Naabrivalve puhul on tegemist naabritevahelise ühise tegevusega kodukoha turvalisemaks muutmisel. Ühisesse tegevusse kaasatakse lisaks naabritele vajadusel politsei, kohalik omavalitsus ja naabrivalve ühing. Nimetatud asutused ja ühingud on sarnaselt kogukonna liikmetega huvitatud, et elukeskkond oleks turvaline.
Naabrivalve pakub organiseeritud koostöövõrgustikku elanike kaasamiseks kohalikku kuriteoennetusalastesse tegevustesse. Peamise tegevusena toimub elanikepoolne ennetustöö ja järelevalve nende naabruskonnas. Tegevuse mõte on inimestes esile kutsuda teadmistepõhine sisseharjunud sotsiaalne kontroll keskkonnas, kus nad elavad. Naabrite koostöö on piirkonna turvalisuse nurgakivi. Naabrivalve abil on elanikel lihtsam naabritega tuttavaks saada ja nii on kergem märgata võõraste kahtlast tegevust. Naabrivalve plakatid ja kleebised eristavad piirkonna ja teevad naabrite tegevuse nähtavaks ka võõrastele. Naabrivalvega liitumisel ei pea inimesed oma igapäevast elurütmi muutma, oluline on hoolida oma kodukohast, olla tähelepanelik ning oma võimaluste ja oskuste piires reageerida.
Naabrivalvet soovitatakse kui otstarbekat ja atraktiivset lahendust piirkondadele, kus elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust. Tegemist on ennetamisstrateegiaga, mis on üles ehitatud kui kollektiivse kaitse tegevus avalikes huvides ning oma olemuselt ei keskendu naabrivalve tegevus üksiku majapidamise kaitsele, vaid ennekõike on see suunatud kohaliku kogukonna turvalisuse suurendamisele.
Kas naabrivalvest on kasu?
100% turvalisust ei ole olemas või kui selline keskkond siiski üles ehitada, ei tahaks me seal ilmselt enam elada. Loeb iga väike panus, mida kogukonna liikmed turvalisuse tõstmiseks ära teevad. Turvalisus tuleb tükkhaaval üles ehitada, et saavutada parim võimalik tulemus. Turvalisus algab igaühest endast ja tugevast kogukonnast, kus inimesed üksteist näost näkku tunnevad, koostööd teevad ja teineteisele naeratavad ning tere ütlevad. Naabrivalvega liitunud inimeste eesmärgiks ei ole valvata kellegi vara. Selle eest, et vara alles püsiks, peab igaüks ikka ise hoolt kandma. Olulisel kohal on inimeste teadlikkus võimalikest realiseeruda võivatest ohtudest ning nende maandamise võimalustest. Siinkohal tulevadki appi Eesti Naabrivalve, politsei ja kohalik omavalitsus, kes nõustavad ja soovi korral koolitavad. Turvalise elukeskkonna koolitused on naabrivalve liikmetele tasuta. Alles kõige lõppu jäävad tehnilised abivahendid, mis aitavad turvalisust parandada. Ükski kleebis, plakat ega valvekaamera ei hoia ära õigusrikkumist. Naabrivalve puhul on tegemist ennetusstrateegiaga, mis aitab ennetada õigusrikkumistest tekkida võivaid ohte ning aitab neid läbi teadliku käitumise vähendada.
Kes ja kuidas?
Mitmest majapidamisest peaks koosnema naabrivalve piirkond, selles osas piiranguid ei ole. Naabrivalvega saab alustada vähemalt kahe naabri olemasolul ja suuruse piiranguks saab olla majapidamiste arv, kellega piirkonnavanem kontakti jõuab hoida. Täna on Eestis kõige suurem piirkond Rae vallas, kus liitunud majapidamiste arv on 118. Viimsi vallas on loodud 20 naabrivalvepiirkonda, mille keskmine liikmete arv on 23 majapidamist.
Naabrivalvega alustamise eelduseks on elanike huvi kodukoha turvalisuse parandamise vastu. Mõtet naabrivalvega liitumise kohta tuleks kõigepealt arutada oma üleaedsetega. Alati võib nõu saamiseks pöörduda ka naabrivalve ühingu poole, et leida parim võimalik viis alustamiseks. Naabrivalvet võib tutvustada näiteks külapäeval, ühistu koosolekul, postkasti pandud infolehel või naabrid oma hoovi kokku kutsuda ja ühiselt arutada – võimalusi on palju. Liitumise korral valivad liitujad endi hulgast tulevase naabrivalve piirkonnavanema, kes esindab liikmeid võrgustiku liikmetega suhtlemisel. Ühingu kodulehelt saadud blanketil tuleb täita nimekiri elanikest, kes soovivad naabrivalvega liituda, ja see täidetud kujul ühingule edastada. Naabrivalve piirkond saab alguse ühingu poolt ettevalmistatud koostöölepingu sõlmimisest. Koostöölepingule kirjutavad alla liikmete esindaja ehk piirkonnavanem, Eesti Naabrivalve tegevjuht, vallavanem ja politseijaoskonna juht.
Piirkonnavanema roll
Piirkonnavanem esindab naabrivalve liikmeid, loob vajaduspõhise suhtlusvõrgustiku (kohalik omavalitsus, politsei, naabrivalve ühing) liikmete vahel ning informeerib neid piirkonnas toimuvast. Lisaks korraldab koostöös Eesti Naabrivalve ühingu, politsei või kohaliku omavalitsusega liikmetele koosolekuid või väljaõpet. Piirkonnavanema ülesandeks on organiseerida pärast lepingu allkirjastamist tähistavate plakatite ülespanemine, et läbi selle ka võõrastele teada anda, et siin elavad tähelepanelikud naabrid, kes hoolivad, et nende elukeskkond oleks turvaline. Vajadusel teavitab politseid või kohaliku omavalitsuse kontaktisikut naabrivalve sektori liikmete tähelepanekutest, mis võivad olla tähtsad õigusrikkumiste ennetamiseks. Piirkonnavanema ülesandeks on ka naabrivalvepiirkonna liikmete arvestuse pidamine ja vajadusel kontaktandmete värskendamine, aga ka uute liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine. Piirkonnavanem osaleb naabrivalvealastel kogunemistel, näiteks ühingu üldkoosolekul, infopäevadel, ümarlaudadel jms. Kord aastas esitab MTÜ-le Eesti Naabrivalve piirkonna tegevusaruande.
Palju maksab?
Naabrivalvega liitumine maksab 10 eurot majapidamise kohta. Selle eest saab neli naabrivalve plakatit ja igale majapidamisele infomapid kontaktide ja nõuannetega ning kollase kleebisega uksele või postkastile kirjaga „Naaber valvab“, lisaks soovi korral tasuta koolitused. Juriidiliste isikute (külaselts, korteriühistu jne) puhul on liitumistasu 100 eurot sõltumata majapidamiste arvust. Aastamaksu ei ole.
Naabrivalve kohta leiab rohkem infot naabrivalve.ee.
Artikli autor on MTÜ Eesti Naabrivalve tegevjuht Marek Väljari
