Viimsis on naisi, kes on südikamad, julgemad, tegusamad ja tunnevad Eesti hea käekäigu üle suuremat muret kui tavapärane. Nendega kohtute külapoes, lapsi kooli viies ja tänaval. Ära tunnete nad aga siis, kui tekib kriitiline olukord – kui abi vajab kas üks või koguni külatäis inimesi. Need ägedad naised on Viimsi naiskodukaitsjad, tänase seisuga rohkem kui 60 naist.
Naiskodukaitse on kaitseliidu koosseisu kuuluv naisorganisatsioon, mis loodi 2. septembril 1927, taasloodi 1991. aasta 20. septembril. Naiskodukaitse eesmärk on panustada riigikaitsesse ja ühiskonna arengusse, kodanike harimisse ja isamaaliste traditsioonide hoidmisse. Kaitsetahte hoidmise raames tegeletakse liikmete koolitusega, et suurendada toimetulekuvõimet hädaolukordades. Väärtustatakse pere ja naise rolli ühiskonnas ning keskkonnasäästlikku eluviisi. Selged, lihtsad ja vajalikud eesmärgid, mis ühendasid meie vanaemasid ja on aktuaalsed ka täna. Minu vanaema kuulus sellesse organisatsiooni esimese Eesti ajal – mäletan fotosid, millel naised heledates valge kraega enda õmmeldud kleitides toimetamas toiduga või tegemas käsitööd. Eesti naine ei istu käed rüpes, tavatses mu vanaema öelda.
Naiskodukaitse on meie jaoks erilise tähtsusega – Viimsis elas üks organisatsiooni asutajaid Maria Laidoner koos abikaasa kindral Johan Laidoneriga. Kui armastatud abikaasa on riigi kõrgeim sõjaväelane, on Eesti kaitsevõime võimestamise soov ka naiselikul tasandil loomulik. Viimsi mõisas, kus Laidonerid enne sovjettide poolt vangistamist elasid, on täna Eesti sõjamuuseum. Maria Laidoneri mälestuse hoidmine on Viimsi naiskodukaitsjate südameasi – peame meeles tema sünniaastapäeva 7. detsembril ja viime Laidoneride ausambale lilli.
Eesti iseseisvus ja riiklik enesemääramine ei ole iseenesestmõistetavad, peame oma kultuuri tegudega kinnistama ja meile olulistest väärtustest teisi informeerima. Seepärast algatasime ka traditsiooni tähistada Viimsi mõisapargis, ka Laidoneridele tähelepanu jagades, Eesti taasiseseisvumispäeva.
Naiskodukaitsega võivad liituda kõik Eesti kodakondsusega naised – ei ole oluline füüsiline vorm ega vanus. Oluline on soov panustada Eesti tugevusse ja püsimisse, saada kokku endasuguste südikate ja tegusatega. Mis on need motivaatorid, mis Eesti naisi sellesse organisatsiooni tõmbavad? Kindlasti suurem hoolimine oma riigist, soov ise turvalisemale tulevikule kaasa aidata. Paljusid, just viimasel aastal ühinenuid, motiveerib ka see, et naiskodukaitse aitab vabaneda teadmatuse põhjustatud hirmudest. Hirm on tervisele väga laastav – peale kehalise kahju teeb ta ka sotsiaalset laastamistööd. Hirmu realiseeritakse sageli agressiivsusena, et ennetada tundmatut, teadmatud, arusaamatut. Muutused on küll elu edasiviiv osa, kuid soovimatud ja ootamatud muutused põhjustavad stressi. Ohtude stsenaariume, mille ees hirmu tunda, on paju. Kui aga tead, missugused tegevused leevendavad kõige efektiivemalt ohtliku olukorra, oledki olukorra peremees.
Naiskodukaitse naised on valinud hirmu ja teadmatuse asemel valmisoleku mistahes olukordades hakkama saada. Toimetulek kriisisituatsioonides ongi organisatsiooni kohustusliku baasväljaõppe sisu. Õpetatakse esmaabi (kui palju saaksime elusid päästa, kui oskus esmaabi anda oleks kõigil olemas!) ja ohutushoidu (toimimist hädaolukordades, ohutusreegleid, enesekaitset, infoturvalisust jne), toidu valmistamist väliolukorras, sõdurioskusi ning organisatsiooniõpet.
Kui baasteadmised on käes, võib iga naiskodukaitsja valida erialagrupi, mis talle kõige paremini sobib, ja täiendada valitud valdkonnas oma teadmisi ja oskusi. On üks uus ja oluline tegevus, mis liidab kõiki naiskodukaitses omandatud oskusi – see on päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning kaitseliidu koostöös hetkel veel väljatöötamisel olev evakuatsiooniplaan. EVAK-rühmas saavad naised teadmisi, kuidas luua suurõnnetuste ajal turvalist eluaset kriisipiirkonnast evakueeritud inimestele – avada ühiskondlikus hoones nädalaks elupaik vajadusel sadadele inimestele. Oskus tegutseda ja vältida paanikat on eduka toimetuleku alus.
Kliimamuutuste valguses peame rohkem kui kunagi varem olema valmis erakorralisteks ilmaoludeks. Nagu hea õppus on eduka lahingu eeldus, minimeerib kriisideks ettevalmistus võimalikke kahjusid. Naiskodukaitsjad on kohalikule omavalitsusele kriisiolukordades koostööpartneriks. Mida rohkem meid on, seda turvalisem on meie kodukoht.
Lisaks naiskodukaitsjatele tegutsevad Viimsi ka kodutütred – noorteorganisatsioon, mis on naiskodukaitsjate juhendada. Õpetame neid hakkama saama mugavustsoonist väljas ja „lumehelbekesi“ nende seas ei ole.
Riigikaitsesse saab panustada kutselise sõjaväelasena või vabatahtlikuna – naiskodukaitsjana. See organisatsioon pakub palju võimalusi enesearenguks, mis on teist otsa pidi abiks ka riigi julgeolekule. Mina liitusin naiskodukaitsjatega viis aastat tagasi nii oma riiki panustamise eesmärgil kui ka lihtsalt sellepärast, et seal olid juba ees inimesed, kes on mulle sümpaatsed. Vaimustavaid naisi on meil tänaseks kolm korda rohkem kui mõne aasta eest. Kes soovib ühineda maailma kõige ägedamate, targemate ja julgemate naistega Viimsis, võtke ühendust nkk.viimsi@naiskodukaitse.ee!
