Marutaud on surmav, aga sajaprotsendiliselt ennetatav haigus. Vaktsineeri oma lemmikloom!

Loe ka koerte ning kasside kiibistamise ja vaktsineerimise ajakava kohta!

Marutaud on surmavaim nakkushaigus maailmas. Sellesse sureb igal aastal vähemalt 70 000 inimest ning lugematul arvul kodu- ja metsloomi. Enamus marutaudi surevatest inimestest on lapsed. Rohkem kui 95% inimese haigestumistest saab alguse kokkupuutest marutaudihaige koeraga. 

Kuidas marutaud levib?

Marutaudi viirus levib süljega ning tavaliselt nakatutakse haigestunud looma hammustuse tagajärjel. Haigus võib levida ka looma sülje sattumisel silma, ninna, suhu või värskele haavale.

Juhul, kui marutaudihaige loomaga kokkupuutele ei järgne kiiret vaktsineerimiskuuri, kujunevad nakatunud inimesel välja närvisüsteemi häired: ebaloomulik käitumine, hallutsinatsioonid, veekartus, neelulihaste halvatus koos suurenenud süljevooluga, mis viivad paratamatult surmani.

Kuidas  marutaudi nakatumist vältida?

  • Kõik koerad ja kassid peavad regulaarselt marutaudi vastu saama vaktsiinisüsti. Vaktsineerima peab vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
  • Ära lase oma loomi hulkuma!
  • Väldi kokkupuuteid võõraste kodu- ja metsloomadega.
  • Õpeta lastele, et võõraid kodu- ja metsloomi ei tohi puutuda, isegi kui nad näivad sõbralikuna!
  • Kui sinu lemmikloom saab pureda, siis teavita sellest loomaarsti.
  • Kui saad ise hammustada, pöördu võimalikult kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
  • Lemmikloomadega reisimisel pea  kinni loomadega reisimise reeglitest.

Kuidas avalduvad lemmikloomal marutaudi tunnused?

  • käitumise järsk muutus – suurenenud sõbralikkus või agressiivsus
  • suurenenud süljevool
  • neelamisraskused
  • rännumaania
  • suurenenud heli- ja valgustundlikkus
  • vaaruv kõnnak
  • surmaeelselt halvatus

Mida teha, kui kahtlustad oma lemmikul marutaudi?

Marutaudi kahtluse puhul tuleb sellest koheselt teavitada kas piirkonna veterinaarkeskuse järelevalveametnikku või piirkonda teenindavat volitatud veterinaararsti.