KOOLITUS. Kogesin koolitusel Barcelonas, kuidas mäng saab olla nauditav tegevus ka täiskasvanule, toetades positiivse minapildi kujunemist, eneseväljenduse vabadust ning oskust luua sõprussuheteid keelebarjäärile vaatamata.

Märtsis viibisin Erasmus+ programmi projekti „Lapsest lähtuva õpikeskkonna mitmekesistamine läbi täienduskoolituse Euroopas“ raames õpirändel Barcelonas. Osalesin mängupõhise õppe koolitusel, mis aitab mängulisi tegevusi siduda õpieesmärkidega.

Koolitus pakkus mulle huvi, kuna mängimine on laste jaoks kõige loomulikum ja rõõmupakkuvam tegevus. Läbi mängu arenevad kõik olulised arenguvaldkonnad – kognitiivsed, sotsiaalsed, emotsionaalsed ja füüsilised.

Kogemuste peegeldus

Mängupõhises õppes on mäng kindla eesmärgi ja struktuuriga ning oluline on täiskasvanupoolne tagasiside ja turvalise keskkonna loomine. Sellepärast on oluline korraldada lastega pärast mängu arutelu kogetu kohta. See võimaldab õpitut omakorda üle kanda teistesse kontekstidesse ning luua seoseid päriseluga ja pakkuda tulevikus erinevaid probleemilahendamise oskuseid.

Tänapäevane haridussüsteem keskendub akadeemiliste teadmiste kõrval üha rohkem sotsiaalsetele oskuste õpetamisele.

MLA Viimsi Lasteaiad psühholoog ja mänguterapeut Lagle Reinup

Õppimine toimub alles siis, kui lapsed saavad lahti mõtestada toimunu, suhtestada oma mängus saadud kogemused päriseluga, avastada kasulikke seoseid ning enda mõtteid mängukaaslastega jagada.

Samuti analüüsisime koolitusel pärast igat mängu, mis oli selle eesmärk, kes oli sihtgrupp, milliseid oskusi aitas mäng omandada, ning arutlesime võimalike takistuste üle, mis võivad lastega mängides tekkida.

Oskus toime tulla

Koolitus keskendus eelkõige sotsiaalsust ja emotsionaalseid oskusi arendavatele mängudele ning seekord ei põhinenud mängud tehnilistel vahenditel, mida sagedasti mängupõhisest õppest rääkides kasutatakse. Väga palju pöörati rõhku ka draamaõppele. Draamaõpe on rollimängu ja teatrikunsti kasutav aktiivõppe meetod, mille kaudu areneb lapse eneseväljendusoskus ning suureneb enesekindlus.

Tähtsal kohal on ka paarides ja gruppides töötamine, mis arendab omakorda koostööoskust. Pingutus ühise eesmärgi nimel tugevdab sagedasti laste omavahelisi sõprussuhteid. Tegevused peavad pakkuma lapsele eduelamust ja rõõmu ning arendama loovust, mitte tekitama konkurentsi ning ärevust ununenud teksti või liikumise pärast.

Õpetajate ja lapsevanemate jaoks peaks olema esmatähtis õpetada lastele eelkõige koosmängu ning aidata luua sõprussuhteid.

MLA Viimsi Lasteaiad psühholoog ja mänguterapeut Lagle Reinup

Tänapäevane haridussüsteem keskendub akadeemiliste teadmiste kõrval üha rohkem sotsiaalsetele oskuste õpetamisele – töötamine grupis, julge eneseväljendus, erimeelsuste lahendamine ja oskus märgata teiste emotsioone ning sellest tulenevalt arendada kaaslaste suhtes heasoovlikkust. Samuti on tähtsal kohal oskus toime tulla enda tugevate emotsioonidega, väljendades neid viisil, mis ei kahjusta ennast ega teisi.

Mängust sõpruseni

David Murphy (2004) on uurimistöös leidnud, et sotsiaalsete oskuste arendamine lasteaias vähendab konfliktide hulka ning paremate sotsiaalsete oskustega lastel on lihtsam jälgida juhiseid, teha koostööd ning sellest tulenevalt saavutada ka paremad akadeemilised tulemused.

Mäng on sotsiaalne oskus, mis ei kujune iseenesest, vaid vajab õpetamist. Sellest tulenevalt peaks õpetajate ja lapsevanemate jaoks olema esmatähtis õpetada lastele eelkõige koosmängu ning aidata luua sõprussuhteid. See on vundament lapse terviklikule arengule. Soovitan vanematel enda lastega igapäevaselt vähemalt 20-30 minutit mängida. Lapse mäng annab sageli sõnadest rohkem infot tema tundeelu kohta ning aitab tugevdada vanema ja lapse omavahelist sidet. Samuti saab läbi mängu vähenda lapse hirme, mängides läbi ärevust tekitavad olukorrad (arsti juurde minek, üksinda magamine, lasteaiaga kohanemine jne).

Mänguga maandame pingeid

  • Lapsel pole vaja ülemäära palju mänguasju. Suures koguses mänguasjad ei taga lapsele mänguoskust, vaid pigem hajutavad tähelepanu. Väiksemad lapsed ei ole veel suutelised iseseisvalt avastama, mida mänguasjadega teha saab, ning sellest tulenevalt võibki tegutsemine jääda nendega lühiajaliseks ning ühetaoliste toimingute sooritamiseks. Koolitusel kasutasime palju looduses leiduvaid materjale, meisterdamist käepärastest asjadest ning loovat esemetega manipuleerimist.
  • Lapsega koos mängides olge toetav ning julgustage last ise oma vigasid parandama. Vigade tegemine on sageli parim viis õppimiseks ja ümbritseva kogemiseks ning on alus positiivse enesehinnangu kujunemisele. Lapsed, kes kardavad eksida, tajuvad sagedamani sooritusärevust ja ülemäärast pinget.
  • Läbi mängu saab lapsele õpetada kõike eluks vajalikku, alustades lihtsatest enesekohastest oskustest, lõpetades matemaatikaga. Oluline on lapse sisemine motivatsioon tegutseda ning tegevusest rõõmu tunda.
  • Täiskasvanu positiivse eeskuju olemasolu on kõige tähtsam, sest lapsed õpivad suuresti läbi matkimise, võttes ajapikku üle suhtlemismudelid ja käitumismustrid, mis on omased neid ümbritsevatele täiskasvanutele.

Allikas: Lagle Reinup