Koos suvesoojusega täituvad rannad inimestega ning seetõttu tasub ka rannas kehtivad reeglid ja võimalikud valitsevad ohud meelde tuletada.

Haabneemes rannavalvet osutava Forus Security ohutusteenuste juht Ahti Kuusk paneb südamele, et liigse hurraaga ei tasuks esimeste ilusate ilmade saabumisel vette tormata. „Inimesed on tänavu pikalt kodudes olnud ega ole saanud isegi basseinis ujumas käia. Nagu ka möödunud aasta näitas, siis paljud läksid esimeste suveilmade saabudes uljalt ujuma. Kindlasti ei tasuks kohe külma vette tormata või liiga kaugele ujuda. Inimesed hindavad sageli oma võimeid üle ja satuvad hätta. Ametlikus supelrannas ei tohi ujuda poidest kaugemale, vaid tuleb jääda suplemisala sisse.“

Joogise peaga ära vette roni

Möödunud aastal uppus Eestis 58 inimest, pea pooled neist olid tarbinud alkoholi. „Vesi ja alkohol ei sobi absoluutselt kokku,“ ütleb Kuusk resoluutselt. „Alkohol põhjustab uljaspäisust ja joobes inimesed kipuvad oma võimeid üle hindama. Samuti mõjutab alkohol inimese vereringet, mille tulemusena on alajahtumine ja ka näiteks krambid kiired tulema.“

Kui keegi märkab rannas alkoholijoobes inimest, kes asutab end ujuma, tuleb sellest teavitada rannavalve töötajaid. „Kindlasti tuleb sellises olukorras sekkuda, mitte lihtsalt kõrvalt vaadata, sest see võib päästa inimelu. Haabneemes on hooaja kõrghetkel kolm rannavalve töötajat, kes saavad vajadusel lisajõudu paluda Foruse turvapatrullidelt ja politseilt.“

Ära jäta lapsi järelevalveta

Kuusk paneb lapsevanematele südamele, et vaatamata vetelpäästjate olemasolule, ei tohiks oma võsukesi rannas järelevalveta jätta. „Laps ei tohiks mitte mingil juhul jääda rannas omaette mängima. Kõrghooajal on rannas palju lapsi ja rannavalve ei pruugi kõiki ohusituatsioone kohe märgata. Ühel hetkel võib see väike peanupp vee alla vajuda ja seda ei taha meist keegi.“

Ujuvate mänguasjadega vette minnes on mõistlik jälgida tuule suunda ja olla lapsele lähedal. „Ühel hetkel, kui laps tunneb, et tal jalad enam põhja ei puuduta, võib tekkida paanika, mis omakorda võib viia ohtliku olukorrani. Samuti tuleb jälgida tuule suunda, et tuul ei kannaks last koos mänguasja või madratsiga merele,“ selgitab Kuusk.

Silma peaks peal hoidma erinevatel atraktsioonidel, nagu vees olevad liumäed jms. „Kui lapsed näiteks liugu lasevad, siis täiskasvanud peaksid jälgima, et üks laps jõuab enne eest ära minna kui järgmine alla libiseb. Selleks, et ohtlikke olukordi vältida, tuleb julgelt sekkuda ja vajadusel rannavalvele märku anda.“

Teavita klaasikildudest

Kus siis veel paljajalu käia, kui mitte rannaliivas. Kuid sealgi on omad ohud, näiteks katkised klaaspudelid. Klaasikildude märkamisel avalikus rannas tasub taaskord julgelt rannavalve poole pöörduda, kes ohuallika likvideerivad. „Foruse vetelpäästjad kontrollivad rannaala enne vahetuse algust alati üle, et tagada ohutus. Kui aga märkate klaasikilde või mõnda muud ohtlikku objekti rannaliivas või madalas vees, andke kindlasti teada.“

Liiga palju päikest pole hea

Päevitada on mõnus ja jumekas keha on silmale ilus vaadata, aga liigne päike pole inimesele hea. Rannavalve selge soovitus on kasutada päikesekaitsevahendeid, kanda peakatet ning tarbida piisavalt vett.

Turvalist rannahooaega!

Rannalõvi meelespea

Ära hinda oma võimeid üle!

Ära hüppa vette tundmatus kohas!

Alkohol ja ujumine ei käi kokku.

Ära jäta lapsi järelevalveta!

Igasuguse ohu korral teavita rannavalvet!

Viimsi heakorra eeskirja kohaselt ei tohi randa kaasa võtta lemmikloomi ja suitsetamine on keelatud.