Viimsi vallavolikogu võttis ühehäälselt vastu otsuse anda Eesti Meremuuseumi kasutusse suurem osa Naissaare kitsarööpmelisest raudteest. Kasutusõiguse andmine loob meremuuseumile võimaluse alustada Euroopa Liidust finantseeringute taotlemist, et rajada Naissaarele muuseum-külastuskeskus Nargen Nord.
Viimsi vallavolikogu kinnitas aprillis toimunud istungil ühehäälselt otsuse, anda SA Eesti Meremuuseum kasutusse 50 aastaks valla omandis olevad raudteelõigud Naissaare raudtee R1, R2, R4, R5, R6 ja R7. Sadama lähedal asuvad raudteelõigud jäävad meremuuseumi ja rannarahva muuseumi ühiskasutusse ning nende osas on plaanis muuseumitel tulevikus teha koostööd. Naissaarele Euroopa Liidu toetuste abil rajatav kompleks moodustab tulevikus terviku Tallinna Lennusadama ekspositsiooniga ja tooks saarele hinnanguliselt umbes 10 miljoni euroni ulatuva investeeringu.
Meremuuseumi kirjeldatud projekti raames rekonstrueeritakse saarel asuv raudtee, ajaloolise väärtusega ohvitseride kasiino, kaks rannakaitsepatareid, depoohoone ning miiniladude ala, mis täna on eraisikute valduses. Projekt soovitakse esialgse plaaniga valmis saada 2026. aastaks.
Valmib terviklik kompleks
Viimsi abivallavanema Nikolai Bentsleri sõnul on meremuuseumi plaan ambitsioonikas ja väärikas võimalus Naissaare atraktiivsemaks muutmisel. „Tänu lennusadama rajamisele omab meremuuseum häid kogemusi militaarajalooga objektide taastamisest ning külastajatele atraktiivseks muutmisest. Naissaarel paiknev raudteetaristu on osa ajaloolisest merekindlusest ja projekti tulemusel moodustuks seeläbi lennusadamaga terviklik kompleks. Seega Nargen Nord on väärtuslik nii kogukonnale kui ka militaar- ja ajaloohuvilistele,“ sõnas Bentsler.
Lennusadam koos vesilennukite angaaride ja rajatistega Soome lahe saartel moodustab tervikliku Imperaator Peeter Suure merekindluse, mis loodi aastatel 1913–1917. Seega, Naissaare rajatiste rekonstrueerimine oleks meremuuseumi plaanide kohaselt igati loogiline samm. Plaani kohaselt saavad lennusadama külalised tulevikus liikuda laevaga edasi Naissaarele ja sadamas keskkonnasäästliku veeremiga reisi jätkates külastada saarel asuvaid militaarobjekte. See võimaldab külastajatel terviklikumalt näha ja kogeda ajaloolist merekindlust.
Nargen Nord valmib kahes etapis
Nargen Nord oleks meremuuseumi sõnul aastaringselt külastatav kompleks. Projekt on plaanis realiseerida kahes etapis. Esmalt tuleb rekonstrueerida sadamat ja saare põhjaosa ühendav raudtee ning leida sinna kaks keskkonnasäästlikku rongi, millega toimuks transport. Esimeses etapis valmivad püsiekspositsioon patarei 10A baasil ja endisesse ohvitseride kasiinosse multifunktsionaalne külastuskeskus koos ekspositsiooni ja ööbimisvõimalustega. Projekti teises etapis taastatakse veel täiendavalt raudteelõigud patarei 10B ja miiniladude juurde. Ka patarei 10B kujundatakse ümber külastuskeskuse osaks.
Abivallavanem Bentsleri sõnul oli otsuse tegemisel oluline Naissaare kogukonna kaasamine. Kõiki osapooli ja nende ootusi arvestava kokkuleppe saavutamiseks toimus tänavu 8. märtsil koosolek, kus osalesid lisaks meremuuseumi ja vallavalitsuse esindajatele ka SA Rannarahva Muuseum ning Naissaare kogukonna esindajana saarevanem Toomas Luhaäär. Koosolekul nenditi, et saare kogukond on väga huvitatud sealse piirkonna arendamisest ja toetavad meremuuseumi plaane. „Olen tänulik, et selles teemas on saavutatud üksmeel ja on olnud võimlik avatult Nargen Nordi loomisega kaasnevad mõjud osapooltega läbi rääkida,“ ütles Bentsler.
Naissaarel asuv ajalooline raudtee on jagatud seitsmeks lõiguks, millest kuue hoonestusõiguse on vald andnud SA Rannarahva Muuseumile. Seitsmes raudteelõik hoonestusõigusega koormatud ei ole. Rannarahva muuseum on tänaseks remontinud umbes 3,5-kilomeetrise lõigu Naissaare sadamast Lõunakülani, kus toimub reisijate vedu ajaloolise diiselveduriga. Põhjasuunalist ühendust kasutusse võetud ei ole, aga meremuuseumi projektiga võetaks kasutusse ka see osa raudteest. Volikogu otsuse järel jääb Rannarahva muuseumil hoonestusõigus ühele raudteelõigule (R3) ja kahe seni Rannarahva muuseumi kasutuses olnud lõigu osas lepivad Eesti Meremuuseum ja Rannarahva muuseum omavahel edasised ühised tegevused kokku.
Naissaare saarevanem Toomas Luhaäär: „Nargen Nordiga astub Naissaar 21. sajandisse“
Nargen Nordi projektiga astub Naissaar 21. sajandisse. Veidi hilinenult, kuid väärikalt. Kui seni oleme oma külalistele õhinapõhiselt tutvustanud üha enam lagunevat militaarpärandit, siis meremuuseumi suurinvesteering muudab need tänapäevaseks muuseumiks. Hävimisohust päästetakse mitmed sõjaajalooliselt olulised hooned.
Projekt on oluline ka saare transpordi seisukohalt. Naissaare teede olukord ei kannata kriitikat. Põhja-lõunasuunaline tee meenutab kohati off-roadi trassi, millel veetakse aastas ligi 20 000 turisti ja mida kasutavad igapäevaselt naissaarlased. Taastatud kitsarööpmelisest raudteest ei saa ainuüksi haruldane vaatamisväärsus terves Euroopas, vaid igapäevane liiklustee turistidele ja saareelanikele. Nii väheneb looduspargis vanade militaarveokite kasutamine ja paraneb oluliselt liiklusohutus.
Naissaarlastele tähendab Nargen Nord ka täiendavaid töökohti ja on heaks väljakutseks osutatavate turismiteenuste taseme tõstmisel. Naissaarlaste kogukond soovib meremuuseumi plaanitu elluviimisel igati toetada.
Vastab meremuuseumi juht Urmas Dresen
Kuidas sündis plaan Naissaarele külastuskeskus luua?
Paljud muuseumid otsivad uusi väljundeid, mida külastajatele lisaks pakkuda. Eks see avaldu nii uutes näitustes, ekspositsiooni uuendamises kui ka arendustegevuses. Aeg, kui sai öelda, et nüüd on muuseum lihtsalt valmis, on siiski õnneks möödanik. Meremuuseum on seda kõike ka lennusadamas ning Paksus Margareetas eelnevalt teinud ja teeme ka tulevikus. Samas on tarvis aeg-ajalt vaadata laiemalt ning just visiooniga tuleviku suunas, mis oleks loogilised või mõeldavad arengusuunad, kuhu oma potentsiaal veel suunata. Naissaarele toimub enamus laevaliiklusest just lennusadamast. Sealsed militaarobjektid on pärit enam-vähem samast perioodist kui lennusadam, kuuludes kunagise Peeter Suure merekindluse koosseisu, nii tekkiski mõte see kõik ühendada.
Kui keeruliseks projekti hindate ja mis on peamised väljakutsed?
Meremuuseum on Nargen Nordi projektiga alustades mõneski mõttes samas positsioonis nagu aastal 2008, kui sai alustatud intensiivselt lennusadama arendustega, mis päädis vesilennukite angaaride rekonstrueerimisega. Meil on idee ja head inimesed, kes soovivad seda ellu viia. Erinevus on vast selles, et suurprojektide läbiviimise kogemusi on võrratult rohkem ning on olemas eeltööde teostamiseks tarvilik finantsiline võimekus. Samas on ka projekt tunduvalt teistsugusem, hõlmates raudtee taastamist, uue veeremi ehitamist, betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimist koos tehnoloogiliste rajatistega ja lisaks ekspositsiooni rajamist.
Milles seisneb Naissaarel säilinud objektide väärtus Eesti sõjaajaloo kontekstis? Mis teeb need objektid eriliseks?
Vana säilinud kitsarööpmelise kindlusraudtee kehand on omaette väärtus koos rannapatareidega. Meie peamine tähelepanu saab olema patarei 10A rekonstrueerimisel muuseumiks, mis on võrreldes paljude teiste patareidega saarel kõige paremini säilinud. Seni pole ühtegi teist sellist konstruktsiooni Eestis taastatud. Raudtee taastamisega lõunast põhja saab Naissaar juurde nii atraktsiooni kui ka toimiva logistilise lahenduse, mis seal algupäraselt efektiivselt käigus oli. Põhimõtteliselt on tegemist ikkagi vana militaarse pärandi kompleksse taastamise, mitte niivõrd uute objektide rajamisega.
Mis on teie hinnangul suurim võit selle projekti realiseerumisel Naissaare kogukonnale, sõjaajaloohuvilistele Eestist ja mujalt?
Oleksin väga rahul ja õnnelik, kui projekti elluviimise käigus saaks Naissaar senisest tunduvalt parema tehnoloogilise lahenduse, mis puudutab just püsivat elektrivarustust, sest kõikide oma plaanide elluviimiseks vajab seda ka meremuuseum. Usutavasti oleks sellest suur abi ka saare kogukonnale, kellega koostöös oleme antud projektiga juba pea kaks aastat tegelenud. Saar saab ühe huvitava külastuskompleksi, mis toob siia turiste, kindlasti tekivad saarlastele töökohad ning sedavõrd suure saare kui Naissaar põhja ja lõuna osa saavad olema paremas kontaktis.
Milline on teie edasiste plaanide realiseerimise ajakava ja millised esimesed sammud?
Tänu konstruktiivsele koostööle, mis jätkub kahtlemata edaspidigi, nii Viimsi valla kui ka Rannarahva muuseumiga, sai meremuuseum tänu volikogu ühehäälsele otsusele õiguse hoonestusõiguse seadmiseks osadele vanadele raudtee lõikudele. See annab meile võimaluse tegeleda edasi raudtee rekonstrueerimise projektiga ja alustada eeltöid uue veeremi projekteerimiseks. Samas liigume edasi Patarei 10A rekonstrueerimise hanke ettevalmistamisega koos ideelahenduste väljatöötamisega ekspositsiooniks. Oleme alustanud läbirääkimisi ohvitseride kasiino hoone omanikuga selle omandamiseks, et siis juba projekteerimisega edasi liikuda. Praeguste plaanide kohaselt kulub nii tänavune kui ka järgmine aasta kõiksugu eeltöödele ja finantseerimise projektitaotlustele koostamisele ning optimistliku plaani kohaselt võiks ehitustööd alguse saada 2024. aastal. Alates sealtmaalt kahe aasta pärast ehk aastal 2026 peaks esimene etapp külastuskeskusest Nargen Nord olema valmis esimesi huvilisi vastu võtma.
