Juba 1977. aastast Miidurannas tegutsevat kunstikooli ootab peagi ees lausa kaks kolimist. Esmalt kolitakse ajutiselt Äritare suurematesse ruumidesse ning uue ja uhke haridus- ja kultuurikeskuse Viimsi Artiumi valmides kolivad nii kunsti-, muusika- kui ka teaduskool sinna. 16. augustil sai Viimsi kunstikool endale uueks juhiks Matti Vainio.
Matti Vainio on Soomest pärit kunstnik, õpetaja ja kunstiteadlane, kes on viimased kaheksa aastat elanud Viimsis. Tema abikaasa töötab samas arstina ning kaks poega, kellest ühel vanust kaheksa ja teisel kümme aastat ja kes tegelevad nii purjetamise, sulgpalli kui ka väikest viisi kunstiga. Ning mis väga oluline – Soome juurtega mees räägib suurepärast eesti keelt ja tema pealtnäha rahuliku koore all on peidus kirglik suhtumine kunsti eri vooludesse ja võimalustesse.
Armumine esimesest silmapilgust
„Soomes elasin Helsingist eemal väikeses kohakeses, mis meenutab natuke praegust elupaika Viimsis – elame perega ilusa merevaatega kodus. Kuna Soome on üle vee peaaegu näha ja meri lähedal, siis suurt igatsust ma ei tunnegi,“ ütleb Matti vestluse alguses, kui räägime elu sisseseadmisest võõral maal.
Mehe sõnul on tal perega Viimsi risti-rästi läbi jalutatud ning talle endale meeldib kodukohas jooksmas käia, et mõtteid paika loksutada. „Kuna abikaasa töötab arstina, siis tema on meil peres kõige suurema reaalsustajuga ja annab minu lennukatele ideedele tavaliselt ratsionaalse suuna. Kuid kunst meeldib tallegi väga. Külastame perega erinevaid kunstigaleriisid ning käime ka teatrites ja erinevatel kontsertidel. Samuti oleme autoga Eestile mitu tiiru peale teinud. Meie suvekodu asub Saaremaal ja see on väga mõnus vaheldus mandrielule,“ tunneb vastne koolijuht Eestis elades end väga koduselt.
Soov saada kunstnikuks
Matti sõnul on ta lapsest peale soovinud kunstnikuks saada. Kuigi ta oma vanaisaga eriti palju ei kohtunud, on ta kindel, et näiteks armastus käelise tegevuse vastu võib olla pärit mingis osas just vanaisalt, kes oli ametilt puusepp. „Gümnaasium, kus Soomes õppisin, oli kunstikallakuga ning kogu oma kunstialase koolituse olen saanud sünnimaalt. Alguses Turu Kunstiakadeemias (Turun ammattikorkeakoulu), kus minu õpetajaks oli Veikko Kiljunen. Ta oli väga tugev materjaliõpetuses ja on kirjutanud raamatu renessanssitehnikatest, mis mulle väga imponeerib. Hiljem jätkasin Helsingis Aalto ülikoolis, kus tegin ka oma magistritöö,“ räägib Matti.
Head mälestused Tartust ja Berliinist
Juba Turus õppides andis Matti lastele ja täiskasvanutele erinevaid kunstitunde.
Eestis on tal suurepärased mälestused õpetamisest Tartu Ülikooli kunstide keskuses, mis kahjuks sel suvel oma uksed sulges. „Mul on väga kahju, et see juhtus. Tartust on mul äärmiselt head mälestused. Selles linnas õpetasin nii erinevaid kunstitehnikaid kui ka kunsti vaatlemist. Mind inspireerisid erinevad linnaosad nagu Karlova, Toomemägi ja Supilinn. Ülikoolis kohtasin palju eri rahvusest tudengeid ja koostöö oli suurepärane, väga palju kogesin kastist välja mõtlemist. Aga Tartus asub ju veel Kõrgem Kunstikool Pallas ehk seal saab samamoodi kunsti õppida,“ räägib mees Tartut meenutades.
Kunstnikule meeldivad erinevad rahvusvahelised väljakutsed ning viimast on ta kogenud Berliinis, kus ühe ruutkilomeetri kohta on tohutul hulgal nii kunstnikke kui ka kunstikoole ja galeriisid. Matti suhtleb tihedalt Eesti ja Soome tippkunstnikega ning külastab erinevaid galeriisid nii sageli, kui võimalik.
Ruumid peavad inspireerima
Artiumist kuulis Matti juba poolteist aastat tagasi ja selle keskuse kontseptsioon oli ka üks põhjustest, miks ta otsustas kunstikooli direktori konkursil osaleda. „Turu kunstiakadeemias näiteks õpivad lisaks kunstnikele ka muusikud ja see on väga hea pinnas igasuguseks loometööks. Ka Tartu ruumid Toomemäel olid loominguks väga innustavad,“ võrdleb ta.
Kuigi distantsõppe ajal ajas Zoom kuidagi asja ära, peab Matti üheks kõige olulisemaks teguriks õppimise ajal inspireerivaid ruume ja avatud suhtlemist. „Inimestele meeldib kunsti kirjeldada ja neil peab olema selleks võimalus. Artium pakub selleks kindlasti palju erinevaid lahendusi, kuna koos hakkavad olema erinevad kunstivormi,“ vaatab ta lootusrikkalt tulevikku.
Samuti peab Viimsi kunstikooli direktor oluliseks kunsti eksponeerimist laiemalt, mitte ainult kooli ruumides. „Kunst peaks olema nähtaval nii suurtes kaubanduskeskustes kui ka linnaruumis laiemalt, et inimestel oleks võimalik seda märgata, kommenteerida ja tunnetada,“ selgitab Matti oma laiemat nägemust. „Turus õppides läksime sööma näiteks läbi konservatooriumi ja sealt kostunud muusika ja helid inspireerisid väga,” meenutab ta.
Kindel visioon
Matti hindab väga Viimsi senist kunstikooli ja õpetajate tehtud tööd. „Minult oodatakse üldist kunstielu laiendamist ja erinevate tehnikate tutvustamist. Loomulikult jätkame ka traditsioonilise poolega. Juurde tahaksin tuua robootikat, animatsioone, kunsti arendamist läbi arvutitehnika võimaluste, mis võimaldavad läheneda kunstile erinevat, uut moodi. Samuti soovin arendada rahvusvahelist koostööd,“ tutvustab mees oma plaane. Matti sõnul on tema suurimaks tugevuseks tahe ning igapäevane kunstielus osalemine, kuna ta on ka tegevkunstnik. „Kõik minu otsused elus käivad läbi kunsti,” ütleb ta.
Kunst ongi katsetamine
Matti hinnangul on kõiki inimesi võimalik õpetada kunstiga suhestuma. „Näituste ajal on huvitav jälgida, kuidas teosed ja kunsti vaatajad hakkavad omavahel suhtlema. Kuidas nad sobivad või mõnikord ka ei sobi. Õpetamise ajal tuleks suurt rõhku pöörata kunsti vaatlemisele ja hindamisele. Kui Leonardo da Vinci Mona Lisat peetakse üksmeelselt meistriteoseks, siis kuidas hinnata piltlikult öeldes kolme kriipsu, millel võib tuntud kunstniku jaoks olla suur tähendus tänu storyle. Kui kunstnik ise räägib pildi kõrval oma lugu, võib vaatlemine muidugi raskendatud olla, sest sõnal on oma jõud. Võib tekkida küsimus, kas teine inimene näeb seda pilti samuti selliselt. Kunsti kogemine on nii lai, et kõik leiavad oma vaatenurga. Minu Turu õppejõud õpetas hindama ka n-ö raskema sisuga teoseid, sest need õpetavad emotsioone talitsema,“ jutustab Matti. Tõsi on see, et läbi ja lõhki loominguinimesena võib ta kunsti vaatlemisest lõputult rääkida.
Usk tulevikku
„Kunst annab võimaluse ka võõrastel inimestel omavahel sulanduda ja suhestuda. Samuti lastel ja täiskasvanutel. Kindlasti püüan edaspidi arendada erinevaid koostöövorme. Akadeemilisus on hea ja vajalik, aga lisaks sellele soovin juurde tuua mängulisust, leian, et läbi huumori on kergem suhestuda. Ajaloost on palju näiteid selle kohta, et kõik uued suunad, mis hiljem maailma vallutavad, naerdakse alguses välja. Kasvõi impressionistid,“ on tal hea näide varnast võtta. „Õnneks inimesed tahavad ikka ja jälle uusi asju katsetada.“
Matti usub, et Viimsis on väga palju ruumi erinevale kunstile ja tema veendumuste kohaselt võiks kunst laieneda igale poole kuhu võimalik. „Minu meelest on tänapäeva noored väga koostööaltid ja uutele suundadele avatud. Loomulikult ei tohi unustada ka traditsioone,” pakatab uus koolijuht optimismist.
Miks peaks inimene tegelema kunsti ja loominguga? Vastab Matti Vainio.
Kõik, mis meid igapäevaselt ümbritseb, on läbi põimunud erinevatest kunstiliikidest – kaupade pakendid, reklaamid, filmid, riided, majad, autod ja telefonid. Me võime seda lihtsalt tarbida, ilma et tajuks selle sügavamat mõtet. Samas, õppides kunsti algtõdesid ja seal kasutatavat märkide keelt, muutub seesama maailm meie ümber hoopis mitmekihilisemaks ja huvitavamaks. Hakkame aru saama, mida on tegelikult tahetud mingi sümboliga öelda või näeme mingit varjatut sõnumit, millest ilma algteadmisteta midagi aru ei saaks. See annab inimesele omakorda võimaluse samuti märkide keeles oma sõnumeid edastada, kui muidu õigeid sõnu ei leidu või ei julge end teisiti väljendada.
Kunstiga tegelemiseks ei ole oluline, kas inimesel on kaasasündinud joonistamise oskus. Tänapäeva võimaluste hulgast on praktiliselt igaühel võimalik leida endale sobilik väljendusviis. Samas annab koolitatud väljaõpe juurde tugeva põhja ja teadmised, kuidas oma loomingut ellu viia ja seda suurem on saadav rahulolu tehtu üle.
Kõik see avardab inimese maailmapilti, annab vabaduse tunde, innustab uutele ideedele ja mõtetele.
Matti Vainio loomingu kohta leiab rohkem infot: www.mattivainio.com.
Fotod: Erakogu
