Harjumaa aasta tervisetegu 2019. Viimsi tunnustab 2019. Selliste auhindadega sai pärjatud mullu septembris alustanud koolitussari „Lapsevanema kool“, mida veavad Pärnamäe külas asuvas lasteaias Väike Päike Marii Maamägi ja Kärolin Kaarlep.

„Väga tubli vabatahtlik algatus eralasteaia poolt, kes näeb suuremat pilti maailmast – lapse vaimselt ja füüsiliselt terveks kasvamise eest vastutab nii pere kui ka lapsega tegelevad asutused meeskonnana ja on suurepärane, kui selles süsteemis mõistetakse ühte keelt. Tore on ka, et üks spetsiifiline haridusasutus võtab omaalgatuslikult vastutuse kogukonna harimise eest. Lõpuks on kõik õnnelikud: tänased täiskasvanud ja tuleviku täiskasvanud,“ seisab Harjumaa aasta tervisetegu diplomil.

Hoolivama ja sõbralikuma kogukonna huvides käivitatud koolitussarjast rääkisid Viimsi Teatajale eralasteaia Väike Päike haridustehnoloog, koolitussarja eestvedaja Marii Maamägi ja lasteaia juht Kärolin Kaarlep.

Marii Maamägi on töötanud lasteaias Väike Päike päris algusest peale, alates aastast 2008. Kuna ta on lõpetanud Viljandi kultuurikolledžis koreograafia eriala, tuli ta algul siia tantsu- ja liikumisõpetajaks. Eelmisel aastal läks Marii TLÜ magistrantuuri haridustehnoloogiat õppima. Tänaseks on temast saanud lasteaias see inimene, kes ühendab hariduse ja tehnoloogia, pannes erinevad infotehnoloogia- ja kommunikatsioonivahendid õppimise kasuks tööle – kõik selleks, et lapsed saaksid omandada lasteaias oskusi, mida nad oma tuleviku töökohtadel vajavad. „Me õpetame tulevikku,“ ütleb Marii.

Kärolin Kaarlep on kolmandat hooaega Väikse Päikse direktor. Kärolin on lõpetanud klassiõpetaja eriala ning pikalt tegutsenud lasteaia- ja muusikaõpetajana.

Mis on „Lapsevanema kool“?

Marii: Koolituse idee sai alguse meie soovist lapsevanematele toeks olla, aga et mitte piirduda vaid oma lasteaia vanematega, pakkusime seda võimalust kõigile Viimsi valla lapsevanematele. „Lapsevanema kool“ on septembrist maini kestev koolitussari, mis toetab vanemat ja last ühisel kooskasvamisel.

Kuidas te teadsite, et sellise kooli järele on vajadus?

Marii: Meie lasteaia lapsevanematel oli huvi erinevate koolituste vastu. Näiteks pakkus neile huvi laste seksuaalkasvatuse teema. Sel teemal tulebki koolitus uuel hooajal ehk septembris 2020.

Koolitusvajaduse ja vanemate soovide väljaselgitamiseks saatsin küsitlused Viimsi lasteaedadesse ja koolidesse, kes edastasid need lastevanematele. Sain üle ootuste palju vastuseid, kokku ligi 200, kust koorusid välja erinevad teemad, mis vanemaid huvitavad. Oma esimese koolitussarja teemad valisimegi lähtuvalt sellest küsitlusest.

Mida lapsevanemad lisaks seksuaalkasvatusele veel küsisid?

Marii: Palju küsiti nõu, kuidas lastevahelisi konflikte ära hoida või lahendada ning kuidas pere saaks oma last selles protsessis toetada.

Kärolin: Digivahendid on tänapäeval lapsele igapäevaselt kättesaadavad. Neid kasutatakse ka lasteaedades õppe- ja kasvatustöö mitmekesistamise eesmärgil. Vanematel on sellega seoses erinevad hirmud, mis tekivad teadmatusest. Näiteks, mida teha, kui laps veedab liiga palju aega ekraani taga. Sel teemal tuleb meil märtsis koolitus „Nutiseadmed ja nende mõistlik kasutus“.

Marii: Tagasisidest selgus, et vanemaid huvitab ka lahkuminekuga seotud temaatika. Nii et meil tuleb aprillis koolitus teemal „Lahus elavad vanemad ja lapse kasvatamine“, mida viib läbi pereterapeut Küllike Lillestik.

Kärolin: See on tore, et lapsevanemad julgevad sellistel tundlikel teemadel nagu lahutus või seksuaalkasvatus nõu ja abi küsida. Kõik seksuaalsusega seotu on ju tänapäeval internetis vabalt kättesaadav, aga lapsevanematel on tihti hirm ja ebakindlus nende teemade käsitlemisel, nad tunnevad, et jäävad hätta lapse toetamisel. Ei teata, kui palju või kui vähe peaks rääkima, mis vanuses lapsele ja kuidas rääkida, kas nimetada asju õigete nimedega. Lihtne on vastata küsimustele „Kust tuleb lumi?“ või „Kuhu lendavad linnud?“, aga palju keerulisem on vastata adekvaatselt ja lapsele eakohaselt seksuaalsust puudutavatele küsimustele.

Foto: Tiit Mõtus
Foto: Tiit Mõtus

Kas teie koolitused on mõeldud lasteaiaealiste laste vanematele või leidub midagi ka puberteediealiste vanematele?

Marii: Meil on ka kooliealiste laste vanematele huvipakkuvaid teemasid, näiteks veebruaris tuleb psühholoog Tuuli Vellama rääkima, kuidas toetada puberteediealist last – et laps ja vanem mõistaksid muutusi lapse vaimses, emotsionaalses ja füüsilises arengus.

Kärolin: Kuna paljudes peredes on vanemad õed ja vennad, siis mõjutab puberteediteema ka lasteaialapsi. Meie koolitused sobivad lapsevanematele, sõltumata nende lapse vanusest.

Kes koolitustel osalevad – kas tulevad lapsevanemad paarina koos või üksi?

Marii: Laste kasvatamine on mõlema vanema vastutus, seega on koolitusele registreerunute hulgas lisaks emadele ka palju isasid. Paljud paarid käivad koolitusel koos, et nad pärast kodus ühist keelt räägiks. Koolitustel osaleb keskmiselt 50–70 inimest.

50–70 inimest annab ju korraliku seminari mõõdu välja. Kas koolituse näol on tegemist pigem loengu või aruteluga?

Marii: Üks koolitus kestab 1,5 tundi – algab loenguna, aga ka osalejate küsimused saavad vastused. Samuti saab ka hiljem privaatselt koolitajalt küsimusi küsida. Huvipakkuvaid küsimusi saab ette saata, et neid koolitusel käsitletaks: koolitused@lasteklubi.ee (samal aadressil saab end ka koolitustele ka kirja panna).

Kuidas rahul ollakse?

Marii: Praegu tundub, et ollakse väga rahul, tagasisidekirjades tänatakse. Vald kiitis seda, et koolitus pole meie lasteaia keskne, vaid avatud kogu valla inimestele – nii lapsevanematele kui ka lasteaia- ja kooliõpetajatele. Peale maikuud teeme uue küsitluse, et saada vanematelt põhjalikumat tagasisidet ja uusi ideid edasiste koolitusteemade jaoks.

Kas see koolitus on tasuline või tasuta?

Marii: Koolitus on tasuta. Kirjutasin projekti Harjumaa Omavalitsuste Liidule, kes toetas meie ettevõtmist. Osaliselt finantseerib koolitusi ka lasteaed ise. Hetkel oleme läbirääkimistes Viimsi vallaga, et koostöös jätkata „Lapsevanema kooli“ ka järgmisel õppeaastal.

Kas käsitlete oma koolitustel ka selliseid tõsiseid teemasid nagu perevägivald või alkoholism?

Kärolin: Me pole seda siiani teinud, aga see on hea mõte. Isegi kui need inimesed, kes peredes selliste probleemide põhjustajad on, ise koolitusele kohale ei tule, saame õpetada teisi märkama ja sekkuma. See on iga täiskasvanud inimese kohustus mitte jääda passiivseks pealtnägijaks, vaid pakkuda abi. Ka lasteaed on varajase märkamise koht ja see on lasteaia kohus märgata abivajavat last ja peret.

Mis on lastekasvatuses muutunud, võrreldes selle ajaga, kui te ise lasteaias käisite?

Kärolin: Tänapäeval on lasteaed lapsest lähtuv, lapse erisustega arvestavam. Kogu Eesti haridus on kaasava hariduse suunaga ehk eriliselt käituvad lapsed käivad täna tavalasteaedades ja -koolides. Kui vanasti kasvatas kogu küla last, siis tänapäeval on kogukonnad suuremad, vastutus hajub, inimesed ei taha teiste probleemidesse sekkuda. Ma mõtlen, et kuhu küll on kadunud täiskasvanu julgus. Kui me ütleme, et tänapäeva noorus on hukas, siis ma küsiks, et kes need noored üles kasvatas.

Mida teha nende lastevanematega, kes ei teadvusta oma probleemi ega tahagi paremaks muutuda?

Kärolin: Koolitusele tulevad tavaliselt need, kes muutuda ja abi saada soovivad – neile ongi meie koolitussari suunatud.

Kas teete koostööd ka valla lastekaitsespetsialistiga?

Kärolin: See on meil plaanis. Saame õige pea kokku, vaatame, mis sealt sünnib.

Mis teid motiveerib?

Marii: Ma vastaksin sellele küsimusele oma mõttekaaslase Sven Soomuste sõnadega: “Enamus meist on loojad ja loomeinimesed, selle sõna otseses mõttes – me loome inimelu, me kujundame selle, me voolime seda iga oma tegevusega – kogu aeg, iga päev. See on tohutu privileeg ja samas meeletu väljakutse. Kui me sellest aru saame ja endale igapäevaselt teadvustame, siis on tulevik helgem.”

Kärolin: Teadmine, et me kasvatame täna neid lapsi, kes on homme ise lapsevanemad.

Lisainfo lasteaias Väike Päike toimuva „Lapsevanema kooli“ kohta: www.lasteklubi.ee või e-posti teel koolitused@lasteklubi.ee.