Just toimusid selle sajandi kõige olulisemad kohalikud valimised. Uutel volikogudel lasuvad senisest suurimad ootused kiire, aga mitte kiirustatud rohepöörde teostamiseks koostöös teadlaste ja kogukondadega. Eesootaval neljal aastal on kriitilise tähtsusega, et iga otsus ja investeering viiks meid igas omavalitsuses ja kogu Eestis kliimakindla ja ökokriisita tuleviku suunas.
Eesti kohalikes omavalitsustes pole kestlik areng seni veel teadvustatud ega selle saavutamine süsteemselt koordineeritud. Ometi nähakse Euroopas ja teistes maailmaosades, et kohalikul tasandil saab vajalikud muutused ellu viia kiiremini ja tulemuslikumalt kui riigi tasandil või riikide koostöös. Rohetiigri koondatud 38 mõjusat soovitust kohaliku rohepöörde õnnestumiseks on abiks nii poliitikule, ametnikule kui ka kodanikule.
Läbimõeldud rohepööre vajab koostööd kohalikus kogukonnas
Rohepööre juba toimub. Samas on meil kohalikul tasandil vaid üksikuid eeskujusid: Lääne-Harju rohevald tegeleb süsteemselt kogukonnatakso arendamise ja jäätmemajandusega; Ida-Viru linnad ja vallad koostavad maakonna uueks majandamiseks roheplaani. Tartu linnas lähtutakse elukeskkonna kujundamisel aina rohkem elurikkuse ja kergliikluse soodustamisest, katse- ja pilootprojektid aitavad reaalselt kogeda teistsugust ruumi. Tallinn, Tartu ja mitmed teised omavalitsused viivad ellu oma energia- ja kliimakava, Viimsi kliimamuutustega kohanemise kava. Paljud omavalitsused ja omavalitsusliidud asuvad kliimakava Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel koostama. Saaremaa valda on tunnustatud mitmekesise keskkonnaprogrammi eest, mis sisaldab liigirikaste poollooduslike koosluste taastamist, energiatõhusate lahenduste kasutamist, keskkonnahoidlikke riigihankeid ja nõudepõhist ühistransporti.
Selliseid keskkonnasamme on vaja nüüd igasse paikkonda levitada, et jõuda süsteemse keskkonnajuhtimiseni.
Kuus mõjusat keskkonnaprioriteeti
Tänaste seaduste ja ülesannete juures saab iga linn ja vald olemasolevate ressurssidega luua vundamendi rohepöörde toimumiseks.
Kuna infot on palju, koondas Rohetiiger koos Arengukoostöö Ümarlauaga selguse loomise nimel keskkonnaühenduste soovitused kohalikuks kestlikuks arenguks. Need on konkreetsed tegevused, mida saab ja tuleb ette võtta järgmise nelja aasta jooksul kohalikul tasandil, et vähemalt kuues valdkonnas suunata protsessid kliimakindla tuleviku poole. Lehel terveilm.ee/rohenugimine on 38 soovitust, reastatud mõjususe järgi Eesti Noorte Teaduste Akadeemia teadlaste poolt.
Rohesoovituste kohaselt peab iga linna- ja vallavolikogu koos juhtidega keskenduma juba täna või hiljemalt pärast valimisi järgmistele prioriteetidele:
- elurikkuse ja looduse hüvede hoidmine,
- energiatarbe vähendamine ja taastuvenergia hajusa tootmise võimaldamine,
- ressursside (sh jäätmete) võimalikult kaua ringluses hoidmine,
- rohehangete praktiseerimine koos kohalike ettevõtjatega,
- ruumi- ja liikuvuse planeerimine, mis lähtub kliimamuutuste pidurdamisest ja muutustega kohanemisest,
- usaldusliku koostöökeskkonna loomine kohalike ettevõtjate, vabaühenduste ja ekspertide vahel.
Vajalik rohepööre on kõikehõlmav, mistõttu saab see olema suur väljakutse kohalikule valitsemis- ja juhtimiskultuurile. Et keskkonnateod ei muutuks rohepöörasuseks või -pesuks, on vaja tegutseda kohalike arengudokumentide ja planeeringute raames. Seega ei pääse uued volikogud kontrollimisest, kas kestlikeks otsusteks ja tegevusteks on piisavalt selge alus olemas või on vaja prioriteete koosloomeliselt muuta. Kohalike teenuse osutamiseks on igal vallal ja linnal ka rohkelt hankelepinguid ning investeeringuid – see on valus ja tundub esiti tagasiminekuna, kuid kriitiline on leida kannatlikkust ning võimalused investeeringute ja hangete kontrollimiseks ning otsustamiseks: milliseid saab vältida / tegemata jätta, milliseid plaane veel muuta, milliseid lepinguid ja käimasolevaid protsesse koos partneritega muuta, et järgneva nelja aasta jooksul eraldatav ja välja makstav summa oleks minimaalse keskkonnamõjuga.
On vaja pealehakkamist, avatust ja selgust, et pidada kogukonnaga koos olulised vaidlused, teha rahu väljakutse ambitsioonikusega ja saada optimistlikuks, teovõimeliseks. Õnneks on abi lähedal: naaberomavalitsused, üha täienevad ja avanevad riiklikud rahastusmeetmed, ekspertteadmine ja tegutsemisjuhendid.
Esimesed omavalitsus-rohetiigrid
Rohetiiger nõustab viite omavalitsust: Rae valda, Saku valda, Jõhvi valda, Võru linna ja Tartu linna, et aidata neil mõjusaid keskkonnategusid kiirendada. Lisaks aitab Rohetiiger Tallinnal tõeliseks rohepealinnaks muutuda. Vahendame neile keskkonnaühenduste teadmisi ja katsetame uudseid koosloomevõtteid. Niimoodi tekitame kohalikult tasandilt tellimuse riigi ambitsioonikamatele keskkonnategudele.
Kutsume kõiki omavalitsusi tutvuma soovitustega kohalikuks kestlikuks arenguks ja tegema reaalseid rohepöördesamme. Linnades ja valdades on vajalikke muutuseid kergem algatada kui riigi tasandil. Just uuenenud omavalitsustel on määrav roll Eesti rohepöörde õnnestumisel.
Koos saame teha iga kodukoha selliseks, kus on hea elada nii inimestel kui ka teistel ökoloogilistel olenditel.
