Eelmisel aastal kuulutati välja konkurss mälestusmärgile, mis jäädvustaks vabadussõjas osalenud viimsilaste mälestust. Selle võitis Sander Paljaku võistlustöö
märgusõnaga „Vabanemine“.

Konkursi eesmärk oli leida ruumiliselt ja kunstiliselt kõrgetasemeline terviklahendus monumendi tarvis.

„Minu töö on inspireeritud lendu tõusvast linnust, mis väljendab iseseisvuse tahet ja julgust valida enda suund. Siit tuli ka töö nimi “Vabanemine”,“ selgitas Sander Paljak oma ideed.

Idee oli tal algusest peale olemas, ent vormiline otsing ja selle vormistamine võttis palju aega. „Variante sai tehtud ikka päris palju. Keerukus ja huvi on omavahel tihedas seoses. Piirang annab tihti tööle suuna. Siin oli selleks muinsuskaitse kõrguslik piirang, millest tulenevalt võttis töö horisontaalse suuna.“

Viimsi on Sander Paljakule tuttav koht, sest ta veetis siin lapsena palju aega vanaema suvilas.
„See oli mere äärest jalutuskäigu kaugusel, vast sealt see inspiratsioon pärinebki,“ arvab autor.

Sander Paljak osales paar aastat tagasi analoogsel vabadussõja monumendi konkursil Hiiumaal, kus tema ideekavand osutus samuti valituks.

Sander Paljak auhinnagalal „Viimsi tunnustab 2019“ auhinda vastu võtmas koos idee autorite Raivo Tominga ja Tõnu Tuulasega. Foto: T. Mõtus
Sander Paljak auhinnagalal „Viimsi tunnustab 2019“ auhinda vastu võtmas koos idee autorite Raivo Tominga ja Tõnu Tuulasega. Foto: T. Mõtus

Viimsi konkursi auhinnad kuulutati välja 20. detsembril 2019 aastalõpu pidulikul galaõhtul  “Viimsi tunnustab 2019 “. Töid hindas žürii koosseisus: Laine Randjärv (esimees, Viimsi vallavanem), Alar Mik (valla ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja, aseesimees, Viimsi valla esindaja). Žürii liikmed olid: Viire Ernesaks (Viimsi Haldus OÜ arhitekt-planeerija), Ingrid Aasoja-Zverev (arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu esindaja), Martti Preem (arhitekt, Eesti Arhitektide Liidu esindaja), Jaan Elken (Eesti Kunstnike Liidu esindaja), Aime Kuulbusch (Eesti Kujurite Ühenduse esindaja), Hellar Lill (Eesti Sõjamuuseumi direktor). Ekspertidena kaasati Raili Uustalu (Lääne-Virumaa nõunik, maastikuarhitekt, Muinsuskaitseameti esindaja) ja Allar Lehtsalu (Viimsi valla haljastuse osakonna esindaja/maastikuarhitekt).

Mälestusmärk on kavas rajada tänavu, 2020. aastal. 3. jaanuaril möödus 100 aastat hetkest, mil Eesti ja Nõukogude Venemaa rindel vaikisid relvad. Eesti oli ohvrite hinnaga kindlustanud endale riigina iseseisvuse. Vabadussõja lahinguväljadel oli langenud üle kahe tuhande võitleja, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Ühtekokku kaotas Eesti üle kuue tuhande inimese surnuna, haavatuid oli kaksteist tuhat.

Seni on vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval iga aasta 3. jaanuaril viidud pärjad Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurde. Foto: Peep Kirbits
Seni on vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval iga aasta 3. jaanuaril viidud pärjad Johan ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juurde. Foto: Peep Kirbits

3.jaanuaril tähistatakse igal aastal traditsiooniliselt vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva. Viimsi vallas asetati sel puhul pärjad kindral Johan Laidoneri ja Maria Laidoneri mälestusmärgi juures Viimsi mõisa pargis. Tänavu osalesid pärgade panekul abivallavanem Annika Vaikla, Kindral Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste, Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill, kaitseliidu ning naiskodukaitse esindajad.

Johan ja Maria Laidonerile pühendatud mälestusmärk “Taaskohtumine” avati mõned aastad tagasi, 12. veebruaril 2014 kindral Johan Laidoneri 130. sünniaastapäeval. Mälestusmärgi autorid on Juhan Kangilaski ja Maria Freimann.

Nüüd lisandub Mõisaparki veel üks mälestusmärk, mis jäädvustab meie väärikat ajaloopärandit.

Tänaseks on kogutud andmeid üle neljakümne Viimsist pärit inimese kohta, kes on osalenud Eesti vabadussõjas ja kelle auks tulevane mälestusmärk on pühendatud. Mälestusmärgi idee autorid on Raivo Tomingas ja Tõnu Tuulas.

„Idee teostamise täpne ajakava ja teostus ei ole veel selgunud. Ideest valmis lahenduseni on veel vaja palju tööd teha. Väikeste objektide puhul peavad kõik detailid omal kohal olema,“ märgib mälestusmärgi autor Sander Paljak.