Peeter Sipelgas on haridusvaldkonnaga olnud seotud 1998. aastast ja seda erinevates ülesannetes – keemia-füüsika õpetajast koolijuhini. „Viimsi valda tulin tööle 2006. aastal, kui avati uus moderne Viimsi keskkooli õppehoone,“ räägib ta Viimsi Teatajale. Tema juhtimisel on Viimsi koolis tekkinud teadmiskeskus Collegium Eruditionis, kus tänasel päeval arendab oma andeid erinevates huviringides üle 700 Viimsi valla lapse. Alates 26. septembrist 2019 töötab Sipelgas Viimsi valla haridus- ja kultuurikeskuse rajamise projektijuhina ja tulevikus Artiumi direktorina.

Mis on uue Artiumi hoone kõige suurem kasutegur huvialahariduse vaatenurgast Viimsis?

Kui vaadata Viimsi valla elanike vanuselist koosseisu, siis juba aastaks 2020 on noori vanuses 7–18 eluaastat üle 3500. Omavalitsus peab neile võimaldama kohustusliku põhihariduse ning koostöös riigiga on rajatud omanäoline ja väga põnevaid valikuid pakkuv riigigümnaasium. See on loomulik osa lapse haridusteest. Investeeritud on palju koolihoonete ehitamisse ja õppekeskkonna kaasajastamisse, aga siiani on olnud vaeslapse osas Viimsi vallas tegutsevad munitsipaalhuvikoolid, mis tänu ruumipuudusele ei ole saanud oma tegevustesse kaasata nii palju õpilasi, kui nad oleks soovinud.

Kui lugeda Tark ja Tegus Eesti 2035 hariduse fookuseid, siis üks oluline märksõna on „õmblusteta haridus“ ehk iga õpilase individuaalse haridustee kujundamine. Usun, et aja möödudes hakkavad üha enam hägustuma piirid formaalse ja mitteformaalse hariduse vahel, sest mõlema valdkonna eesmärk on üks – lapse arengu toetamine.

Mul on siiralt hea meel, et Viimsi vald on võtnud vastu otsuse ehitada uus haridus- ja kultuurikeskus, mis annab noortele inspireerivas, tuleviku oskustele orienteeritud ja koostöises arengukeskkonnas tipptasemel võimalused individuaalse haridustee kujundamiseks muusika-, kunsti- ja teadushuvihariduse valdkonnas.

Klindi alla Randvere tee äärde tekib omamoodi hariduslinnak ja Artiumi logistiline asukoht peaks soodustama igati noorte suuremat kaasatust huvihariduses. Oluliselt paranevad kõikide valdkondade õppetingimused ja neid ei ole isegi paslik võrrelda olemasolevatega, kus õpetajad on teinud väga kvaliteetset tööd. Aga kui lisada siia juurde inspireeriv ja uusi võimalusi pakkuv ruumilahendus, siis ei ole ju kahtlust, et asjad saavad liikuda ainult paremuse suunas.

Seniste huvikoolide likvideerimisega ja nende tegevuse viimisega uue Viimsi Huvialakooli alla on esile toonud siiski hulga hirme antava huvialahariduse järjepidevuse ja õppekavade kvaliteedi osas?

Igasugune muutus tekitab paratamatult hirme ja kui ei ole kas piisavalt palju, õigeaegset või adekvaatset infot, siis on tõlgendused varmad tekkima. Teie küsimuses on sees sõna „likvideerima“, mis asjasse mitte süvenenud inimesel tekitab kohe küsimuse, et kas nüüd panevad seniste munitsipaalhuvikoolide uksed kinni ja tegevust enam ei toimu.

Tegelikult toimub seniste huvikoolide tegevuse ümberkorraldamine, mis tähendab nende liitmist uue loodava Viimsi Huvialakooliga ja õppetöö jätkub samade õppekavade alusel, mis kehtisid nii Viimsi muusika- kui ka kunstikoolis.

Sellega tagatakse mõlema huvikooli sisulise tegevuse järjepidevus ja mitte kuidagi ei saa kahjustada õppekvaliteet. Õpe hakkab toimuma Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel ja kvaliteedi hoidmine on üks prioriteete. 2020 septembrist jätkavad muusika- ja kunstiosakond tööd oma senistes hoonetes ja 2021 suvel kolitakse uude õppehoonesse.

Loodav keskkond annab võimaluse tegevusi mitmekesistada erinevatel tasemetel ja luua juurde uusi õppekavasid, mida seni ruumi- või inimressursi puudusel polnud võimalik teha. Oleme sõlminud esimese koostöölepingu Eesti Kunstiakadeemiaga ja seda sooviga pakkuda Viimsi valla noortele parimat võimalikku kunstialast haridust siinsamas klindi all, kaasates selleks akadeemia teadmist nii õppekavade arendamise, õpetajate koolitamise kui ka kursuste kaasjuhendamise näol.

Samasuguse koostöölepingu oleme allkirjastanud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Teadushuvihariduse sõbrad ei pea samuti pettuma, sest SA AHHAA Teaduskeskus on valmis kaasa rääkima õppekavade seire ja kvaliteedi tõstmise teemal. Meile antakse võimalus piloteerida uuenduslikke õppemeetodeid ja materjale ning Viimsi Huvialakoolist saab AHHAA Teaduskeskuse ametlik koostööpartner.

Viimsi Huvialakoolis hakkab tegutsema kolm suunda – kunst, muusika ja teadus. Milline sünergia Artiumi majas nende kolme suuna vahel ja õppetöös tekib? Ruumiplaan on ju tekitanud palju küsimusi ja veelkord, hirme lapsevanemate poolt.

Keskenduma peame eelkõige lapsele ja tema jaoks parima arengukeskkonna loomisele. Uue hoone ruumiprogrammide aruteludeks on kulunud nädalaid ja kuid. Hoonet suuremaks ehitada paraku ei saa, aga sellest hoolimata on kõikidel osakondadel võimalus tegevusi laiendada.

Oleme projekteerimise käigus korduvalt muutnud ruumide asukohta, arvestades huvikooli juhtide, arhitektide ja inseneride ettepanekutega ning viimasele versioonile andsid oma õnnistuse kõik osapooled.

Fakt on see, et kõikide soovidega ei saa kahjuks arvestada ja näiteks ruumide akustika poole pealt on kaasatud Eesti üks hinnatumaid akustikuid pr Linda Madalik, kelle nõuannete järgi said paika muusikaosakonna individuaal- ja rühmaõppe klassiruumid.

Muusikaosakonna 19 klassiruumist asuvad 16 kolmandal ja neljandal korrusel ning mind tegi küll murelikuks osade lapsevanemate arvamus, kus nad viitasid, et justkui oleks selline asetus ebaturvaline või kannataks selle tõttu õppekvaliteet. Kindlasti mitte.

Orkestri harjutusruumi asukoht esimesel korrusel on seotud kammersaali ja suure saaliga. Samuti saab kunstiosakond endale kauaoodatud galerii õpilastööde või professionaalsete kunstnike näituste väljapanekuteks. Võimalus on hakata tegelema moekunsti ja disainiga, milleks sisustatakse spetsiaalsed klassiruumid.

Teadushuvihariduse osakonnas saavad olema füüsika-keemia, elektroonika ja mehaanika labor, animatsiooni, robootika ja digitehnoloogia õpperuumid jne. Teises etapis on plaanis valmis ehitada Viimsi oma kosmosekeskus koos planetaariumiga, mille projekteerimisse oleme kaasamas põhjanaabrite oskusteavet.

Ruumiplaan sai kaasavalt paika pandud ja võimalused on tegelikult võrratud ning õppekvaliteedi langust see kaasa ei too.

Mis puudutab sünergia tekkimist, siis ega ruumide asetus üksi seda head hingamist ei loo. Olulised on inimesed, kes seal majas töötavad ja ühes rütmis tegutsevad. Ühise meeskonna loomiseks on vaja teha järjepidevat tööd. Igal õppeosakonnal saab olema erialase ettevalmistusega juht ja tema peamiseks ülesandeks on valdkonna õppetegevuse korraldamine ja fookus on sisulistel tegevustel – kvaliteedi seirel ja parendamisel.

Arhitektid on ette näinud uues hoones n-ö puhkealasid, kus erinevate huvidega õpilased saavad omavahel suhelda ja miks mitte koostöös lahendada järgmise koolipäeva koduseid ülesandeid või harjutada õpitut. Samuti on puhkealades kööginurgad, kus õpilased saavad einestada enne huvialakooli tundi minekut.

Keegi ei saa välistada, et nt mõni musikaalselt andekas õpilane läheb peale oma harjutustundi kunstiosakonda maailma või robootik tahab õppida huviõppes mõnda pilli. Lapsevanemad ei pea enam muretsema sellepärast, kuidas korraldada laste logistikat, sest need teenused on kättesaadavad ühest hoonest.

Rajatav huvialakool ei eelda kindlaid ainemahte ega lisaaineid, mistõttu ei saa selle lõpetanud jätkata professionaalset muusikaõpet järgmise taseme muusikakoolides, on meediast läbi käinud.

Loodav huvialakool eeldab kindlasti õppekavas fikseeritud ainemahte koos valdkonnast tulenevate lisaainetega ja lõpetajad saavad jätkata soovi korral õpinguid järgmise astme koolides. Tänasel päeval ei ole võimalik huvialakooli asutada, kui puuduvad Eesti hariduse infosüsteemis registreeritud õppekavad, mis on õppetöö korraldamise aluseks.

Kas õppekavad säilivad või mitte?

Kõik senised õppekavad säilivad ja pigem kaalume seoses uute võimaluste avanemisega lisaks tegevusi, mida seni ei ole pakutud. Tööd saavad uues huvialakoolis jätkata kõik senised õpetajad.

Igasugused muudatused tekitavad lapsevanemates hirmu. Mille ees ei pea kindlasti hirmu tundma?

Hirm on millegi tagajärg ja tegeleda tuleb selle tekke põhjustega. Õigeaegne kommunikatsioon ja kaasamine on kindlasti tegevused, mis aitavad muutuste ees hirme vähendada. Minu meelest ei ole vaja selle muutuse valguses tunda hirmu mitte millegi ees, sest Viimsi valla noored saavad jätkata oma muusika-, kunsti- või teadushuvihariduse valdkonna õpinguid samade õppekavade ja õpetajate juhendamisel nagu seni.

Muutub ainult kooli nimi ja asukoht. Pakutava huvihariduse kvaliteedis ei ole plaanis teha mingeid järeleandmisi, vaid pigem saame teha neid ja uusi tegevusi rajatavas õppehoones veel paremini! Tunneme pigem rõõmu sellest, et Viimsi inimesed saavad endale ühe suurepärase keskuse nii kultuurilisteks tegevusteks kui ka huvihariduse läbiviimiseks.