Viimsi valla 2020. aasta noortetreeneri tiitli pälvinud Bert Tippi on Haabneeme kooli kehalise kasvatuse õpetaja, klassijuhataja ning spordiklubi CFC Viimsi filiaali suusatreener. Tema käe all õpivad noored liikumist armastama ja spordist rõõmu tundma.

Juba ülikooli kehakultuuri erialale astudes oli Berdil kindel soov treeneriks saada. Kehalise kasvatuse õpetamise plaan tekkis magistrantuuri ajal, mille suund oli rohkem õpetajaõppe põhine. Valik osutus kahtlemata õigeks, seda tõestab ilmekalt parima noortetreeneri tunnustus. Mees ise jääb siiski tagasihoidlikuks, kui intervjuu alguses küsin, mis talle nimetatud tiitli tõi. „Eks kindlasti lapsevanemad soovitasid. Teen oma tööd nii hästi, kui oskan, ja mulle meeldivad noored, kes särasilmselt trenni tulevad ning protsessi naudivad. Kiidan oma õpilasi eriti selle eest, et vaatamata kehvadele lumeoludele jõudsid nad ära oodata lumise suusatalve. Paljud noortest nägid oma trennis käimise perioodil esimest korda päris talve ning jätkuvalt naudivad treeningutel käimist. Ka lapsevanematega on meil suurepärane koostöö. Ägedad lapsed, toetav pere ning lapsevanemad ongi ehk need tegurid, mis selle komplekti on kokku pannud,“ särab ta optimismist.

Eduka suusakooli treener

Täna tegutseb Bert treenerina 2006. aastal CFC rattaklubi juurde loodud Jaak Mae suusakoolist välja kasvanud Eesti ühes suurimas ja edukamas suusaklubis CFC. Klubis tegeleb suusatamisega üle 140 lapse viie treeneri juhendamisel Pirital ja Viimsis. Viimsi Karulaugu spordihoone filiaalis õpetavad lapsi Bert Tippi ja Ave Ojasoon. Aastate jooksul on nende hoolealused võitnud medaleid Eesti meistrivõistlustelt ja osalenud Eesti noortekoondiste liikmetena erinevatel rahvusvahelistel võistlustel. „Ave võib uhke olla, sest tema õpilane kuulus Eesti koondisesse viimasel Lausanne’is toimunud noorteolümpial 2020. aastal,” ei ole Bert kolleegi kiitmisega kitsi.

Bert koos oma hoolealustega Foto: erakogu
Bert koos oma hoolealustega Foto: erakogu

Lapsed tahavad suusatada

Kuna viimastel aastatel on Eesti täiskasvanute ja juuniorite meistrivõistlustel tulnud mõnel distantsil starti vaid käputäis sportlasi, on paratamatult jäänud mulje, et suusatamine pole enam moes. „Loomulikult sõltub suusatamine ilmastikuoludest, millega meid sel aastal õnnistati, aga võin kinnitada, et on väga palju lapsi, kes tahavad suusatada, ja ka neid, kes soovivad pürgida tiitlivõistlustele. Paar sellist talve veel ja ma usun, et erinevad noortevõistlused löövad uusi osalejarekordeid,“ kummutab Bert kahtlused.

Pole saladus, et ainult treenerite tööst ei piisa, sest eelkooliealised lapsed vajavad ennekõike lapsevanema tuge, et teha suusarajal oma esimesi samme. Kuna vanematega koos tegutsemine on oluline, korraldasid Viimsi suusatreenerid sel talvel ühistrenne väikestes rühmades 4–7-aastastele ja nende vanematele.

Mida trennis tehakse?

Kui unustada korraks koroonapiirangud, siis tavatreeningud rühmades on väga mitmekülgsed ja meeleolukad. Eelkõige proovitakse noortesse süstida suusapisikut ja arendada suusavalitsemise oskust. Talvel treenitakse lume korral suusaradadel ning suvel tegeletakse suusarulli treeningutega – tänu Viimsi suurepärastele kergliiklusteedele on selleks kohapeal head võimalused. Lisaks pakutakse erinevate liikumismängude ja treeningutega mitmekülgset sportlikku arengut, aga ka vaheldust. Väga oluliseks peetakse meeskonnavaimu, koos käiakse matkamas ning koolivaheaegadel laagrites, kus lisaks suusatamisele on programmis hommikuvõimlemine, jooksmine, pallimängud, jõutreeningud ja suvel ka ujumine. „Kõik Viimsi suusarajad on siiski laugemapoolsed ning juba sellepärast tuleb külastada teisi keskusi,“ sõnab Bert. Samuti tuleb andekamatele ja tipu poole vaatavatele noorsportlastele pakkuda erinevaid võimalusi. 

Haridus on tähtis

Jõuame juttu ajades igivana küsimuse juurde, kas koondada kõige andekamad ühte spordikooli või mitte. Tehvandil on ju olemas kõik võimalused nii igakülgseteks suusatreeninguteks kui ka õppimiseks, aga Viimsi treener ei arva, et tippu jõuab ainult ühte teed pidi. „Elu on näidanud, et meie lapsed ei ole tulemuste poolest kehvemad kui Lõuna-Eesti suusaklubide kasvandikud. Meie lapsed peavad väga tähtsaks ka heal tasemel hariduse omandamist. Paljud neist on pürginud ja õpivad gümnaasiumites, kuhu on haridusmaastikul kõige tihedam konkurents,” toob ta välja. Ka klubi ise püüab oma kasvandikke igakülgselt harida – programmi kuuluvad erinevad loengud lastele ja vanematele, mis puudutavad viimasel ajal eriti aktuaalseks tõusnud dopinguteemat, erinevad toitumisalased loengud ning palju muud.

Lastele meeldib liikuda

Kehalise kasvatuse õpetajana peab Bert praegu organiseerima distantsõpet Haabneeme kooli õpilastele. „Korraldan erinevaid orienteerumismänge, mis lisaks sportlikule küljele aitavad kodukohta paremini tundma õppida ja utsitavad õue minema,“ toob ta näiteks. Tema kogemus kinnitab, et lastele meeldib liikuda. Tavaõppe ajal tahavad lapsed kehalise kasvatuse tundides üle kõige palli mängida, eriti rahvastepalli. „Selles osas pole midagi muutunud. Väiksematele meeldib väga õues olla, nemad naudivad otsimis- ja maastikumänge. Ka suusatamine oli sel talvel üllatavalt populaarne, praktiliselt kõikidel olid omad suusad,“ on õpetaja rahul.

Bert Viimsi öömaratonil
Bert Viimsi öömaratonil. Foto: Aldis Toome

Hea eeskuju

Bert pole õpilastele eeskujuks mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega. Sporti on ta teinud kogu elu. „Kolmandas klassis alustasin kergejõustikutreeningutega, maakonna tasemel sai korvpalli mängitud, samuti suusatasin. Gümnaasiumis tegelesin juba süvenenult suusatamisega Tamsalu suusaklubis,“ räägib ta. 

Sel talvel võttis Bert osa kõikidest Eesti meistrivõistluste etappidest peale klassikasprindi. Tamsalu – Neeruti suusamaratonil oli ta kolmas ning Tartu maratonil saavutas 17. koha. Vastlapäeval toimunud Viimsi I öömaratonil õnnestus tal lausa võit taskusse panna. Märtsi lõpus võttis usin suusatreener osa Haanjas toimunud Eesti meistrivõistlustest 50 km eraldistardist klassikasõidul. 

„Kahjuks ei õnnestunud meil korraldada Viimsi suusasarja, mis sai peetud üle-eelmisel aastal. Möödunud aastal jäi sari ära olematute lumeolude tõttu ning sel aastal seadis piirangud viirus,“ sõnab ta.

Samuti osaleb aktiivne õpetaja ja treener jooksuvõistlustel, kus isiklikud rekordid on selgemini mõõdetavad. Ajalises plaanis on mehe sihid selged: „10 km tahaks joosta alla 32 minuti, poolmaratonis alla 1.10 ning maratonis alla 2.30.“ 

Tule trenni!

Kõik soovijad võivad ühineda suusatreeningutega, mida korraldatakse Viimsis ning mille raames pakutakse erinevaid tegevusi aastaringselt. Lisainfo siit.

Lapsed liikuma – Berdi spikker lapsevanematele

  • Minge lastega koos metsa ja avastage looduse ürgsemat poolt – orienteeruge, jookske, matkake. 
  • Minge rattaga metsa ja võtke ette tehniline väljakutse – õppige ise ja õpetage lapsele ratast tehniliselt valitsema.
  • Liikuge koos terviseradadel.
  • Leidke rannas sobivat tegevust.
  • Kuni 10-aastase lapsega võiks hoida perekeskset regulaarsust, sest enne seda vanust iseseisvat teadlikkust väga ei teki. Tubli lapsevanem veedab lapsega sportlikult aega kogu aeg ning vanemate eeskuju kandub suure tõenäosusega lapsele üle.