Kuidas kogukonnas koos hakkama saada nii, et loomad, nende omanikud ja mitteloomainimesed omavahel sõbralikult ja ohutult hakkama saaksid, on tänapäeva ühiskonnas üks tõsiseid küsimusi. Situatsioonid, mis koeraomanike ja mitteomanike vahel probleeme tekitavad, on erinevad, kuid enamasti on neid võimalik vältida ja ennetada. 

Alustama peaks sellest, et kui koer võtta, siis suudaks omanik tagada tema püsimise oma territooriumil. Hüppesse saanud koera puhul võib alati eeldada, et loom on ohtlik ning tihti ongi plehku pannud koerad arad, agressiivsed, segaduses ning üks vale liigutus võõra vastutulija poolt võib saada saatuslikuks. Koera võib käsitleda külmrelvana, kui teda ei ole koolitatud elama ühiskonnas kehtivate reeglite järgi. Väga suur osa on siin ka koera sotsialiseerimisel, millega tuleks tegeleda juba siis, kui kutsikas majja tuuakse, aga seda ei ole hilja ette võtta ka täiskasvanud looma puhul, sest ütlus „vana koer uusi trikke ei õpi“, tegelikult paika ei pea.

Näiteks sellist asja nagu „isaste jooksuaeg“ ei eksisteeri ning see ei saa olla vabandus, miks koerad aeg-ajalt üle aia hüppavad. Selline teguviis looma poolt näitab eelkõige igavust ja tähelepanuvajadust, sest mitte ükski koer ei saa ju rahulolu niisama aias istumisest. Kui koer on soetatud, siis kaks korda päevas söögi etteandmisest ei piisa. Koer on karjaloom ning vajab inimesega kontakti ja ajutööd, et olla normaalselt funktsioneeriv ühiskonna osa. Tal peab olema juht, kes suunab, andes märku õigest või valest käitumisest.

Kui koer jooksu ei saa panna, on väljaspool kodu alati rihmastatult ja kontrolli all, siis on suur hulk probleeme juba ära hoitud. Muret ei tekita ju ainult see, kuidas koer käitub inimeste suhtes, silmas tuleb pidada ka seda, et tänavale tormates võib koer häirida liiklust või põhjustada koguni liiklusõnnetuse. Samuti võib probleeme tekkida sellest, kuidas reageerib loom teisele liigikaaslasele. 

Paljud koeraga jalutajad on ju kogenud olukorda, kus rihmastatud koerale jookseb vastu rihmastamata koer, omanik 100 meetri kaugusel hüüdmas: „Ta ei tee midagi.“ Aga kuidas saab selles kindel olla? Kontrollimatu ja rihmastamata koer võib olla ohtlik, olgu ta suur või väike. Ta ei pruugi ohustada inimest, aga kuidas saab võõra koera omanik olla kindel, et tema koer teist looma ei ründa? Või teine koer tema oma? Sellises olukorras, kus rihmastatud koer ründab lahtiselt jooksvat liigikaaslast, jääb süüdlaseks lahtine, mitte rihmastatud koer. Koeraomanik peab igal juhul teadma, et koeri võib lahti lasta asula siseselt vaid selleks ettenähtud kohtades (aedikutes/jalutusplatsidel).

Meie ühiskonnas on väga suur puudujääk loomapidamise hariduses. Võetakse lemmikloom, aga ei vaevuta endale selgeks tegema, kuidas tema eest hoolitseda. Olles ise mitme koera omanikud, töötades iga päev koertega ja nähes palju ignorantsust teiste loomaomanike poolt, ei pane me paraku pahaks, et leidub inimesi, kes koeri ei salli. Näiteks koerte väljaheidete koristamine paistab mitte ainult Viimsi valla asulates, vaid kogu riigis olema ebapopulaarne. Miks on siis koeraomanikul nii raske kaasa võtta paar grammi kaaluv kotike ja oma koera järelt koristada? Kõik algab tegelikult loomapidamiskultuurist. Loomaomanikud peavad arvestama, et nendega koos elavad inimesed, kes ei pea nuusutama trepikodade esiseid, mis on täis pissitud, või astuma puhaste kingadega koera kaka sisse. Kui leiame igaüks endas natuke rohkem kainet mõistust ja hoolimist, saame kenasti ühes kogukonnas hakkama, teisi häirimata ning oma lemmikuga kvaliteetaega veetes.
Teadmiste ja kogemuste omandamine selles valdkonnas tuleb tegelikult kasuks kõigile osapooletele. Nii võiks ka mitteloomaomanikud harida end teemal, miks koerad käituvad nii nagu nad käituvad, millele nad reageerivad ning mis võib tekitada loomas hirmu ja agressiivsust. Sellesse maailma pilku heites suudab igaüks paremini mõista loomade hingeelu ning see aitab koertega kokku puutudes adekvaatsemalt käituda ning nendesse sallivamalt suhtuda. 

Kõige suurem vastutus lasub siiski koeraomanikul, kes vastutab nii oma looma kui ka ümbritsevate heaolu ja turvatunde eest. Nagu eelpool mainitud, siis koerast võib saada relv väga kiiresti – ja seda mitte heas mõttes. Juba siis, kui kaalutakse lemmiklooma soetamist, tuleb väga tõsiselt läbi mõelda mitu puntki:

  • kas suudad oma koera igal ajal oma territooriumil hoida;
  • kas oled valmis koera koolitama ja sotsialiseerima, et ta sobituks ühiskonda;
  • kas oled valmis rohkemaks, kui vaid toitu ette panema – koer vajab palju enamat;
  • kas oled valmis investeerima koera heaolusse nii tervise, koolituse, toidu, karvahoolduse, ravikulude jms seoses;
  • kas oled valmis vastutama oma koera tegude eest nii oma territooriumil kui ka väljaspool seda;
  • kas suudad pakkuda koerale täisväärtuslikku elu.

Iga koeraomanik vastutab oma looma eest tingimusteta. Olgu koer suur või väike, reeglid nende jaoks on samad. Mitteloomaarmastajast inimese jaoks ei ole vahet, kas koer kaalub 2 kg või 82 kg – kui loom ei sobitu keskkonda, on see ühtmoodi ebameeldiv ja häiriv kõigile. 

Turvalist ja vastutustundlikku kooseksisteerimist!

Artikli autorid on Kristine Maria Siitan ja Merli Pavelson Viimsi Lemmikupesast.

Foto: Adobe Stock

Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevuses on tulenevalt KOKS § 22 lg 36² kehtestada lemmikloomade pidamise eeskiri. KOKS § 66³ alusel saab lemmikloomapidamise eeskirja rikkumise eest rikkujat (loomapidajat) karistada juhul, kui rikkumine põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Karistuse saab määrata väärteokorras kuni 800 euro suuruses summas. Seega on seadusest tulenev väärteomenetluse alustamise oluline kriteerium varaline kahju või tervisekahjustus. KOKS § 66⁴ annab eespoolnimetatud väärtegude menetlemise õiguse nii kohalikule omavalitsusele kui ka politseile.

Äärmuslikel juhtudel on saab inimest või looma rünnanud koera omanikku võtta vastutusele ka kriminaalkorras. 

Loomade äravõtmist omanikult saab väärteomenetluse korras loomakaitseseaduse alusel kohtu kaudu korraldada veterinaar- ja toiduamet. Kohalikule omavalitsusele seadusest selliseid õiguseid ei tulene.