Arvatavasti olete märganud, kui suure hulga igapäevasest prügist moodustavad pakendijäätmed. Nende eraldi kogumine säästab loodust ja vähendab oluliselt olmeprügi hulka. Praegu on suurpärane aeg jäätmete liigiti kogumisega algust teha, sest kõik on ju uus septembrikuus.
Viimsi vallas on 23 avalikku punkti, kuhu pakendijäätmeid saab viia, kuid veelgi kavalam on koguda pakendijäätmed kokku seal, kus need tekivad – oma kodus, kust taaskasutusorganisatsioonid need tasuta ära viivad. Teenuse kasutamiseks tuleb ühendust võtta ühega kolmest taaskasutusorganisatsioonist – MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR) ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) –, kes Viimsi vallas vastavat teenust pakuvad, ning sõlmida leping. Tasuta pakendite äraandmise teenust saavad kasutada nii eramajapidamised kui ka korteriühistud.
Pakendikott eramajapidamistele
Pakendikoti teenus on tasuta ning mõeldud eramaja klientidele. TVO pakub pakendikoti teenust juba üle 11 aasta ja kasutajaid on üle Eesti enam kui 13 300. Viimsis on TVO viinud teenuse 688 eramaja ja 16 korteriühistuni, seega arenguruumi on. Teised taaskasutusorganisatsioonid liitusid pakendikoti teenuse pakkumisega tänavu, sest on hulgaliselt neid, kes seda mugavat lahendust veel avastanud ei ole. Augustis saatis taaskasutusorganisatsioon ETO Viimsi Pringi piirkonna majapidamistele teenuse tutvustamiseks laiali ligi 300 kollast kilekotti koos juhistega, kuidas pakendikotti kasutada. Julgustame kindlasti kõiki, kes koti oma postkasti said, teenust proovima ja pakutud võimalusest kinni haarama. Tänu pakendijäätmete eraldi kogumisele väheneb olmejäätmete maht ja see annab võimaluse kulude kokkuhoiuks, samuti on suurem kasu keskkonnale.
Tegelikult tasuks kõikidel, kes veel pakenditkotti ei kasuta, seda kindlasti teha. Teenuse olemus on lihtne ja mugav – pakendikoti äravedu toimub sõltuvalt teenusepakkujast intervalliga üks kord 2–4 nädala tagant, äraveo päeval peaks koti asetama aia taha või aeda nähtavale kohale, teenusepakkuja viib täis koti ära ning jätab tühja asemele. Kui pakendeid tekib rohkem kui üks kotitäis, on võimalik tellida lisakott. Konkreetsemalt saab kõik tingimused üle täpsustada lepingut sõlmides.
Pakendijäätmete kogumise põhimõtted
Pakendikotti võib panna kodumajapidamises tekkivad pakendijäätmed, aga mitte valimatult. Kogumiseks sobivad värvitust ja värvilisest klaasist pudelid ja purgid; metallist konservikarbid ja purkide kaaned; paberist ja papist ümbrised ja karbid; plastist karbid, pudelid, topsid ja kotid; tetrapakendid. Kõik pakendid peavad olema tühjad, kuivad ja puhtad.
Pakendikotti ei tohi panna ohtlike ainete pakendeid (nt liimi-, värvi- ja lahustitepakendid) ning aerosoolpakendid (nt õhuvärskendaja, juukselaki või vahukoore pakendid). Sinna ei sobi plastist mänguasjad, kummist tooted, kasutatud märkmikud ega nende kaaned. Samuti ei või pakendikotti lisada akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne, päevavalguslampe, peegelklaasi ega klaasist potte. Pakendikotti käivad ainult pakendid.
Veendu, et pakendid oleksid täiesti tühjad ja vajadusel läbi loputatud. Põhjuseks see, et pakendijääkide kogumine toimub taaskasutamise eesmärgil ning ümber töödelda saab vaid puhtaid pakendeid. Pakendeid ei pea pesuvahendi ja harjaga pesema, enamasti piisab pakendi loputamisest veega (nt jogurti- ja piimapakid, salatikarp, supipurk jms).
Võimalusel pressi pakendijäätmed kokku, aga ära topi neid üksteise sisse, sest sellisel juhul tuleb need sorteerimisliinil üksteisest eraldada ja see on keeruline ja ajamahukas töö.
Samad põhimõtted kehtivad pakendijäätmete kogumisel konteineritesse, sest lõppkokkuvõttes jõuavad kõik kogutud jäätmed samasse punkti ehk sorteerimisliinile. Koguja jaoks on vahe selles, kas ta korjab neid tekkekohal mugavamalt oma kodu juures või viib kogumiskonteinerisse.
Kui tekib kahtlusi, kas üks või teine asi on pakendikotti või kogumiskonteinerisse sobiv, võib alati ühendust võtta teenusepakkujaga ning täpsemalt järele uurida.
Klaasi on mõistlik koguda eraldi
Kuigi klaaspudeleid ja -purke on lubatud koguda nii pakendikotti kui ka viia segapakendikonteinerisse, võiks klaasi siiski koguda eraldi. Klaas on nimelt kõige jätkusuutlikum ja ainulaadne pakendimaterjal, sest seda saab korduvalt ja lõputult taaskasutada ilma, et selle kvaliteet halveneks. Kõik klaaspurgid ja -pakendid tasuks kodus eraldi kokku koguda ja klaaspakendikonteinerisse viia – sellisel juhul on neid lihtne ringlusesse suunata.
Klaasi valmistamine algab liivast, mis tähendab, et klaasi tootmiseks on vajalik uue materjali kaevandamine ja kaevanduste avamine. Kokku kogutud kasutatud klaaspakendid aga sulatatakse ning kasutatakse uute toodete tegemisel – oluline on see, et klaasi tootmiseks kasutatud klaasist kulutab vähem energiat kui uue tootmiseks liivast.
Kuna klaaspudeleid ja -purke jõuab siiski küllalt palju segapakendijäätmete hulka, lõi Eesti Pakendiringlus (EPR) seose klaaspakendi ja metsa vahele. Koostöös metsaspetsialistidega luuakse iga spetsiaalselt klaasikonteineritesse kogutud 10 000 tonni klaasi kohta viis hektarit metsa. Eesmärk ei ole istutada lihtsalt puid, vaid kasvatada metsa ehk ökosüsteemi. EPR usub, et 2022. aasta kevadeks on nad kogunud vähemalt 10 000 tonni klaasi ning siis istutatakse esimesed viis hektarit kuuse- ja kasepuu istikuid. Niisiis, ostes klaaspakendis tooteid ja tuues klaastaara pärast klaasikonteinerisse, aitad loodust puhtana hoida lausa mitmel moel.
Viimsi valla EPR-i klaasikonteinerite asukohad leiad siit veebiaadressilt https://pakendiringlus.ee/pakendikonteinerid/avalik/.
Lisaks EPR-i klaaskonteineritele on teiste organisatsioonide avalikud pakendipunktid leitavad lingilt https://bit.ly/viimsi-pakendipunktid.
Kasulik teada
- Klaas on 100% taaskasutatav ja korduvalt ümbertöödeldav. Klaaspudeli lagunemiseks looduses kulub aga rohkem kui 4000 aastat.
- Metallist tehakse erinevaid tooteid aiapiiretest tööriistadeni. Alumiiniumit saab taaskasutada piiramatu arv kordi, samas kui alumiiniumpurk kõduneb prügimäel 500 ja enamgi aastat.
- Plastist tehakse uusi plastpudeleid, põrandalaudu, aiamööblit jpm.
- Paberi ja papi ümbertöötlemine säästab metsi andes meile muuhulgas munakarpe, soojustusvilla ja vihikuid.
Kõige parem on tarbida mõistlikult ning jäätmeteket vähendada. Mõtle globaalselt, tegutse lokaalselt!
Kasutatud allikad: ETO, EPR, TVO
Hea eeskuju
Laiaküla elanik Triin Lauri on oma perega pakendikoti teenust kasutanud aasta jagu. „Rohelise eluviisi rõhutamine ja ökoteemad on üha rohkem õhus ning koputasid ka meie südametunnistusele,“ ütleb ta.
Alguses tekitas ebamugavust, et perel polnud sahvrit ega sobivat kapilahendust jäätmete eraldi kogumiseks. Nüüd on asjad ümber sätitud nii, et kraanikausi aluses ruumis on eri materjalide jaoks anumad. Tasapisi viiakse toas kogutud pakendijäätmed aianurgas seisvasse kollasesse kilekotti ning äraveo päeval tõstetakse kott aia taha.
„Leiame oma viieliikmelises peres, et tuleb teha asju, mis on head nii sulle kui ka ühiskonnale. Oleme rahul, kui kohalik omavalitsus teeb pakendi jäätmete kogumise võimalikult lihtsaks. Riigi tasandil sooviks aga kinnitust, et sellisel kogumisel on sisu ning pakendijäätmed jõuavad ikka taaskasutusse. Senised sõnumid on olnud selles osas kohati vasturääkivad,“ ütleb Triin.
Uue kodu rajajatel soovitab ta varakult mõelda võimalikult mugavatele pakendijäätmete kogumise lahendustele. „Kraanikausialuse ruumi võiks planeerida nii, et sinna mahuks mitu erinevat anumat, siis saab igapäevase sorteerimise kergesti ära teha. Võiks ka läbi mõelda, kuidas ja kuhu paigutada kilekott nii, et sellele oleks äraveo päeval hea juurdepääs. Kui kott ei asu seal igapäevaselt, siis on mõistlik panna kalendrisse meeldetuletus, et kott õigeks ajaks vastavasse kohta paigutada.“
