Kevad toob igal aastal uue ärkamise ja sarnaselt suurpuhastusega oma majapidamises tasuks üle vaadata kodune jäätmemajandus. Tegemist on iga majapidamise jaoks vajaliku teenusega, mille vajadused ja pakutavad võimalused ajas muutuvad.

Alustada võiks sellest, et uurida oma seniselt jäätmekäitlusteenuse pakkujalt, millised on tänased võimalused jäätmeid üle anda – kas liigiti sorteerimine on nõutud, mitmeks tuleb jäätmeid sorteerida, millised on erinevate teenuste kasud, kas mingeid jäätmeid saab tasuta ära anda ja kui, siis kus ja milliseid? Nimelt on jäätmete käitlus iga kohaliku omavalituses korraldada, seega võivad eri paikades pakutavad teenused olla erinevad.

Kui see kaardistus on tehtud, tasub üle vaadata jäätmemajandus oma kodus. Kas igas toas on laua all prügikast või on kogu jäätmetega seonduv koondatud kööki kraanikausi alla? Kus tekib kõige rohkem prügi? Kas olete kodus loonud võimaluse jäätmeid liigiti koguda?

Prügikastist moodsa kodu disainielemendiks

„Meie uuringud näitavad, et üheks enamlevinumaks põhjuseks, miks inimesed kodus jäätmeid ei sorteeri, on ruumipuudus. Öeldakse, et kodus ei ole piisavalt ruumi, et jäätmeid liigiti sorteerida. Samas ei tekita jäätmete liigiti kogumine jäätmeid juurde. Tekkivate jäätmete maht on ikka sama, kuid need kogutakse eraldi. Jah, see tähendab, et kogumisnõusid ehk kaste/ämbreid/kotte on ühe asemel kuni viis, aga need võivad olla väiksemad. Iga kord kodust lahkudes saab üks-kaks kotti kaasa haarata ja tühjendada sobivasse maja ees asuvasse konteinerisse või viia avalikku konteinerparki. Nii saab kodu hoopis rohkem jäätmevabaks,“ selgitab Tootjavastutusorganisatsiooni OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht Gaili Eding.

Samuti lükkab ta ümber eestlastele sisse juurdunud hoiaku, et prügikasti koht saab olla ainult köögis kraanikausi all. „Enamustes kodudes on kogu prügi äraviskamise koht jätkuvalt köögis. Aga see ei pea nii olema. Kui bio- ja olmejäätmed on ilmselt mõistlik jätta kraanikausi alla, sest seal tekib neid enim, siis teiste jäätmeliikide osas tasuks värske pilguga ringi vaadata. Papp- ja paberpakendid ning muud paberjäätmed võib edukalt koguda hoopis töötuppa paigutatud kasti, klaas- ja pandipakendid tekivad enim ehk hoopis terrassil, saunas või garaažis, mistõttu on neid mugav koguda seal,“ märkis Eding ja lisas, et tänapäevased kodudesse mõeldud jäätmekäitluslahendused ei ole peitmist vajavad plastik- või metallämbrid, vaid näiteks vineerist tehtud pilkupüüdvad disainielemendid. „Kompaktsed kastid, mida saab üksteise otsa sobitada, mahuvad ka kõige väiksemasse kööki ja muudavad jäätmete liigiti kogumise lihtsaks ja mugavaks,“ kinnitas ta.

Liigiti kogumine on vajalik

Miiduranna külavanem Viktoria Tuulas ütleb, et jäätmete liigiti kogumine on hädavajalik. Möödunud talveperiood tõi küll uute liitujate kõrval kahjuks ka teenusest loobujaid. „Talv on olnud kõigile raske, mistõttu jäi pakendite vedu mitmel korral ära, seda eeskätt töötajate haigestumise tõttu. Näljased linnud vedasid pakendid tänavale laiali ja et inimestel on piinlik niimoodi küla reostada, siis tehti turvaline otsus ja loobuti pakendite sorteerimisest. Küll aga saan veendunult kinnitada, et laiali lennanud pakendite puhul oli tegu puhta materjaliga ja usun, et ka vedajafirma logistikud ja autojuhid andsid rasketes oludes oma parima,“ märkis Tuulas. Eding avaldas seepeale lootust, et ehk kasutavad juba sorteerima harjunud Viimsi inimesed edaspidi avaliku konteinerpargi võimalusi.

Initsiatiiv loob võimalusi

Kui eramajades saab omanik ise otsustada, mis liiki jäätmeid ja kuhu ta kogub, siis kortermajade puhul on vaja elanike ühist otsust. „Kui kortermajas ei ole veel loodud võimalust jäätmeid liigiti sorteerida, siis see on koht, kus elanikud saavad ise initsiatiivi üles näidata ja korteriühistule ettepaneku teha. Kuna segaolmejäätmete kogused vähenevad jagunedes erinevate tasuta kogutavate jäätmeliikide vahel ära, siis aitab see kortermaja kulutusi kokku hoida – see peaks kindlasti olema argument, millega naabreid sorteerimise kasulikkuses veenda,“ ärgitab Eding ja lisab, et ka kortermajal on mõistlik üle vaadata senised erinevate jäätmeliikide kogumisvahendite suurused ja tühjendussagedused. Ka korteriühistutele on pakendite äravedu tasuta.

Igaühel on võimalus panustada

Viimsi vallal on lepingud pakendijäätmete kogumiseks kolme teenusepakkujaga, kes koguvad pakendeid nii avalikes pakendijäätmete kogumispunktides kui ka elanike kodudest kas kollase koti teenusega või KÜ-delt pakendikonteinerite abil.

Kui jäätmete liigiti kogumine ja nende äraandmine on võimalikult mugav ja lihtne, siis on see inimestele tugevaks motivaatoriks. Enam ei aega mõelda või arutleda, kes peab või kas peab mida tegema – kõik peavad panustama ja hakkama jäätmeid liigiti sorteerima. Ainult nii saame veel midagi ära teha keskkonna heaks.

Fotod: Pexels ja Canva