Aastal 1983 sai Pirita lillekasvatussovhoosist alguse rahvamuusikaansambel Pirita ehk RMA Pirita, mille tänane juhendaja ja dirigent on 19. oktoobril 75-aastaseks saanud August Sarrap. Viimsi Teataja jaoks meenutab ta oma tegemisi koos ansamblikaaslase Anne Vahemäega.

August Sarrap on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi kontrabassi eriala, mänginud Rahvusooper Estonia orkestris, Vabariikliku Orkestrijuhtide Rahvamuusikaorkestris ja paljudes teistes orkestrites, muuhulgas töötanud õppejõuna Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. 

„Muusika juurde tulin algselt mandoliiniga. Mängisin mandoliini orkestris, aga sealt suunas õpetaja mind kontrabassi õppima,“ meenutab August. Üheks oma suurimaks õpetajaks peab ta Heldur Vaabelit, kes kutsus teda aastal 1991 Piritasse kontrabassimängijaks. Toona oli just ees ootamas Rootsi reis ning sealt sai alguse tänaseni kestnud koostöö. „Olen Heldurile niivõrd tänulik,“ tõdeb August.

Vastates küsimusele, kuidas temast RMA Pirita dirigent sai, jääb muusik tagasihoidlikuks. „Mind pandi fakti ette. Ju nad siis kannatavad mind ära, need seitse vaprat naist, kes täna RMA Pirita põhikoosseisu kuuluvad.“ Anne täiendab: „Mina ja Ita-Riina Pedanik tegime ettepaneku, et temast saaks uus dirigent. Ega tal muud üle jäänud, kui nõustuda. Ja kui August pole saanud mõnel mängul osaleda, astub tema asemel üles poeg, kontrabassimängija Indrek Sarrap,“ muigab Anne.

Uusi liikmeid paraku väga tihti ansamblisse ei tule. „Peab tõdema, et noored mängivad noortega ja vanad vanadega,“ nendib August. Anne aga arvab, et igaüks ansamblisse ei sobigi. „Tähtis on ka see, et inimene seltskonnaga klapiks. Samuti peab muusikul olema noodist lugemise oskus.“ Augusti sõnul on noodist lugemine küll oluline, kuid tähtis on ka loominguline külg. „Mulle väga meeldib, kui lähenetakse improvisatsiooniliselt. Heldur Vaabel küll omal ajal improvisatsiooni nii vabalt ei suhtunud. Kui keegi kippus improviseerima, ütles Heldur, et neid noote kirjas ei ole,“ muigab ta.

August Sarrap
Ansambliliikmetel oli soov oma dirigenti sünnipäevahommikul üllatada ja minna esinema televisiooni. See saigi teoks ning 19. oktoobril esines Pirita „Terevisioonis“, kus August esitas ka oma kirjutatud luuletuse. Foto: erakogu

Muusika täidab kõik päevad

Augusti jaoks on muusika püha. „Muusika täidab sõnadeta inimese elu ära, aitab hoida mõistlikku meelt ja mitte teravat keelt. Olen ka kirikuinimene ja mul on vastav repertuaar, mida igal hommikul ja õhtul mängin. Nii saab mu süda rahu,“ ütleb ta.

Oma loomingut on õnnestunud Augustil ka helikandjale salvestada, kui 2017. aastal ilmus andeka mehe loomingust plaat „August Sarrap’i laulud“, esitajateks Liivabänd, solistid Mati Hiiet ja Kristina Õunapuu. „Nendes lauludes on minu elumoto sees. Viisid on suhtelised lihtsad, kuid olen sisse pannud ka huvitavamaid rütme,“ iseloomustab ta.

Pirita juhendamise kõrval mängib August veel Saku Mandoliinides ja Viimsis Joosep Sanga loodud ukuleleorkestris. „Joosep teeb väga head tööd. Lisaks on ta hea suhtleja. Joosepi juures mängivad nii noored kui ka vanad.“ 

August leiab, et just ukulele on lapsele väga hea pill pilliõppega algust teha. Pärast võib edasi minna mõne teise pilli peale. 

Hinnatud õpetaja

Kui kellelgi on mõnel alal suurepäraseid teadmisi, siis on loomulik neid ka teistele edasi anda. August on seda teha saanud õppejõuna töötades. „Õpilasele tuleb hea sõna öelda ning õpilast ei tohi pärssida. Õpetaja peab selle ivakese õpilases leidma, tal peab olema tunnetus, et mis tema õpilases on,“ räägib ta. „Tähtis on, et õpilane, kellel on annet, ei jääks välja arendamata.“

Ta meenutab ka üht enda jaoks olulist õppetundi. „Mul oli tunnis kell käe peal ja vaatasin seda, et tund õigel ajal lõpetada, kuna teine õpilane ootas. Kuid siis taipasin, kuidas see võib õpilasele mõjuda – ta tunneb, et vaatan kella, kuna tahan temast lahti saada. Kui seda mõistsin, võtsin kella ära. Las läheb tund pikemaks, aga tähtis, et saaksin iga õpilasega oma asjad ära teha,“ sõnab August. 

Isa ja vanaisa

August on õnnelik mees, sest saab tegeleda südamelähedase alaga ning kõike seda pere toetusel. „Lapsed ja lapselapsed on omaette väärtus. Nende käest saad sellist tagasisidet, mida mujalt ei saa. Ja kui elurõõmsad nad on! Annaks jumal vaid tervist,“ lausub ta.

Kohe-kohe tähistatakse ju isadepäeva ning sellele pööratakse tähelepanu ka Sarrapite peres. Kui näiteks Augusti tütar Viljandist Tallinna tulla ei saa, siis helistab ja koos lauldakse isale-vanaisale läbi telefoni. See on väga liigutav ning ainuüksi sellest rääkimine võtab muusikul silma märjaks. „Elu on ilus, elu on kingitus. Mulle on pereväärtused nii tähtsad ning usun, et kõik hakkabki kõik pihta kodust.“

AUGUST ja RMA PIRITA 

August Sarrap on juhendanud rahvamuusikaansamblit Pirita aastast 2005. 

Ansambel viljeleb vanameistrite nagu Heldur Vaabel, Ahto Nurk, Uuno Veenre, Els Roode ja paljude teiste autorite rahvamuusikaseadeid. Paljudes ansambli kavades on ka August Sarrapi looming. Igaks sünnipäevaks luuletab August igale ansambliliikmele personaalse ja päevakajalise luuletuse.

Ta soovib tänada kõiki oma endisi ja praegusi sõpru enda loodud luuletusega ka lehe vahendusel. „Tänan südamest kõiki oma muusikutest sõpru, Viimsi huvikeskust, Ita-Riina Pedanikku, Heidi Kirsimäed, Kalle Ermi ja Annaliisa Sisask-Sillat. Nende vastutulelikkus on olnud meeletu,“ kiidab vanameister.

Mu armsad sõbrad

Mida öelda tänutäheks

Mu soov

Et kõik Teil

Korda läheks

Et elu igas hetkes

Leiaksite ilu

Et elamine

Pakuks rahulolu

Et üles leiaksite

Igikestvad väärtused

Ja tunnetuses talletaks

Te need.

Silvia Soro, Augusti tütar

Isa on loominguline ja lõpmata südamlik inimene. Tema jaoks on väga olulised inimesed, kellega ta elus kokku puutub ja koos muusikat teeb. Ta kirjutab neile sünnipäevadeks luuletusi ning elab ka kolleegide loomingulistele tegemistele väga kaasa. Samuti püüab pereliikmete kontsertidel ja etendustel alati kohal olla. 

Peresündmustele ilmub ta alati mandoliiniga ning esitab kingituseks lisaks omakirjutatud luuletusele ka mõne laulu või pilliloo.

Ta otsib ja jagab rõõmu, hingerahu ja armastust, kulgedes vaikselt, aga rõõmuga oma rada ja ajades südamest oma rida.

Soovin talle ikka tervist ning jätkuvat loomisrõõmu ja vaimustumisvõimet.

Indrek Sarrap, Augusti poeg

Isa on äärmiselt hea inimene. Ei ole mina näinud teda kellegi peale karjumas ega häält tõstmas. Ta on süstinud oma rõõmsa olekuga alati positiivsust. Isa on olnud kogu elu sportlik inimene, mäletan lapsepõlvest, kuidas ta ikka rannas jooksmas käis või sõitis rattaga 100 km kaugusele maakohta. Mulle on isa muidugi ka otseselt eeskuju olnud elukutsevalikul, mis puudutab pillimängu – mängin ju minagi tema jälgedes kontrabassi. 

Soovin talle suurepärast tervist, sama erksat meelt ja muhedat olekut ka tulevasteks aastakümneteks, uusi muusikali saavutusi ja lippavat sulge! Sama võimsalt edasi, issi!

Avafoto: Aime Estna