Perefirmana majandav Mihkli Lihaäri alustas tegutsemist vallamajas asuvas kunagises poes umbes kaks aastat tagasi. Kuidas Viimsis äri sujub ning mil moel on keerulised ajad mõjutanud tooraine hankimist ja muutnud tarbimisharjumusi, rääkisime ettevõtte juhi Mihkel Škeriniga.
„Meid võib pidada küllalt nooreks ettevõtteks, sest oleme kokku tegutsenud umbes viis aastat,” ütleb omanik ja tootmisjuht Mihkel Škerin sissejuhatuseks. Aktiivse müügitegevusega alustati Balti jaama turul, kus asuvad täna ka tootmisruumid, mis varustavad kaubaga nii Balti jaama turgu, aga ka Nõmme turgu ja Viimsis asuvat poodi. „Kokku on meil Balti jaamas kolm suurt ruumi: ühes toodame, teist kasutame laona ning kolmandat kasutame vajaduspõhiselt. Näiteks keerame sinna vajadusel külmakraade juurde, et kaupa hoiustada,” jätkab mees.
Mihkli Lihaäri käivitaja selgitas müüdava kauba tootmisprotsessi. „Meile tuleb tooraine sisse, ise käitleme, maitsestame ning lõikame, vajadusel ka marineerime. Kohapeal pakendame ja markeerime ning seejärel veame oma müügipunktidesse Nõmmele ja Viimsisse laiali,” on puust ja punaselt selgeks tehtud, kuidas jõuab maitsev liha Viimsi elanikeni.
Põhirõhk on kvaliteetsel värskel lihal
„Meie poepind Viimsis on hetkel küllaltki väike. Seal on põhirõhk lihal, aga meilt leiab näiteks ka purgisuppe, veini ja õlut. Suvel läks kaubaks palju grill-liha,“ lausub Mihkel. Toorainena eelistatakse eestimaist, kuid defitsiidi korral pööratakse pilgud ka mujale. Kõige olulisem on alati kvaliteet.
Mehe sõnul on neil Eestis üheks suurimaks partneriks lihaga varustamisel Rakvere lihakombinaat ning Atria, kes on suuruselt teine seakasvataja Eestis, lisaks mitmed väiksemad lihatootjad. Kanaliha tarnimise osas tehakse koostööd Talleggi ja Rannamõisaga.
Pood on väike aga tubli
Kogu tootmise ja müügipunktide peale on kokku vaid üheks inimest, mis paratamatult paneb küsima, kuidas on nii väike meeskond võimalik? Olles isegi külastanud nende poode ja saanud suurepärase teeninduse ja maitseelamuse osaliseks, peavad kõik töötajad lihtsalt olema väga tublid ja motiveeritud. „Perefirmat veavad lisaks minule minu naine Anne-Mari, tootmises on abiks meie hea sõber Indrek. Viimsi poes on perenaiseks Kaili,” selgitab mees.
„Viimsis ei ole meid veel päris üles leitud, peame kõvasti pingutama ja püüdma end nähtavaks teha. Oleme olnud kohal kohaliku Viimsi jalgpalliklubi üritustel, toetades noori sportlasi ning pannes välja erinevaid loosiauhindu. Hiljutisel Viimsi JK 15. sünnipäeval grilliti staadionil meie ettevalmistatud sea- ja kanaliha šašlõkki,” räägib mees kogukonnaga sidemete loomisest.
Mihkel on ise õppinud lihatehnoloogiks, kes töötas tosinajagu aastaid Stockmanni liha-kala osakonna juhatajana. Konkreetselt lihasektoris on Mihkel töötanud kokku pea 25 aastat, seega tõeline oma ala asjatundja.
Šašlõkk ja ribid olid selle suve lemmikud
Kohapeal Viimsi poes valmistatakse oma toorainest ka šnitsleid, maitsestatakse kana, eriliseks hitiks on saanud teravad tiivad. „Siga ja kana äädikašašlõkk ning lai valik erinevaid ribisid on vahest kõige suuremad lemmikud meie poes. Suvel osteti palju ka lamba karreed,” kirjeldab Mihkel. Kuid pakutakse loomulikult ka veise- ja lambaliha.
Kui ma uurin, miks on vahel lambal ikka kasuka maitse juures ja kanafilee puine, teeb Mihkel kiire õppetunni: „Tapmisele minevad loomad peavad olema n-ö õige vanusega – kanad üks kuu, sead kuus kuud, lambad alla aasta.“ Veis võiks olla kuni kolmeaastane. Samuti sõltub liha maitse loomade stressitasemest, kuidas neid on transporditud, milline on nende söögi- ja joogilaud.
Liha lettidelt otsa ei saa
Sügis võtab võimust ning nii uurin ka eesootava hooaja kohta, mida on lettidele oodata. „Sügisel ja talvel tuleb kindlasti rohkem eestimaist lammast müügile. Samuti laieneb valmispraadide hulk,” lubab Mihkel.
Veel ei ole me oma jutuga kriisini jõudnud, kuid rääkides veiselihast, siis esimest korda meie vestluse ajal tekib paus. „Veiseliha läheb Eestist suuremalt jaolt Poola, kuna seal lihtsalt makstakse rohkem, aga nälg meid ei ohusta. Võib märgata, et inimeste tarbitavad kogused on muutunud väiksemaks, teisalt on meeletult tõusnud kala hind ning liha süüakse sellevõrra rohkem. Lihast on kõige jõulisemalt tõusnud kanaliha hind,” tõdeb mees.
Suvekuudel küsitakse just läbikasvanud liha pärast seakaelakarbonaadist tooteid, millest Mihkli Lihaäri valmistab ka kogu šašlõkivaliku. „Teadupärast on seal vaid kaks kaelakarbonaadi ning väikestelt talunikelt on raske kokku saada vajalikku hulka toorainet, isegi suurtel on tarneraskusi. Riske maandades soetame mingi osa lihast ka Taanist, kes on juhtiv seakasvatuse riik maailmas. Väiksemate partnerite juures olen ise käinud ka tükeldamist ette näitamas, et koostöö paremini sujuks. Ise peab aktiivne olema,” räägib Mihkel. Kindlasti tasub mainimist, et kõikidel jahutatud toodetel on päritolumaa kirjas. Põrsast kotis ei pea ostma.
Jõulud ei ole mägede taga
Esimene lumi tuleb alati ootamatult ning sellega seoses räägime ka jõulutoodangust. „Meil tuleb lettidele lai valik erinevaid nn valmispraade, mida me kohapeal õpetame valmistama ja nii saab igaüks selle kodus valmis küpsetada. Need on juba praegu saadaval. Äädikaga šašlõkid on meil aastaringselt müügis, neid saab ka talvel õues valmistada,” kirjeldab Mihkel sügistalvist valikut. Talvisel perioodil leiab poest ka pardi- ja kalkuniliha. „Mulle endale meeldib jõuludel ikka seapraadi kamaraga süüa, mis lihtsalt soola ja pipraga maitsestatud,” räägib Mihkel oma eelistustest.
Tööpäev algab enne kukke ja koitu
Tootmisosakond Mihkli ja Indrekuga alustab igal hommikul juba kell viis, misjärel komplekteeritakse kaubad ning transporditakse külmabussidega Nõmmele ja Viimsisse. Igal õhtul saadavad müüjad nimekirja vajaminevast uuest toodangust. „Me hoolime oma inimestest väga ja usun, et meie töötajad on palga ja tingimustega rahul. Hetkel on ka meie koostööpartnerid paigas ehk liha tarneahel töötab. Ootame väga, et järjest rohkem Viimsi inimesi leiab tee meie poodi üles,” kutsub Mihkel kõiki läbi astuma.
Viimsi Lihaäri sortimendiga saab tutvuda FB lehe /mihkliliha kaudu, kuid loomulikult ka poes kohapeal!
