Sel aastal osales Maailmakoristuspäeval 20 miljonit inimest 180 riigist. Eestis koristas väikeprügi vähemalt 28 038 inimest, võrreldes möödunud aastaga pea kolm korda rohkem. Viimsi Kooli 1278 õpilasest käisid koristamas peaaegu pooled – 612 õpilast koos õpetajatega.

Ilusal sügispäeval suundusid nii väiksemad kui suuremad kooliõpilased oma kodukanti koristama. Säästlikkust silmas pidades esitati kõikidele koristajatele palve: võtta kodust kaasa vanad kilekotid ja kummikindad. Lisaks meisterdasid 7. ja 8. klasside õpilased kunstiõpetaja juhendamisel vanadest ajalehtedest mikroprügi kogumise kotid. Üheskoos koristati kahe tunni jooksul Haabneeme aleviku territoorium, lisaks Laidoneri park, Haabneeme rand, Klindialune terviserada ning koostöös vallavalitsusega ka Muuli tee. Lisaks koristasid õppekäigul olevad 5. klassid Jõelähtme vallas Kostivere karstiala ja Jägala joa piirkonna.

Lisaks puhtamale elukeskkonnale oli Viimsi Kooli prügikoristusel veel mitu eesmärki: õpetada märkama prügi enda ümber, seletada prügi sorteerimise vajadust ja seda, et prügi koht on prügikastis, selgitada taaskasutuse vajadust, õpetada, kuidas ise vähem prügi toota ja süvendada meeskonnatöö ning koostöö tegemise oskust. “Algselt prognoosisime, et kokku korjatud prügikogused pole väga suured ja saame kõik oma kooli prügikastidesse mahutada, keskendusime mikroprügile. Kell 13.30 selgus aga tõsiasi, et prügikogused on suured ja kooli prügikastidesse kuidagi ei mahu. Kuna tegime koostööd Viimsi valla kommunaalosakonnaga, siis tellisime prügi kohese äraveo,” selgitab koristuse käiku Viimsi Kooli Maailmakoristuse projektijuht Kersti Ojassalu. Osa prügist jäi seetõttu kahjuks sorteerimata ja ladustati lõplikult olmeprügina, samuti oli enamus korjatud prügist ka vettinud, must jne. ehk taaskasutamiseks kõlbmatu. Leiti ja korjati kokku ka erinevaid suuremaid esemeid nagu autorehvid, televiisorid, kärud jne, mis viidi Viimsi Jäätmejaama.

Peale koristusaktsiooni suundusid õpilased klassiruumidesse, kus teostasid oma prügi analüüsi, arutlesid, mida nad õppisid ja mida tegelikult prügist teha saaks.
“Leitud prügi võib ohustada loomi. Linnud või loomad võivad prügi alla neelata ning see võib nende tervist ohustada,” arutles 6c klass. “Samuti teeb see loomadele ja lindudele elamiskeskkonna kõlbmatuks. Leitud prügi ei lagune, seega kuhjub teda keskkonda aina rohkem ning lõpuks saastab see keskkonda. Liialt saastunud keskkond võib mõjutada nii inimeste kui loomade elu. Inimeste toit võib prügist saastuda, saastunud toitu süües jäävad inimesed haigeks. Sama lugu loomadega.”

Klasside analüüsist selgus, et osalejad õppisid märkama prügi enda ümber, eriti varjatud prügi – prügi põõsaste ja puude all – ning mikroprügi ehk suitsukonisid ja pudelikorke parkimisplatsidel. Õpilased täheldasid, et esmapilgul tundub Haabneeme puhas ja kaunis, aga erinevate põõsaste all, haljasaladel ja metsatukkades on prügi üllatavalt palju ning erakruntidel vedeleb prügi, mida ei saanud koristada, mis aga kandub tuulega ka mujale.

” Lisaks puhtamale elukeskkonnale oli Viimsi Kooli prügikoristusel veel mitu eesmärki: õpetada märkama prügi enda ümber, seletada prügi sorteerimise vajadust ja seda, et prügi koht on prügikastis, selgitada taaskasutuse vajadust, õpetada, kuidas ise vähem prügi toota ja süvendada meeskonnatöö ning koostöö tegemise oskust. “

Vallavalitsus transportis jäätmejaama kaksteist 150-liitrist prügikotti, mida hiljem lisandus veel kolm, lisaks suured esemed. Vaatamata sellele, et iga kauplus, SPA, spordikeskus jne. koristab igapäevaselt oma territooriumi, olid prügi kogused oodatust suuremad. Leiti kõiki prügiliike.

Peamiseks prügiliigiks oli pakend – kilepakendid, plastpudelid ja plastkarbid, papptopsid, kilepakendid, mahlajoogipakendid, krõpsupakid, kommipaberid, pakendite kileümbrised. Oli ka sellist prügi, mida otstarbe alusel ei õnnestunud määratleda, rauast ja metallist poolikuid esemed, mis olid ilmselt ehitusjäätmed. Leitud prügi liik sõltus suuresti koristuspiirkonnast: parkimisplatsidel leidus rohkem mikroprügi, kraavides ja põõsaste all pakendeid, rannas lisaks rannahooajast jäänud esemeid.