Meeste ja naiste katsumustest eri paigus

Viimsi raamatukoguhoidja Reet Kukk tutvustab raamatuid, kus mehed ja naised otsivad oma teed heaolu ja tasakaaluni.

Michel Houellebecq. Alistumine
Varrak, 2016. 206 lk

Romaan jälgib keskealise eksistentsiaalses kriisis oleva mehe pilgu läbi ühiskonnas toimuvaid muudatusi. Tegemist on poliitilise utoopiaga, kus Houellebecq loob pildi islamismi kujunemisest Prantsusmaal. Koolisüsteem viiakse vastavusse koraani õpetusega, lubatud on polügaamia, naised ei käi enam tööl, vaid pühenduvad kodule ja perele. Raamat on tekitanud palju poleemikat, aga kui kirjanik peegeldab inimeste hirme niivõrd täpselt, et põhjustab üleriigilise skandaali, annab see tunnistust probleemide olemasolust ja kirjutatu usutavast mõjust.

Teose kirjandusteadlasest peategelane Francois on oma eluga tupikus. Seal, kus kõik on justkui lubatud, aga tegelikult ei paku rahuldust, vaid teeb hoopis õnnetuks, tundub lihtne ja selge sõnum pääsemisena. Igasugused dogmad, mis võivad olla võõrad, aga samas laiadele hulkadele sobivad, annavad kriitilisel hetkel inimesele pidepunkti. Näib, et sellise religiooni, mis lubab juba siin ja praegu kergemat, lõbusamat, rikkamat ja täiuslikumat elu, väärtus kodaniku silmis tõuseb tohutult. Romaani allhoovust tabada püüdes tekib küsimus, kas alistumine toimub õhtumaa tradistsiooniliste väärtuste kadumise tõttu või vastupidi, püütakse alistumise abil vanu konservatiivseid traditsioone taastada.

Lisaks romaanis kirjeldatud poliitilisele alistumisele võib kirjutatut laiendada ka inimese vaba tahte ja vaba mõtlemise alistumisele. See ei pruugi olla raske, mõneti võib olla isegi kergendus, mingi lahenduse leidmine. Kuid loota mugandatud kristluse ja islami sulamist, tarbimistsivilisatsiooni tervenemist on peategelasele kahtlemata ajutine ja näiv lahendus kriisist väljatulemiseks.

Tänapäeva heaoluühiskond pakub liiga palju valikuid, mis tekitavad inimeses segadust, ja seetõttu on selge, miks oodatakse ja ka leitakse mustvalgeid lahendusi. Tekib küsimus, kas selles maailmas, kus traditsioonilised põhimõtted nõrgenevad, tuues kaasa identiteedi hääbumise, suudab islam lahendada ühiskonnas tekkinud pingeid. Sellele Michel Houellebecqi romaan „Alistumine“ vastust ei anna.

Raivo Järvi kõike muud kui kukupai
Raivo Järvi kõike muud kui kukupai

Piret Kooli. Raivo Järvi. Kõike muud kui KUKUPAI
Pegasus, 2019. 266 lk

Elu on olemuslikult lugu. Selle kaudu püütakse möödunule anda tähendust. Piret Kooli on pannud kirja kunstniku, saatejuhi ja poliitiku Raivo Järvi elu ehk loo. Kunstniku nimi ei vaja tutvustust. See, et ta teeb suurena just kunstnikutööd, oli Raivole selge juba kolmesena. Tema jutupliiatsite seltsis on üles kasvanud mitu põlvkonda lapsi. Mäletame, kuidas ta põimis tervikuks jutu ja joonistuse ning keegi ei teadnud ette, millega lugu lõpeb või milline elukas võib välja kasvada lihtsast detailist. Joonistamise maagiat ei jätnud ta kunagi. Raivo Järvi kaasabil oli võimalik tõdeda, et ilusaid lugusid saab rääkida ka kunsti keeles.

Autor on teinud palju intervjuusid Järvi lähedaste ja sõpradega ning tema abil on lugejal võimalus näha, mis peitus kunstniku välise laia naeratuse taga, milline ta oli inimesena. Raamatus paljastuvad ka Raivo Järvi traagilised eluseigad. Üks on selge: vanemad kasvatasid oma pojast džentelmeni, kes jäi viisakaks igas olukorras. Omalaadne veetlus saatis selle poisslapse teed ja toimetusi ka täiskasvanuna. Hella hingega, õrnaloomuliseks kasvanud mees oskas vajadusel olla tugev, kui elu seda nõudis. Kirjutise lõpus on vestlus Raivo poja Richardiga, kes kõneleb oma tugevast sidemest isaga, kuid viitab ka Raivo elu varjukülgedele.

Elu ümber ei muuda. Kõik jooned, mida tõmbad, sinna ka jäävad. Raivo Järvi hindas väga privaatsust, kuid ometi oli ta persoon, kelle elu ja looming vääris raamatusse talletamist ning see sai teoks tema poja heakskiidul ja nõusolekul. Lõppsõnas ütles Richard Järvi olulise tõe: „Ma ei kurvasta enam, et isa ei ole, vaid rõõmustan, et ta oli. Isa andis mulle elus kõik, ka kõige valusama kogemuse.“

Kahtlemata on lugu Raivo Järvist huvitav lugemine neile, kes armastavad elulooraamatuid. Samas on see lugemine, mis tuletab meelde, et elus on ka muid väärtusi peale elementaarse heaolu. Tähtis ei ole ainult küsimus, kelleks saada, olulisem on, milliseks inimeseks saada.

Daeshi pimedas öös ühe usuvahetaja pihtimus
Daeshi pimedas öös ühe usuvahetaja pihtimus

Sophie Kasiki. Daeshi pimedas öös
Sinisukk, 2018. 191 lk

Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on naiste ja tüdrukute vastu suunatud vägivalla nimetanud kõige laialt levinumaks, järjepidavamaks ja muserdavamaks inimõiguste rikkumiseks meie tänases maailmas. Samas on see endiselt väga levinud. Kirjastuse Sinisukk „Valges sarjas“ leiame raamatuid, mis taunivad ettekujutust, et naiste ahistamine, nendega mittearvestamine või nende suhtes vägivalla tarvitamine on normaalne ja aktsepteeritav. Paljud sarjas ilmunud tõestisündinud lood on n-ö inimõiguste advokaadid. Naised räägivad neis eludest, mis on täis väärkohtlemisi, kultuurikonflikte, lootusetuid olukordi, valu ja leina. Samas on need tihti lood jõu leidmisest oma elu kujundamiseks. Oma lugude jutustamisega inspireerivad nad lugejaid maailma paremaks muutma.

Sophie Kasiki on prantsuskeelse autori varjunimi, mida naine kasutab ISIS-e võimaliku karistuse vältimiseks. Autor sündis Kamerunis. Ta oli 8-aastane, kui ema surma järel saadeti vanema õe juurde Pariisi piirkonda. Pärast kooli lõpetamist saab temast kultuurikeskuses perenõustaja. Erinevate inimestega suheldes tutvub Sophie teiste hulgas kolme poisiga, kellega tal tekib tugev kontakt ja keda ta hakkab kutsuma lasteks. Ühel hetkel poisid lahkuvad Prantsusmaalt ja ühinevad Süürias terroriorganisatsiooniga Daesh (Islamiriik), mis on olemuslikult meeste domineeritud ühiskond. Poisid võtavad peagi naisega ühendust ja ühel hetkel võtab raamatu autor oma nelja-aastase poja, lahkub abikaasa juurest ning suundub Süüriasse. Karm tegelikkus ei lase end kaua oodata, kuid tagasipöördumine endise elu juurde ei ole kerge.

Raamat on kirjutatud väga lihtsas vormis, võib isegi öelda fragmentaarselt. Sündmustikku antakse edasi olukirjelduse näol, kus lugejal on võimalus heita pilk džihaadi maailma. On tunda, et kirjutajale on tähtis teistele ja eelkõige iseendale selgitada oma tegevust. See on raamat neile, kes soovivad esmateadmisi Islamiriigist.