Novembri alguses võitis Viimsi Muusikaliteater lavastusega „Juukselakk“ Harjumaa harrastusteatrite festivalil laureaaditiitli. Peaosas astus üles kohalik muusikalistaar Hille Savi (30).

Hille on muusikaga seotud olnud terve elu. Juba pisikesena meeldis talle laulda ning kui tüdruk oli 6aastane viis ema ta Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Kooli. Sealt sai alguse tõsisem tutvus muusikaga ning õige pea astus Hille üles lastemuusikalides. Paralleelselt õppis ta laulmist Viimsis Ita-Riina Pedaniku juures ning kuna laulutunnid toimusid samas majas, kus tegutses Viimsi Muusikaliteater, jõudis Hille ka sinna.

„2009. aastal helistas mulle Viimsi Muusikaliteatri juht Kalle Erm ning kutsus kaasa lööma. Minu esimene muusikal siin oli „Winnifred ja hernetera,““ meenutab Hille. Tänaseks on ta juba väga kogenud muusikalinäitleja. „Täpselt lugenud ei ole, aga olen lavale astunud rohkem kui 50 muusikalis. Mõned rollid on olnud väiksemad, mõned suuremad ning suur osa nendest on lastemuusikalides. Viimsis olen osalenud 13 lavastuses ning ühe olen siin ka ise lavastanud – „Charlie Browni jõulud“, mis etendus 2017. aastal,“ räägib Hille.

Tund aega järjest laval

Viimsi Muusikaliteatri viimases muusikalis „Juukselakk“ on Hille kanda peaosa. „Mängin peategelast Tracy Turnbladi, kes armastab üle kõige tantsimist ja tahab kuulsaks saada. Kuna ühiskonnas valitsevate standardite järgi peab olema peenike, kuid tema on tüsedama poolne, siis on tal keeruline läbi lüüa ja neid standardeid murda,“ tutvustab Hille oma tegelase proovikivi. 

Ta tunnistab, et osatäitmine „Juukselakis“ on senistest rollidest üks väljakutsuvamaid. „Tracy roll on füüsilises mõttes kõige raskem, sest olen esimeses vaatuses tund aega järjest laval. Selle aja jooksul on vaja rääkida, tantsida ja laulda. Hingetõmbepausi sisuliselt ei ole,“ lausub ta. 

Väljakutsuvaks teeb asja see, et näitelajana ei saa ju pelgalt laulda ja tantsida, vaid pead olema oma rollis ja tegema kõike seda vastavalt karakterile. „Sa ei laula lihtsalt laulu, vaid pead päris paljudele nüanssidele mõtlema, et see publikule ehe tunduks. Ma ei ütle, et see on otseselt keeruline, sest olen nii kaua juba muusikale teinud, aga kuna pean olema kogu esimese vaatuse laval, siis pulss on lõpuks täitsa laes,“ sõnab Hille. „Samas mulle meeldib see väga, sest mõne lavastuse puhul ma ei leia seda ühte asja, mis on nn suur väljakutse või mis teeb kogu protsessi huvitavaks, aga „Juukselakis“ on see olemas,“ lisab ta.  

Just võimalus end proovile panna toobki Hille taas ja taas muusikalilavale. „Loomulikult meeldib mulle, et laval saad kehastada kedagi teist ning see on hea võimalus eneseväljenduseks, sest ma armastan laulda ja musitseerida, aga muusikalides üles astumine on eelkõige väga hea koht enda proovile panekuks. Üritan ka igast rollist leida enda jaoks selle nüansi, mis mulle midagi juurde annab ning teeb osatäitmise veel huvitavaks,“ sõnab ta.

Muusikal Juukselakk

Võimalus pugeda teise nahka

Hillele meeldib kehastada rohkem neid tegelasi, kes on temast erinevad. „Põnevam on mängida karakterit, kes on sinust erinev, otsida põhjuseid, miks ta nii käitub, milline on tema minevik ja taustsüsteem, millised on tema iseloomujooned ning millistest raskustes ta on läbi käinud,“ kirjeldab ta. 

Kui ta võrdleb end „Juukselaki“ peategelase Tracy’ga, siis leiab nii erinevusi kui ka sarnasusi. „Sarnasuseks on kogu muusika, tantsu ja säramise nautimine, sest Tracy armastab lava ja talle meeldib laval olla, samamoodi nagu mulle. Sarnane on ka meie positiivne ellusuhtumine, kuigi tema on üdini positiivne, mina alati ei ole, aga üritan ka sinna poole liikuda,“ räägib Hille. „Meie suurim erinevus on aga see, et Tracy ei lase raskustel ennast absoluutselt pidurdada. Ta lööb jalaga ukse lahti ning läheb siht silme ees läbi tule ja vee. Mina olen pigem tagasihoidlik ja kinnine,“ arutleb ta. 

Igapäevaselt koos muusikaga

Hille Savi Foto: erakogu
Hille Savi

Muusikalides esinemise kõrval on Hillet juba aastad köitnud õpetamine. Olles ise veel gümnaasiumis alustas ta abilisena Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide Koolis, aidates teistel laule õppida ning lõi kaasa lavastustes muusikajuhina. Täna töötabki ta samas koolis lavastaja ja muusikajuhina ning Haabneeme koolis muusikaõpetajana. Viimases täidab ta praegu ka huvijuhi ülesandeid. 

„Haabneemes annan muusikatunde 1-4 klassidele. Väikeste puhul on tore, et nad on valmis vastu võtma kõike, mida sa pakud. Muidugi on ka erandeid, neid, kes ei näe vajadust muusikat õppida või tahaksid midagi muud, aga üldiselt lastele muusikatund meeldib. Naudin seda, et õpetajal on võimalik lapsi muusikalises valdkonnas väga palju suunata ja toetada. Tore on näha, kuidas lapsed su enda silme all kasvavad ja arenevad.“

Kõik käe-jala juures

Viimsiga on Hille seotud olnud lapsepõlvest saadik ning sidemed on aja jooksul aina tihenenud. Ta hindab kõrgelt seda, et saab teha pea kõike kodu lähedal. Paar korda nädalas õpetamist Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide koolis on täpselt niisugune koormus, mis pakub kodukandis tegutsemisele mõnusat vaheldust. 

„Kolisime perega Viimsisse, kui olin 8aastane. Vahepeal elasime Tallinnas, aga nüüd olen neljandat aastat tagasi Viimsis, Pärnamäel,“ ütleb ta. „Nooremana meelis mulle siinne loodus ja rahu, praegu hindan lisaks seda, et kogu mu elu on Viimsisse koondunud. Ema ja ämm elavad lähedal ning last kasvatades on see eriti oluline. Viimsis on mul väga palju tuttavaid, siin on muusikaliteater ning mulle meeldib, et ma ei pea igapäevaselt kuskile kaugele sõitma. Saan kõik asjad kodu lähedal tehtud.“

Viimane võimalus!

„Juukselaki“ kolm viimast etendust pidid toimuma Viimsi huvikeskuses novembris, kuid COVID-19 viiruse leviku tõttu jäävad need ära. Ka 1. novembril toimunud Harjumaa harrastusteatrite festivalile saadeti lavastusest kevadise etenduse video. Seda, et etendus on tasemel, näitab pälvitud laureaaditiitel. Kui olukord lubab, siis võib „Juukselakki“ näha jaanuaris. „See on üdini eluterve ja positiivse hoiakuga lavastus, mis kannab sõnumit, et ükskõik, mida sa tahad teha, püüdle selle poole, ära lase teistel end mõjutada. Muusikal on tervikuna hästi kaasahaarav ja hea minekuga. Kogu trupp naudib selle tegemist,“ kinnitab Hille, et tasub kohale tulla. 

Muusikal Juukselakk

Huvitavaid fakte muusikali „Juukselakk“ kohta

  • “Juukselakk” esietendus Viimsi Huvikeskuses 28. veebruaril 2020.
  • Lavastaja on Kaarel Orumägi, kes võttis lavastusprotsessi üle 1. jaanuarist 2020. 
  • Muusikaliprojekti on kaasatuid kokku 56 inimest:

lavatrupp – 35 näitlejat/lauljat/tantsijat vanuses 14-45;

loominguline ja tehniline tiim – 38 inimest vanuses 16-63;

loominguliste ettevalmistavate tööde ja tegijate hulk on suur, sisaldades tõlke ja eestikeelsete laulusõnade loojaid, koreograafe, kogu muusika ja õppega tegelejaid ja reklaaminduse ja turundusega tegelejaid.  

  • 2020. aasta kevadel etendati lavastust kokku kuuel korral. Tingituna COVID-19 levikust jõudis muusikal 1. novembril Harjumaa harrastusteatrite festivalile ühe kevadise etenduse video vahendusel. Uuesti plaanitakse päriselt lavale tulla jaanuaris.
  • Kui üldjuhul oleme seniste muusikalide grimmiteemadega saanud hakkama omal jõul, siis „Juukselakki“ on kaasatud professionaalidest grimeerijate tiim.

NB! Muusikaliteatri uus, 22. hooaeg, tõotab tulla lahe, sest 2021. aasta kevadel 

Esietendub Viimsi Huvikeskuses järjekordne Broadway muusikal „9 to 5“ („Üheksast viieni“), mille muusika autor on Dolly Parton ja kus lööb kaasa palju uusi lavajõude.

Vastas Viimsi Muusikaliteatri juht Kalle Erm

Muusikali fotod: Peep Kirbits