Möödunud aastal soetas Viimsi vabatahtlik merepääste aeroglisseri. Selle ostmiseks saadi suures osas toetust Väikesaarte programmist, kuid projekti finantseerisid ka Viimsi vald ja Tallinna linn. Tegemist on teadaolevalt esimese omataolise veesõidukiga Eestis.
Vajaduse sõiduki järele tingisid eelkõige talvised rasked ilmaolud, sest uus sõiduk võimaldab liikuda tingimustes, kus paadi, laeva ja muude veesõidukitega hakkama ei saa. Eriti oluline ongi asjaolu, et sellega saab sõita nii mööda vett, jääd kui ka lumist rannikut. Kõige parem on aeroglisserit kasutada siis, kui kogu meri on jääs, sest jääl sõit möödub eriti ladusalt, vee peal ja jääsupis see natuke siiski raputab. Samas omab see seade oma konstruktsioonilt ja ülesehituselt eelist klassikalise hõljuki ees, kuna tal puudub sõiduki alla pumbatav õhkpadi, millest üles paiskuvad peenikesed veepiisad miinuskraadidega väga kiiresti külmuvad ning võivad hõljuki teatud juhul isegi liikumisvõimetuks teha.
Vabatahtliku merepääste aeroglisser on mõeldud eelkõige kolmeks otstarbeks: Aegna elanike talvine transport, vajadusel teiste saarte elanike transport, sh Prangli ja päästesõidud. Viimsi vabatahtliku merepääste esindaja Raul Rink ütleb, et aeroglisserit liigutab Chevrolet 500 hj 6,2-liitrise töömahuga mootor, mis tagab maksimaalseks kiiruseks vee peal liikudes üle 100 km/h. Sõiduki pikkus on 7,5 ja laius 2,5 m ning arvutuslik kandevõime 1500 kg.
Korraga mahub sõidukisse sisse seitse reisijat ning päästevesti seal kandma ei pea. Aerogrlisseril on sees soojendus, mis teeb reisi palju mugavamaks. Kuigi peamiselt plaanitakse hakata masinat kasutama inimeste transpordiks, siis vajadusel saab seda kasutada ka kauba vedamiseks.
Aeroglisseri näol on tegemist Venemaal toodetud veesõidukiga, mis on loodud spetsiaalselt vee peal rasketes ilmaoludes liikumiseks. Kuigi masinat saab kasutada aastaringselt, on selle peamine eesmärk väikesaarte talvise transpordi ühenduse parendamine perioodil, mil liinilaevad sõita ei saa. Aeroglisseriga reis on ka kordades soodsam kui näiteks helikopteriga, mida oleks teoreetiliselt samuti võimalik talviti kasutada.
Jaanuaris tehtud proovisõidul kiitsid uue masina heaks ka Prangli elanikud, nimetades seda suisa enda päästeingliks. Rohuneeme sadamast Prangli saarele kestis testsõit kokku 20 minutit ning üldmulje oli kõikidel proovisõitjatel väga positiivne. Prangliga seotud ja saare küsimustega tegelev Viimsi Vallavolikogu liige Jaanus Koni aitas välja valida kaks randumiskohta, kuhu oleks aeroglisseriga vajadusel kõige operatiivsem ligi pääseda. „Võrreldes hõljukiga on aeroglisser jääoludes, kus liinilaev Wrangö ei saa opereerida, ainuvõimalik lahendus,“ sõnas Jaanus Koni.
Lisaks mugavale ja kiirele sõidule on aeroglisser võimeline ületama kõrgeid jäävalle ja muid takistusi. Kuigi sõiduk ei ole oma mõõtmetelt suur, on ta siiski piisavalt mahukas, et hädapärased saareelanike sõidud ning esmatarbekaupade vedu korraldada. Tugevamate tuulte puhul on küll eelis kopteriga ühenduse pidamisel, kuid rahaliselt suurusjärgu võrra kallim.
Aeroglisseri soetamise projekti maksumus oli 99 400 eurot koos maksudega, millest 81 400 eurot finantseeriti Väikesaarte programmi toetusega.
Fotod: Kärol Michelson
