Viimsi kooli kehalise kasvatuse õpetaja Ahmed Porkveli rääkis laste füüsilisest vormist ja selle halvenemises, kehalise kasvatuse tundidest ning spordiõpetajaks olemisest.

Kui kaua oled olnud kehalise kasvatuse õpetaja?
Viimsi koolis olen ma õpetanud nüüdseks 12 aastat. Enne seda töötasin Tallinna Tehnikakõrgkoolis.

Kuidas hindaksid laste üldist füüsilist vormi?
Laste esimesse klassi astumisel oli aeg, kus nad olid aktiivsemad ehk liikusid rohkem. Nüüd olen aru saanud, et on tekkinud väike apaatsus. Lapsed, kes tulevad esimesse klassi, ütlevad: „Õpetaja, me ei soovi joosta.“ Mitte ei taha, vaid ei soovi. Tundub, et see lause oleks nagu kuskilt õpitud. Kui nad on jalad alla saanud, teevad nad hea meelega kuni 7. klassini kaasa, seejärel hakkab aktiivsus taaskord üle minema. Ilmselt tuleb puberteet peale, sest 7.-8. klass on kergelt juba probleemsed ning õpilastel kaob igasugune treeninguhuvi ära. 9. klassis võib aga jälle märgata tõusu, mis kohati tuleneb sellest, et poisid on tahtnud hakata jõudu tegema, et oma vormi tugevdada.

Kas see on langenud või tõusnud võrreldes sinu tööle asumise algusaastatega?
Üldine tahe liikuda ja sporti teha on langenud. Tänapäeva kiire elutempo juures ei ole vanematel kohati aega lastega tegeleda. Tegelikult võiksid vanemad käia lastega spaas, mänguväljakutel jne. Liikumine hakkab kodust pihta. Kahjuks aga on palju kergem anda lapsele kätte arvuti või telefon, et talle tegevust pakkuda. See ei ole aga sugugi õige tee.

Spordiõpetaja eelised on värske õhk ja emotsioon. Ahmed Porkveli. Foto: Anne-Mari Visnapuu
Spordiõpetaja eelised on värske õhk ja emotsioon. Ahmed Porkveli. Foto: Anne-Mari Visnapuu

Kuidas tekitada lapses spordiarmastust?
Kehalise kasvatuse õpetaja saab tegelikult selles väga palju kaasa aidata. Tunnis peaks olema distsipliin. Spordiarmastust saab tekitada läbi spordi huvitavaks muutmise, näiteks teatevõistluse kaudu. Mul on kaks esimest klassi ja kui nendega teatevõistlus teha kõikide pallidega, erinevate saalihokikeppide ja rõngastega, siis on võimalik neis jälle huvi äratada. Kehalise kasvatuse õpetaja ja pere moodustaksid koos hea sünergia.

Kas õpilased viilivad palju kehalise tunnist?
Ma ütleksin seda, et nad ei viili, aga hull on see, kui laps tuleb tundi ja ütleb, et ei viitsi mitte midagi teha, vaid tahab hoopis magada. See on probleemiks, sest kui lapsevanemad ka seal taga ei ole abiks õpetajale, siis ei saagi midagi peale hakata.

Tänapäeval enam arsti luba ei pea olema, et kehalise tunnist vabastus saada – piisab, kui lapsevanem selle kirjutab. Kui õpilane teab, et tuleb näiteks metsajooks või hindeline harjutus, kus ta osaleda ei soovi, ning kui lapsevanemal ja lapsel on väga hea suhe, siis on õpilasel lihtne enne kehalise tundi kirjutada emale sõnum, paludes vabastus saata. Vabastus ilmub stuudiumisse ja laps ongi põhimõtteliselt vabastatud. Eks see natuke probleeme tekita.

Muidugi on ka selline variant, kui lapsevanemat üldse ei huvita kehalise hinne ja ta peab tähtsamaks näiteks matemaatikat. Mina pean aga kõike tähtsaks ja liikumine tegelikult soodustab aju tegevust ning ka üldist väljanägemist tulevikus.

Kuidas hindate õpilasi?
Me hindame igat last tema arengu järgi. Näiteks jookseme kevadel ja sügisel 60 meetrit aja peale. Kevadel joostud tulemus läheb kirja ning igaüks üritab sügisel oma eelmist tulemust üle joosta. Kui õpilane jookseb kevadel kiiremini, saab ta loomulikult hindeks A, sest ta on arendanud ennast paremuse poole. Põhimõtteliselt ei esine hindeid nagu E ja F, välja arvatud juhul, kui õpilane ei käi tunnis ja jätab tööd tegemata. Samamoodi saab arengut hinnata ka hüpitsaga hüpates, kätekõverdustes, ujumises jne. Tihtipeale on mõned õpilased aktiivsemad ja tragimad kui teised, kuid me kohtleme kõiki võrdselt ning vaatame nende hetkelist arengut.

Mida arvad rahvastepalli kaotamisest koolides?
Ma ei pea õigeks rahvastepalli kaotamist. Rahvastepalli on võimalik mängida erinevate reeglitega. Meie näiteks mängime selliste reeglitega, et kui on laps on palliga pihta saanud, siis ta jookseb näiteks ühe ringi ümber väljaku, teeb viis kükki või kätekõverdust ja läheb siis uuesti mängu tagasi. Me ei taha võtta lapselt ära emotsiooni. Üldiselt on rahvastepall väga hea mäng, mis arendab kiirust, reaktsiooni ja tähelepanu. Kui sinna juurde lisada ka kätekõverdused ja kükid, siis see arendab veel lisaks nende osavust ja jõudu. Meie mängime ka pehme palliga, et pihtasaamine ei oleks valus.

Millised on spordiõpetaja eelised ja mis on sulle vastumeelt?
Spordiõpetaja eelised on värske õhk ja emotsioon. Iga tund on erinev ning ühtegi sarnast tundi ei ole. Vastumeelt on minule see, kui laps tuleb kooli ja ütleb, et ta ei viitsi mitte midagi teha.

Kui palju on keskmiselt kehalise kasvatuse tunde nädalas?
Esimeses kooliastmes on kolm kehalise kasvatuse tundi. Viiendast klassist väheneb see kahe tunni peale nädalas.

Kas neid võiks rohkem olla?
Tegelikult võiks liikumistund olla iga päev, kuna meie lapsed eriti liikumistundides välja ei lähe. Käisin talvel Soomes ja nägin, kuidas 1.-5. klass viidi igal vahetunnil õue, vaatamata ilmale. Lapsed jooksid lumes ringi, mängisid lumesõda ja tegid lumememme ning laadisid õues koolipinget maha. Kindlasti värskest õhust tulenevalt oli neil järgmises tunnis pea palju värskem.

Kas on tundidest jäänud meelde ka mõni huvitavam seik?
On. Üks poiss tahtis mulle isa kooli tuua, sest panin ta ujuma. Ta väitis, et isa tuleb ja annab mulle peksa. Veel tänase päevani ootan tolle poisi isa. (naerab)