Igal kevadel ilmuvad nad taas. Pärast kevadist pööripäeva, esimesel pühapäeval peale täiskuu loomist tähistatakse lihavõtteid. Jänes ja tibu nunnude tegelastena sobivad hästi kevadistele poeakendele ja aitavad maiustuste läbimüüki suurendada. Vanas kombestikus aga on olulisel kohal kujundite ja sümbolite tähendus.
Kevadise looduse tärkamist ja viljakust sümboliseerib jänes, kel on võime kolm korda aastas poegida. Uue elu alguse kujundiks sobib ideaalselt muna. Ajalooliselt on leitud, et esimesena asusid jänest lihavõtetega seostama Saksa protestandid, kes lõid müüdi jänesest kui hindajast, kes vaid headele lastele munadepüha ajal värvitud mune kingiks viib. Kristlikus traditsioonis lõpeb lihavõttepühadega paast ning lubatakse taas mune ja liha süüa. Munadepüha traditsiooni juured ulatuvad iidsetesse kultuuridesse, kus kummardati päikesejumalat. Päike oli oluline – soojendas maad ja oli seega kogu elu allikas. Loodussümbolitega kaunistatud munad said kevadiste rituaalide lahutamatuks osaks, toimides heatahtlike talismanidena. Kultuslikke keraamilisi mune 5.–3. aastatuhandest eKr on avastatud väljakaevamistel Ukrainas Luka Vrublivetska küla lähedal. Munade kaunistamise virtuoossuse poolest paistavadki silma just ukrainlased, kes kasutavad kujundamisel põssanka meetodit. Kaunistused kantakse soojale munale spetsiaalse sulavaha tööriistaga, mis näeb välja nagu peenikese toruotsaga vahamarker. Muna kastetakse värvi sisse ja vahaga kaitstud ala jääb puhtaks. Kui pärast kuivamist värvitud muna kuumutada ja puhastada vahajooned ära, siis nende alt jääb paistma puhas muna pind, näiteks valge.
Kuna inimloomus armastab seoseid ja sümboleid, võib munade kaunistustes näha omamoodi piltkirja, milles iga kujund omab kindlat tähendust. Kolmnurgad sümboliseerivad pilvi ja vihma, nelinurgad küntud põldu, täpid tähistavad seemneid või tähti. Spiraalid on iidsed mao sümbolid. Väidetavalt kaitseb spiraal kurja vaimu eest – kui too juhtub majja sisenema, tõmmatakse ta spiraali ja jääb sinna lõksu. Südamed meenutavad armastust. Igaviku ribad või meandrid koosnevad lainetest, joontest või lintidest. Öeldakse, et lõputa joon tähistab surematust. Lained on lisaks vee sümbol, mis tagab hea saagi. Levinud sümbolite hulka kuuluvad ka redel, mis sümboliseerib taeva poole minevaid palveid, ja sõel nagu küntud põld või ka hea ja kurja eraldamine.
Hutsulid, kes elavad Lääne-Ukraina ümber Karpaatides, usuvad, et maailma saatus sõltub munade kaunistamisest. Kuni see vana komme jätkub, eksisteerib maailm. Kui sellest kombest mingil põhjusel loobutakse, vallutab kurjus – kohutava mao kujul, kes on igaveseks kalju külge aheldatud – kogu maailma. Igal aastal saadab madu välja oma käsilased, et näha, kui palju mune on kaunistatud. Kui arv on väike, lastakse mao ahelad lahti ja ta võib vabalt mööda maad rännata, põhjustades kaost ja hävingut. Kui aga munade arv on suurenenud, siis ahelad pingutatakse ja headus võidutseb kurja üle järgmise aasta.
Soovime kõikidele viimsilastele rõõmsaid kevadpühi!
Tekst: Viimsi kunstikooli õpetaja Ivar Reimann, ERR ja Wikipedia põhjal.
Avafoto: Viimsi kunstikooli õpilase Triinu Mätliku digitaalne illustratsioon.
