurema jääpanga peale, millega viimaks Prangli saarele said. Nad olid jumalale andnud tõotuse, et kui too nemad merehädast päästab ja maale saadab, siis ehitavad nad tänutäheks saarele kabeli. Kabeli kohavalikul jõuti aga üksmeelele sõelaga vett kandes ning kabel asutati sinna, kus sõel kõige paremini vett läbi laskis. Kabeli nimetasid hülgekütid Lauritsa kabeliks, sest just lauritsapäeval pääsesid nad tormi käest saarele.

Kabel ehitati veel mitmeid kordi Prangli saarele otsast peale üles. Leiti, et see oli kaldale niivõrd lähedal ja külast väljaspool ning otsustati, et see tuleks ehitada keset küla. 18. sajandil puhkes aga suur tulekahju, kus põles küla keskelt palju hooneid, sealhulgas ka kõrvuti asunud kirik ja võõrastemaja. Tänapäevane Prangli Laurentsiuse puukirik valmis aga 1848. aastal, mil uues kabelis sai ka esmakordselt peetud jumalateenistus.

Mida peidavad endas männimetsad?

Prangli saare männimetsad peidavad endas nii mõndagi imetlusväärset. Näiteks võib metsas seigeldes märgata rändrahnu – Punane kivi. Kivi klassifitseerub oma suurte mõõtude tõttu hiidrahnude hulka. Tegemist on rabakiviga, mis on tuntud punaka värvi järgi ning sealt tuleneb ka kivi nimi. Küll aga ei pruugi see esimesel vaatlusel alatihti punasena paista, sest teda katab paks samblike kiht. Metsas jalutades võib kohata ka õnnetusse sattunud Saksa lennuki mootorit. Sügisel 1944. aastal toimusid saare kohal õhulahingud. On teada, et lennukis viibinud piloot pääses eluga, hüpates langevarjuga lennukist välja. Saare kalurid toimetasid piloodi langevarju vastu Tallinna ning langevarju siidist said saare naised endale pruutkleidid.