Viimsi valla haljastuse vanemspetsialist ehk suupärasemalt vallaaednik Allar Lehtsalu hoolitseb meie 47 km² poolsaare botaanilise ilu eest. Tema hoole all on kõik Viimsi avaliku ruumi peenrad ja ilupuud.

Peale Räpina Aianduskooli lõpetamist reisis Võrumaalt Missost pärit Allar aastaid välis- ja kodumaa vahet, tegeles haljastusega Prantsusmaal, töötas maastikuehitaja ja arboristina Uus-Meremaal ning tegi hooajatöid Austraalias. Kõikide välisreiside vahele mahtus töökohana ka Tallinna ja Haapsalu vahel asuv Nurga Puukool, mida Allar peab Eesti parimaks.

Allari käed on kõnekad. Mitte et ta sõrmed oleks rohelised või küünealused mullased, ei, aga neid katavad kuni õlgadeni taimetätoveeringud – männioks, sõnajalalehed, suured juurtega puud. Järjekorda ootab Allari lemmik – eksootiline paradiisilinnulill.

Seitse tuhat lille

Aedniku välitööde hooaeg kestab märtsist novembrini, talve veedab Allar Viimsi vallamajas asuvas kontoris, kus ta peab plaani eesseisvaks aastaks, kirjutab projekte, koostab hankeid ja niiduhoolduskavasid ning tellib taimi uueks hooajaks.

„Tööd on palju, igav ei ole kunagi,“ ütleb Allar, kelle sõnutsi on kiireim periood aedniku elus mai lõpp ja juuni algus ehk lillede istutamise aeg. Tänavu sai lilli istutatud 5000, mullu aga lausa 7000, lisaks üle 300 ampli.

Laidoneri mõisapargist saab tulbiaed

Mõisapargi Randvere tee poolsesse äärde tuleb järgmisel aastal 200 m² suurune kollase-punasekirju tulbipeenar. Selleks istutab Allar sinna tänavu septembri lõpus 12 000 tulbisibulat, lisaks 1000 kurereha ja 200 lauku, et tulpide õitsemise lõppedes peenar värvi muudaks ja lillakassinise tooniga õitsemist jätkaks.

„Laidoneri park võiks olla Viimsi esinduspark, mis näeb välja nagu Hollandis asuv Keukenhof,“ unistab Allar. Keukenhofis, mida kutsutakse ka Euroopa aiaks, õitseb igal kevadel 7 miljonit tulpi.

Loominguline vabadus

Kuigi eelarve 80 000 eurot aastas seab Allari unistustele piirid, siis loominguliselt on mees oma ametis vaba. Inspiratsiooni leiab ta reisides, näiteks Läti linnades Riias ja Jurmalas leiduvat aedniku silmale palju põnevat – kuidas kombineerida värve ja sättida taimi peenardes kõrguse järgi.

„Lilleilu ei ole kallis luua, taimed ei maksa palju,“ ütleb Allar, kelle eelarvesse peab mahtuma nii suve- ja püsililled, ilupuud ja -põõsad, arboristiteenus, taimede kastmine/väetamine kui ka istutusalade hooldus ehk rohimine. Sel aastal eelarves istutusalade rajamiseks ette nähtud summast saab rajada tulbipeenra ning saab veidi täiustada ka olemasolevaid alasid,” selgitab ta.

Selleks, et mõisapark päriselt korda teha, on aedniku hinnangul aga suuremat rahalist ressurssi vaja. „Vanad pargipuud hakkavad surema. Kui praegu piisab ka hoolduslõikusest, siis pikemas perspektiivis oleks vaja 50-60% neist vanadest puudest maha võtta, muidu muutuvad nad ohtlikeks“ räägib Allar parki ees ootavast paratamatusest.

Töö toob rõõmu

„Minu töö on Viimsi vallamajas kindlasti kõige stressivaesem. Kaebusi tuleb vähe, pigem astuvad vanemad prouad peenra kõrval mulle ligi ja ütlevad, et ilus on. Aga ega ma kiitust ei oota, piisab, kui kõik õitseb,“ räägib Allar oma tööst.

Ka aednikul on mõnikord kiire. „Minu töö ei ole kellast kellani. Ei ole nii, et kui kell saab viis, siis võtan kindad käest ja lahkun, vastupidi – töömahukal lillede istutamise ajal töötan pigem hilisõhtuni kui et lükkan töö järgmisesse päeva,“ ütleb ta.

Aednik annab nõu

„Viimsi valla üldmulje on hea, aiad on siinkandis ilusad. Aga üht asja palun küll aiapidajatel silmas pidada – kui istutate ilupuid oma kinnistu piiride lähedale, kus kõrval on kohe naabrid või kõnni- või sõidutee, siis valige püramiidi- või sambakujulised, mitte laiali kasvavad taimed, et need ei hakkaks tulevikus kasvama naabri aeda või teele, takistades jalakäijaid ning vähendades autojuhtide vaatevälja. Panen kinnistuomanikele südamele, et ilma kooskõlastuseta võiksid inimesed vältida taimede istutamist valla teemaadele,“ soovitab Allar.

Kuhu viia niidetud hein ja rohitud umbrohi? Aednik soovitab muidugi komposti teha, aga kui selleks soovi pole, siis võib niidetud muru lähedalasuval metsikul heinamaal vähemalt laiali laotada nii, et jääks õhuke kiht, mis laguneb kiirelt, mitte lihtsalt kärust ühte kuhja kallata. Hekkidest pügatud suuremaid oksi ja mahasaetud puid võtab tasuta vastu Lubja külas aadressil Metsise tee 11 asuv ettevõte Puidukäitlus OÜ, mis jääkidest hakkepuitu valmistab.

Taimi soovitab Allar osta Nurga, Juhani või Vääna puukoolidest. Kohalikud puukoolid olevat võrreldes suurte aianduspoodidega paremad selle poolest, et sealsed taimed on mitu talve Eestis olnud ja tugevamad. „Kohalikust puukoolist soetatud elupuu üldiselt maha istutades ära ei kõrbe, sest ta on harjunud Eesti kevadise päikesega ning tal on olnud aega siinse kliimaga kohaneda,“ räägib Allar omast kogemusest. Tema hinnangul ongi elupuu linnatingimustes parim hekitaim, kuna neid on palju sorte ja nendega saab „mängida“ ehk eri vormi pügada, luues endale kas või laineline hekk. Samuti soovitab Allar hekitaimeks ungari sirelit, mis olla väga vähenõudlik taim. Ka lodjapuulehine põisenelas ja ebajasmiin saavad aedniku heakskiidu.