Möödunud kuu jooksul viisid Tootjavastutusorganisatsioon OÜ ja Eesti Pakendiringlus Viimsi Laiaküla ja Pärnamäe külades läbi kollase koti kampaania, et pakkuda elanikele võimalust katsetada pakendite sorteerimist. Kampaania tulemusena on tänaseks TVO tasuta pakendikoti teenusega liitunud pea 50 leibkonda ja see arv kasvab iga päevaga.
Sarnase kampaania viis TVO mullu kevadel läbi Miiduranna külas, kolmas Viimsis tegutsev taaskasutusorganisatsioon ETO hiljuti aga ka Pringi külas. „Meil on väga hea meel, et järjest enam inimesi peab sorteerimist oluliseks ja tahab anda panuse puhtamasse keskkonda. Eraldi kiitust väärivad kampaaniaga kaasa tulnud külavanemad, kes on võtnud pakendite sorteerimise teadlikkuse levitamisel liidri rolli, teinud aktiivset selgitustööd, aga ka abistanud vanemaid elanikke lepingu sõlmimisel,“ avaldas kiitust TVO tegevjuht Kristiina Dreimann. Tegelikult ongi ju tegemist valdkonnaga, mis eeldab mitmepoolset koostööd – riigi, kohaliku omavalitsuse, taaskasutusorganisatsiooni ja inimeste endi.
Kampaania tõi välja teenuse enamlevinud murekohad. Näiteks, et linnud-loomad rebivad koti katki enne, kui see ära viiakse, ja nii on pakendid kõikjal laiali. „Keegi ei taha oma värvava taha laiali loobitud pakendeid. Selle mure lahendab konteiner, kust linnud-loomad pakendeid kätte ei saa,“ märkis Dreimann.
Teiseks murekohaks on veopäeval pakendeid täis koti värava taha tõstmise meelespidamine. „Siin on lahenduseks teavitus ehk kaks päeva enne pakendikoti veoringi tuleb selle kohta info e-kirja teel, samuti väljastatakse veograafik lepingu sõlmimisel ja alati saab veopäeva kontrollida teenust pakkuva Ragn-Sellsi iseteenindusest,“ selgitas Dreimann. Koti väljapanekust saab vajadusel ka loobuda, teavitades teenusepakkujat kaks päeva ette, et ettevõte jõuaks muudatused oma logistikaringi sisse viia. „See on oluline just peredele, kes reisivad palju ega ole äraveopäeval kodus,“ ütles TVO juht.
„Sarnaselt korteriühistutele pakutava lahendusega võib pakendikonteineri võtta paariselamu perede või mitme majapidamise peale ja paigaldada näiteks tänava otsa, nii on korraga lahendatud mitu murekohta – konteineri rendikulu saab jagada, lisaks jääb ära veopäeva meelespidamine, sest oma pakendid saab igal ajal ära anda ja ka veoettevõte pääseb konteinerile alati ligi,“ käis Dreimann välja alternatiivi. Nii ei pea pakendite kotte kodus hoiustama, vaid need saab kohe konteinerisse ära viia.
Eelmainitud kotikampaaniaid on kindlasti plaanis ka edaspidi teha, kuid Viimsi elanikud ei pea seda ootama jääma ja saavad igal ajal teenusega liituda. „Pakendite kogumise ja ringlusesse suunamisega tegelevad Viimsis kolm ettevõtet. Meil kõigil on väikesed erinevused teenuse pakkumisel, kuid eesmärk on üks – pakkuda elanikele mugavaimat lahendust pakendite äraandmiseks. Nagu me kõik valime endale sobivaima telekommunikatsioonipakkuja, saab ka pakendite vedajat valida, tasub vaid ise aktiivne olla,“ kutsus Dreimann üles uurima teenusepakkujate erinevaid võimalusi.
Mis saab pakenditest edasi?
Esmalt suunatakse kõik kokku kogutud pakendid Ragn-Sellsi sorteerimiskeskustesse järelsorteerimisse, kus pakendid üksteisest materjalide liikide kaupa lahti sorteeritakse. Seejärel lähevad need liigiti järgmiselt:
KLAAS – eraldatakse värvi järgi ja valdavalt suunatakse Järvakandi klaasivabrikusse, kus kvaliteetsemast toorainest saavad uued pudelid. Vähemkvaliteetsem klaasmaterjal suunatakse Soome klaasvilla vabrikusse.
TETRAPAKENDID – lähevad Soome ja Poola, sest Eestis ei ole hetkel ühtegi tehast, mis tetrapakendeid ümber töötleks. Kõige väärtuslikum osa tetrapakendist on kartong, millest tehakse kipsplaatide ümbrispaberit.
JOGURTITOPSID – suunatakse granuleerimisse ja nendest tehakse näiteks elektripistikuid.
KODUKEEMIA PAKENDID – lähevad valdavalt ekspordiks. See on hea materjal, mida saab laialdaselt kasutada uute plasttoodete valmistamisel.
LIHAPAKENDID – nendest valmistatakse plastkaste (transpordikastid, hoiustamise kastid jms).
KARTONG – eksporditakse Leetu ja sellest tehakse lainepappi.
AJALEHEPABER – läheb taaskasutusse Eesti ja sellest toodetakse näiteks tselluvilla.
METALL – sorteeritakse välja magnetite abil ja suunatakse Soome ümbertöötlemisele.
ERINEVAD KRÕBISEVAD PAKENDID (krõpsu-, jäätise-, kommipaberid) – et need on tihti komposiitmaterjalid, mida ringlusesse suunata ei saa, siis läheb see põletamisele ehk suunatakse energiasse.
