Jätkame lemmikloomaomanikele mõeldud artiklisarjaga, pühendades seekord rohkem tähelepanu looma psühholoogiale ja käitumisnõuetele koeraga suhtlemisel.

Koer on karjaloom nagu ka hundid ja šaakalid, keda loetakse koerte esivanemateks. Igas karjas peab olema karja juht. Seega on äärmiselt oluline õpetada oma koerad endale kuuletuma ja olla neile n-ö karja juhiks. Kui omanik seda ülesannet koera õpetamisega enesele ei võta, võtab selle positsiooni koer. Koera õpetamisega väldite olukorda, kus karjajuhiks saab teie peres koer. Vaevalt, et teile meeldiks koerale alluda.

Tuleb meeles pidada, et agressiivne koer on relv, mittekontrollitav relv, ja sellise relva oskamatu käsitlemine võib kaasa tuua traagilisi tagajärgi nii koerale, teile endale, perele ja kolmandatele isikutele. Omaniku ülesanne on hoolitseda, et koer oleks õpetatud suhtlema nii teiste koerte kui ka inimestega.

Koeraga jalutamas käies kohtate paratamatult teisi koeri ja inimesi. Kui te ei tea, kuidas koera juhtida või kinni hoida, või olete võtnud koera, keda te ei jõuagi kinni hoida, on tavapärane vaatepilt omanik lohisemas rihma tiriva kähiseva koera järel Selliste situatsioonide vältimiseks tuleb koer juba kutsikana viia teistega suhtlema – nuusutama teisi koeri, inimesi (soovitav alustada tutvusringkonnaga). Koera tuleks viia võimalikult erinevatesse kohtadesse, et ta harjuks ja õpiks rahulikult käituma. Võimalusel minge koertekooli – treenerilt saate häid nõuandeid oma koeraga toimetulemiseks ja treeningplatsil on koeral hea võimalus suhelda teiste koertega. Ütlen siinkohal küll võimalusel, kuid olen seisukohal, et enne koera võtmist peaks omanik juba hindama, kas tal on piisavalt aega ja vahendeid oma loomaga tegelemiseks – koertekool peaks olema loomaomanikule Šveitsi konföderatsiooni näitel pigem kohustus, et koer saaks olla n-ö „täieõiguslik ühiskonna liige“.

Šveitsis on loomapidajale kehtestatud muidki häid nõudeid, mis suunavad loomaomanikku suuremale vastutusele – näiteks on olemas koerapidamise tasu, mis algab 160 frangist väikese koera kohta aastas. Kindlustusseltsid pakuvad koera tsiviilvastutuskindlustust, mis katab koera põhjustatud võimalikud intsidendid. Koertega on rangelt keelatud liikuda ilma rihmata, mänguväljakutel ja lastele mõeldud tsoonides (lasteaia ja kooli territooriumid).

Seadus ja eeskirjad on täitmiseks eelkõige loomapidajale, kuna koer ei oska lugeda. Seadust järgides võidate endale ja oma koerale tunduvalt rohkem sõpru kui seda eirates. Tuleb pidada meeles, et seaduse mitteteadmine ei vabasta kohustusest seadust täita.

Aga mida siis teha, kui kohtute lahtise koeraga?
Peatuge ja hinnake olukorda. Ärge kunagi tõstke oma käsi ega vehkige nendega, ka karjumine võib koera käitumist agressiivsemaks muuta. Võimalusel liikuge rahulikult ilma koerast välja tegemata edasi – koer kaotab niiviisi huvi ka sinu vastu. Seda on muidugi lihtsam öelda kui teha, sest kui hulkujaks on suur koer ja juhtute olema näiteks koos lastega, siis võib juhtuda, et ärevus ja hirm saab võitu. Peaksite ennast harjutama ohuolukorras rahulikuks jääma, kuna koer haistab teie hirmu ja võib sellest saada signaali rünnakuks. Kui olete lastega ja on mingi võimalus lähedal, siis püüdke lapsed tõsta kõrgemale kohale, suunata tihedasse võssa või muusse kaitsvamasse kohta. Mingil juhul ei tohiks loomale silma vaadata, vaid suunata pilk loomast mööda nii, et te tema tegevust siiski näeksite. Posti või puu külge omanikku ootama jäetud koera ei tohiks segama minna, koer võib teie lähenemist valesti hinnata ning hirmust või kurjusest hoopiski rünnata.

Juhul, kui teile jalutab vastu omaniku lõa otsas koer, siis peaksite samuti oma käitumist kontrollima. Võrast koera ei soovita silitama hakata. Kui te siiski ei suuda ennast tagasi hoida ja omanik lubab, siis enne koera silitamist küsi ka koeralt “luba” – seisa rahulikult koera ees, räägi rahuliku häälega ja veendu, kas koer on teiega suhtlemisest huvitatud. Kui tundub, et mitte, siis ärge teda tülitage. Kui koer teile liiga lähedale tuleb, seiske rahulikult ja vältige talle otsa põrnitsemist. Kätega vehkida ja karjuda ei maksa – võite sellega koera ehmatada ning ta võib enesekaitseks rünnata. Koera kohale ei peaks kummarduma – see on koera jaoks ebamugav ning ahistav. Samuti ärge üritage koera käest võtta ära toitu või tema mänguasju ning ärge segage koera, kui ta magab – unest ähmasena võib järgneda rünnak.

Räägitakse palju vajadusest rajada koertele jalutus- ja mänguväljakuid. Sellised väljakud on head, kuni nendes viibivate loomade arv on piiratud. Paljud koerad ärrituvad või muutuvad kaitsvaks, kui väljakul on liiga palju võõraid koeri. Kujutage ette olukorda, kui sisenete lifti, aga seal ees on juba 10 inimest. Sama tunneb koer, kui peab koertepargis kümnete teiste koertega koos olema. Kui teie koer on seltskondlik, peaks ta saama hakkama kuue või seitsme teise koeraga tingimusel, et ruum on piisavalt suur ja koerad viisakad. Mõistlik koerte arv on umbes üks koer 150 ruutmeetri kohta.

Eelnenu jõuab kokkuvõttes jälle kord selleni, et jalutades koertega avalikus kohas hoiame neid rihma otsas. Nii on kõikidele ohutum.

Kordame üle!

  • Avalik koht – üldkasutatav koht või vabaks liikumiseks ja kasutamiseks piiratud territoorium, ehitis või selle osa. Üldkasutatav koht on vabaks liikumiseks ja kasutamiseks avatud territoorium, ehitis või selle osa, samuti ühissõiduk.
  • Häirimine on kaaskodanike igapäevaseid käitumisharjumusi segav tegevus.
  • Ohustamine on vara, kaaskodanike elu või tervist ohtu asetav tegevus.
  • Lemmiklooma on lubatud pidada omanikule kuuluvas või tema valduses olevas ehitises või territooriumil.
  • Territoorium peab olema piiratud nii, et lemmikloom sealt oma tahtel välja ei pääseks.
  • Hoonete üldkasutatavates ruumides ja territooriumitel lemmikloomaga viibides on lemmikloomapidaja kohustatud järgima kinnistu omaniku või omanike kehtestatud korda ja avalikku korda.
  • Lemmikloomapidamine ei tohi häirida avalikku korda (sh öörahu) ega teisi loomi.