Kohtume Tähe-Leega tähendusrikkal päeval  – 1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval. Ta on äsja andnud koos bariton Kristjan-Jaanek Mölderiga Eesti Sõjamuuseumis kontserdi.    

16-aastane Tähe-Lee elab Pringi külas ja õpib lausa neljas koolis korraga: ”Ma õpin alates esimesest klassist Tallinna Muusikakeskkoolis, kus omandan ka üldhariduse. Lisaks õpin veel Itaalias, Soomes ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA).

Selleks, et igale poole jõuda, on tarvis head ajaplaneerimist. „Tallinna Muusikakeskkoolis on mul individuaalprogramm, Itaalias käin umbes korra kahe kuu jooksul, Soomes umbes korra kahe nädala jooksul ja EMTA-s siis, kui ise soovi avaldan.” Lemmikõppeaineks muusika kõrval nimetab Tähe-Lee aga kirjandust: “Viimasel ajal on mulle üha rohkem muusika kõrval hakanud meeldima teater ning koroona ajal leidsin veelgi enam aega ka lugemiseks”, mõtiskleb Tähe-Lee.

Tee muusika juurde

“Minu vanemad ei soovinud mind ilmtingimata klaverit õppima panna. Käisin lasteaia ealisena laulmas ETV lastekooris ning õppisin hoopis aasta aega viiulit,“ meenutab Tähe-Lee. “Kuna olin juba väiksena muusikaliselt suhteliselt võimekas, siis otsustati mind panna kooli aasta varem ja just Tallinna Muusikakeskkooli.”

Eeskujudeks on Tähe-Leele tema õppejõud, kuid enim inspireerivad noort muusikut just tema enda vanused muusikutest sõbrad: “Kui keegi minuvanune mängib väga hästi, mõjutab see mind palju rohkem, kui see, kui keegi vanem inimene mängib hästi.” Klaver on saatnud Tähe-Leed läbi elu. Pianist leiab, et heal muusikul on vaja olla sihikindel, ambitsioonikas, kannatlik ning tähtis on ka loo jutustamise oskus. “Emalt olen õppinud järjepidevust. Tema vaatas, et ma harjutaksin klaverit iga päev kasvõi viis minutit. Isa on aga suunanud mind tegema ka muidu asju ning olema avatud,” räägib neiu oma vanematest.

Tähe-Lee emal, Diana Liivil on absoluutne kuulmine, mida neiul endal pole. Küll aga kuuleb noor pianist klaverit mängides, kui pill on häälest ära: “Siis see häirib mind väga. Mul on olnud kontserte, kus klaver on häälest ära ja see ajas mind väga segadusse. Ma mängisin, aga see ei kõlanud nii, nagu tavaliselt. Samas on tore, kui pill on olemas ja siiski võimalus publikule elamust pakkuda.” Tähe-Lee ei kuula ainult klassikalist muusikat, kuid tema jaoks on klassikaline muusika mitmetasandiline ning võib ulatuda kõige sügavamale. “Ma usun, et iga inimene on võimeline klassikalisest muusikast aru saama, kuid kui see pole kuulunud tema loomuliku kasvukeskkonna juurde, on vaja selleks veidi pingutada. Ma olen üritanud inimesi viia klassikalise muusika juurde,” arutleb Tähe-Lee. Nimelt kutsub ta pidevalt oma lähedasi ja sõpru enda kontsertidele, et nad kogeksid seda tunnet ja emotsiooni, mida tema. Vahel on see isegi õnnestunud, sest talle on öeldud, et kuuldu pakkus elamust ja liigutas kuulajat.

Klassikatäht

Tähe-Lee pärjati septembri lõpus Klassikatäheks 2020. Kogenud pianistile andis saates osalemine palju: ”Sain saatest tohutu elamuse ja uusi kogemusi. Saade õpetas, et olen väga paljuks rohkemaks võimeline, kui ma enne saadet arvasin. See oli mulle üllatus. Näiteks õppisin aega hindama, sest tean nüüd, et ühe nädalaga jõuab teha metsikult palju. Samuti pani saade mind leidma endas üles ka loovamaid pooli,” võtab Tähe-Lee jutu kokku.

Eesti Pianistide konkursi võitnud Tähe-Lee siiski päris ise Klassikatähtede saatesse minna ei soovinud, kuna see tundus talle veidi hirmus: “Ma isegi lootsin, et ma ei pea saatesse kunagi minema,” naerab ta nüüd tagantjärgi. “Aga ma sain hakkama!”

Tähe-Lee kiidab Klassikatähtede saate meeskonda: “Mind üllatas see õhkkond, mis kaamerate taga oli. Saate meeskond oli väga abivalmis ja meie olemine tehti seal väga mugavaks. Tekkis lausa kodune tunne.” Pianistil oli palju kaasaelajaid nii siin, kui sealpool riigipiiri. Muidugi elasid kaasa ka sõbrad ja koolikaaslased. Saate võit on toonud noorele neiule ka palju tähelepanu: “Väga palju on vaja olnud intervjuusid anda. Ma ise hinges ei tunne, et oleksin kuidagi muutunud, kuid ma tean, et saate võitmine hakkab mingil määral mõjutama mu tulevikku.”

Unistused

Tähe-Lee Liiv on noor ja andekas pianist, selles pole kahtlustki. Kuid kuhu edasi? “Minu unistus on saada kontsertpianistiks. Ja veel soovin, et kunagi saaksin hakata igale kontserdile üle maailma kaasa tooma oma klaverit. Nii, nagu suured pianistid seda teevad. Lähevad tuurile koos oma klaveriga, millega nad on harjunud mängima.”

“Selleks, et olla professionaalne pianist, on tarvis kolme asja: annet, töökust ja häid õpetajaid. Mul on vedanud, mul on kõik need olemas. Tavaliselt, kui ühte neist ei ole, siis teised kaks kannatavad,” tõdeb Tähe-Lee.

Üht asja veel on Tähe-Lee alati imetlenud. “Mulle meeldib teater! Kui ma saaksin endale valida veel ühe ande, siis oleks see näitlemine.”

Ees on ootamas uued väljakutsed ja järgmine neist juba Tamperes, Soomes. Edu Sulle, meie Tähe- Lee Liiv!

Tähe-Lee Liiv unistab, et temast saab kontsertpianist, kes saab igale poole oma klaveri kaasa võtta. Foto: Triin Raspel
Tähe-Lee Liiv unistab, et temast saab kontsertpianist, kes saab igale poole oma klaveri kaasa võtta. Foto: Triin Raspel

Tuult tiibadesse, Tähe-Lee!

Meil Viimsi valla poolt on väga hea meel, et oleme mõnelgi korral saanud  värsket Klassikatähetede võitjat Tähe-Lee Liivi toetada tema osalemisel rahvusvahelistel konkurssidel. Tähe-Lee on pälvinud ka 2019. aasta Viimsi valla noore tegija kultuuripreemia.

Klassikatähtede võit on väga tähtis saavutus Tähe-Lee karjääris. See ei ole aga üks juhuslik õnnestumine – tema auhinnakapp on juba täna pungil suurepärastest saavutustest konkurssidel kodu- kui välismaalt. Ja ta on ise vaid 16 aastane! Ta esindab vähemalt kolmanda põlve pianistide dünastiat. Viimsi vallal on olnud hea koostöö Tähe-Lee ema Diana Liiviga, eesti pianisti, kammermuusiku ja kontserdikorraldajaga. Tema vedada on kontserdisari “Mõisamängud”. Need on üle Eesti mõisates ja mõisakoolides toimuvad  kammermuusika kontserdid. Mõisamängude kontserdid toimuvad juba mitmendat aastat ka Viimsi mõisas ehk Johan Laidoneri Eesti Sõjamuuseumi saalis, publikuks Viimsi valla koolide õpilased ja kohalikud elanikud. Siinkohal suur tänu Dianale pühendumise eest meie kogukonnale professionaalse kultuuri koju kätte toomisel ja publiku kasvatamisel ja meeldivat koostöö jätku!      

Ja veel üks märgiline seos Tähe-Lee ja Diana Liiviga.

Viimsi mõisa saalis seisab tiibklaver, mis kuulus kunagi Viimsi mõisas elanud Maria Laidonerile. Maria Laidoner, sündinud Kruszewska (7. 12.1888 – 12.11.1978) oli Poola päritolu eesti pianist ja klaveriõpetaja ning Johan Laidoneri abikaasa. Klaver läks II maailmasõja keerises rändama, kuid leidis imekombel taas tee koju alles peale Eesti taasiseisvumist. Klaver on hiljuti restaureeritud ja töid toetas Poola Vabariik. Tähe-Lee ja Diana Liiv on mõlemad sellel klaveril mitmeid kontserte andnud – ilmselt on see klaver kõlanud kõigil Mõisamängude kontsertidel Viimsis. Mõlemad esinesid ka 10. detsembril 2018 Poola saatkonna poolt korraldatud ja Viimsi mõisas toimunud Maria Laidoneri 130. sünniaastapäeva tähistamisel, olles meie kultuurisaadikuteks ja esindades parimal moel Viimsi valda ja Eesti riiki.

Ott Kask

Viimsi valla kultuuritöö peaspetsialist