HeiVäl Consultingu poolt aprillist juunini läbi viidud uuringus osales ligi 6% Viimsi elanikest (1081 inimest 20 140-st). Ankeeti levitati Facebookis ja erinevate meililistide teel. Elanike hinnang on sisendiks valla edasise arengu planeerimisel perioodiks 2020–2024.

Selgus, et kõige rahulolevamad on eluga Viimsis kõige vanemad või kõige vähem aega Viimsis elanud inimesed. Kauem Viimsi vallas elanud inimeste hinnangud olid seevastu madalamad. Suurimate probleemidena toodi välja ülerahvastatust, tihedat asustust ja linnastumist. Arvati, et Viimsi on kortermajade massilise ehitamise tõttu ülerahvastatud ning Viimsist on saamas “Uus Lasnamäe”.

Kõige rohkem on Viimsi vallaga rahul Laiaküla, Püünsi, Pärnamäe, Metsakasti ja Lubja küla elanikud. Viimsi valla suhtes kõige negatiivsemalt meelestatud on Muuga, Kelvingi,

Tammneeme, Pringi ja Leppneeme küla inimesed.

UURINGU TULEMUSED

Viimsi valla elanike üldine rahulolu Viimsi vallaga vajab parandamist.

Kõige madalamalt hinnatud teema oli valla juhtimine, kuid parandamist vajaksid ka sotsiaalvaldkond ja elukeskkond.

Vaatamata kõigele hindasid elanikud iseenda lojaalsust kodukoha suhtes kõrgelt, mis tähendab, et inimesed näevad end Viimsi valla elanikena veel ka viie aasta pärast. Pigem rahul ollakse ka kommunaalteenuste, turvalisuse ning vaba aja veetmise võimalustega.

Avaliku ruumi planeeringuga ei olda küll rahul üheski elukohas, kõige rahulolematumad on seejuures Tammneeme, Leppneeme ja Kelvingi külade elanikud. Kõige vähem on avaliku ruumi planeeringuga rahul Viimsi vallas kauem elanud oma maja elanikud.

„Viimsi on liiga tihedalt täis ehitatud, eriti kortermaju,“ arvas 253 inimest.

Nii mõnedki arvasid, et puudub arhitektuuriline tervik, linnaplaneering ja haljastus. Hooned ei sobi omavahel arhitektuuriliselt kokku. Haabneeme alevikul ja Viimsi keskusel ei ole keskset punkti ega atraktiivset ja head avalikku ruumi (roheala, mänguväljakuid, parkimisvõimalusi). Väikeste kruntide peale ehitatakse maitsetuid ja inetuid kortermaju. Pargid ja rohealad puuduvad, neid on liiga vähe või pole veel jõutud rajada. Metsade ja rohealade arvelt ehitatakse uusi maju. Puuduvad koertele mõeldud pargid.

Mitmed elanikud avaldasid muret selle üle, et liikluskoormus on Viimsis liiga suur ning autod, mootorrattad ja bussid ületavad kiirust. Puuduvad müratõkked ja meetmed kiiruse vähendamiseks. Tihe liiklus saastab õhukvaliteeti.

Haljastus- ja heakorratöödega ollakse rohkem rahul Laiaküla, Leppneeme, Püünsi ja Rohuneeme külas.

Viimsi elanikele ei meeldi see, et rohelust on liiga vähe ja aina rohkem võetakse metsa maha. Ka randade heakorraga on rahulolu üsna madal. Iseäranis madal oli hinnang Kelvingi ja Randvere küla elanike hulgas, kõrgem on rahulolu aga vähem aega Viimsi vallas elanud inimeste seas.

Vastustes toodi korduvalt välja, et rannad pole piisavalt hooldatud, seal palju on prügi ning vetikaid. Inimesed soovivad, et randades oleks rohkem prügikaste, pinke, dušše, WC-sid ning puhta joogivee saamise võimalus.

Pringi ja Muuga küla elanikud tunnevad, et ligipääs mererannale on oluliselt takistatud, samal ajal kui noored (alla 19-aastased) ning alla viie aasta Viimsi vallas elanud inimesed ei tunne, et nende liikumine oleks takistatud.

151 inimesele ei meeldinud, et kallasradadel liikumine on eraomanike poolt takistatud.

Jäätmemajanduse teenust hindasid madalamalt korterelamute elanikud. Murekohana toodi välja, et puudub prügi sorteerimise võimalus (pakend, paber ja papp, klaas, biolagunev jne). Samuti avaldati soovi, et prügikonteinereid peaks tihedamini tühjendama.

Vargused on probleemiks enim ridaelamupiirkondades. Kõige vähem on vargused probleemiks aga Naissaarel, Rohuneemel, Püünsis ja Lubja külas.

Agressiivsed koerad on elanike hinnangul suurimaks probleemiks Kelvingis, Tammneemes ja Rohuneemes. 77 inimest leidis, et Viimsis on palju hulkuvaid koeri. Nii mõnedki inimesed tunnevad, et koeraomanikud on hooletud ja lasevad oma lemmikutel rihmata ringi liikuda, lisaks lastakse koerad metsas, parkides ja rannas lahti. Ilmselt on see probleem seotud koertele mõeldud parkide ja mänguväljakute puudumisega.

Kui üldiselt ei tunne Viimsi valla elanikud hirmu füüsilise vägivalla ega huligaanitsemise ees, siis Muuga küla elanikud hindavad turvalisust märkimisväärselt madalamalt. Turvalisust hindavad madalamalt ka Tammneeme elanikud.

Enam kui pooltes elukohtades on rahulolu hoolekandeteenustega madal. Noored ja eakad (ning õpilased ja pensionärid), samuti vähem Viimsi vallas elanud inimesed on aga hoolekandeteenustega rohkem rahul.

Juhiti tähelepanu ka sellele, et erivajadustega lastele pööratakse vähe tähelepanu.

Ainult Laiaküla elanikud hindavad raviteenuseid vallas heaks, teistes elukohtades vajab see parandamist. Mitmed uuringus osalenud ütlesid, et Viimsis pole võimalik perearstiteenust saada, sest perearste on vähe, nad on ülekoormatud ja järjekorrad pikad. Seetõttu peavad nii mõnedki viimsilased vajaliku teenuse saamiseks Tallinnas arsti juures käima.

Liikluskorraldus on elanike hinnangul suurimaks probleemiks Naissaarel ning Kelvingi, Muuga, Pringi, Tammneeme ja Laiaküla külas. Kõige madalamalt hindasid liikluskorraldust oma majas ja kahepereelamus elavad inimesed.

Sõidu- ja kergliiklusteede seisund on viimsilaste meelest halvim Naissaarel ning Kelvingi ja Muuga külas, kuid parandamist vajab see mujalgi. „Sõiduteede seisund on halb, teed on auklikud ja hooldamata, viletsa pinnakattega või asfalteerimata,“ ütles 113 inimest.

Samuti tunti muret, et kergliiklusteid ja kõnniteid pole või neid on liiga vähe.

Suvise teehoiu korraldamist hindasid võrreldes teistega madalamalt kauem Viimsi vallas elanud inimesed ning oma maja ja kahepere elamu elanikud. Teed on tolmused ja hooldus pole piisav, arvasid nad.

Talvise teehoiuga on lood paremad Metsakasti, Randvere, Pärnamäe, Miiduranna, Luba ja

Laiaküla külas. Madalaima hinnangu sai talvine teehooldus taas kauem Viimsi vallas elanud inimeste poolt, samal ajal kui ridaelamute elanikud hindasid talvist teehoidu kõrgemalt.

Tänavavalgustus on probleemiks Naissaarel ning Muuga, Kelvingi, Tammneeme ja Pringi külas, seda eriti jälle oma maja ja kahepereelamute elanike meelest: „Tänavavalgustus on halb, tuled ei põle ja süsteemid on vanad.“ Eraldi toodi välja halva valgustusega kohti: Nelgi tee, Rohuneeme ja Püünsi, Kurvi tee, Tulbiaia tee, Annuse tee ja Pringi, Heldri tee, Randvere, Taluranna tee, Põldheina tee ja Muuga tee.

Pensionärid, kodused, lapsepuhkusel ning tööotsijatest elanikud on oluliselt rohkem rahul

kogukonna tegevustega. Kõrgemalt hindavad tegevusi ka vanemad kui 70-aastased inimesed. Vallas korraldatavate ühisüritustega on vähem rahul Rohuneeme, Tammneeme ning Muuga küla elanikud. Rohkem võiks olla tasuta üritusi, eriti toodi välja jaanipäeva. Inimesed soovivad rohkem kvaliteetsemaid ühisüritusi.

Üldine hinnang raamatukogu teenustele on väga hea, aga rahulolematust avaldati raamatukogu uue rendilepingu suhtes.

Nii suviste kui talviste sportimis- ja puhkamisvõimalustega on rahulolu kõrge, aga toodi välja, et erinevaid sportimisvõimalusi võiks veelgi rohkem olla (matkarajad, kettagolf, jõulinnakud, rulakeskus, palliplatsid).

Rahulolu laste mänguväljakutega on üldiselt madal. Oluliselt kõrgema hinnangu on aga siinkohal andnud noored (kuni 19-aastased). Lubja küla elanike hinnangud mänguväljakutele on teistest piirkondadest kõrgemad. Üldiselt arvasid mitmed vastajad, et mänguväljakuid pole lihtsalt piisavalt.

Arvati ka seda, et lasteaiakohti pole piisavalt, aga samas oldi nende kvaliteediga väga rahul. Ka oli rahulolu Viimsi valla põhikoolihariduse kvaliteediga on väga kõrge. Kiusamist kui probleemi mainis ainult üks vastaja.

Viimsi elanikud tunnevad, et ka huvialategevuse võimalusi lastele on vallas piisavalt.

Küsimusele, kas olete piisavalt informeeritud vallavalitsuse tegemistest, vastas 59 inimest, et nad ei tea, mis vallas toimub.

Kauem Viimsi vallas elanud elanikud hindavad vallaametnike kompetentsust madalamalt, töötud, tööotsijad, õpilased, üliõpilased ja lapsepuhkusel olevad elanikud seevastu kõrgemalt.

Seda, et elanikke ei kaasata valla arengu kavandamisse, arvab 114 inimest. Paljud elanikud on uute elamurajoonide planeeringute vastu, aga nad tunnevad, et nende arvamusega ei arvestata. Nii mõnelegi tundub, et vallavalitsus esindab ühe kindla grupi huve. Seiskoht on, et ülerahvastatus ja uute elamuarenduste rajamine ei ole kooskõlas elanike ootustega.

Küll aga meeldis uuringus osalejatele see, et tegemist oli esimese korraga, kui päriselt küsiti Viimsi elanike arvamust.

Üldiselt on oma eluga Viimsi vallas kõige rohkem rahul Metsakasti küla elanikud ja kõige vähem rahul Tammneeme inimesed. Vähem aega Viimsi vallas elanud vastajad on oma eluga Viimsi vallas rohkem rahul kui pikemat aega siin elanud inimesed.

Viimsi valla elanikud on pigem lojaalsed ning näevad end elamas siin ka viie aasta pärast.

PEAMISED TEEMAD, millega Viimsi vald peaks järgneva 5 aasta jooksul kindlasti tegelema:

  • ühistransport (tasuta ühistransport, mugavam püsiühendus Tallinnaga –tramm/metroo, tihedam graafik, pikendada ja parandada Viimsi-sisest ühendust, koolibuss linna ja koolibuss Viimsi vallas);
  • pöörata senisest suuremat tähelepanu rohelisele elukeskkonnale ja loodusele. Looduse säilitamine, rohkem rohealasid, metsaraie pidurdamine, parkide loomine;
  • kinnisvaraarenduse pidurdamine/peatamine, läbimõeldud ehitusplaneerimine;
  • teede korrashoid ja väljaehitamine (sõidu- ja kergliiklusteed);
  • liikluskorraldus, suurenevate liiklusvoogude ohjeldamine (laiemad teed, lamavad politseinikud, fooridega ristmikud, kiiruskaamerad, ummikute vähendamine).

OLULISED TEEMAD, millega Viimsi vald peaks järgneva 5 aasta jooksul kindlasti tegelema:

  • kvaliteetne haridus (koostöö koolide vahel, koole juurde, paremad õpetajad);
  • tagada pääs mere äärde, keelata mereäärse piirkonna täisehitamine, rannakaitse ja korrashoid, uute rannaalade arendus;
  • lasteaiakohad kõikidele Viimsi lastele;
  • ettevõtluse arendamine Viimsis eesmärgiga pakkuda rohkem kohapealseid töökohti (lisaks büroopindade ehitus);
  • huvihariduse ja sportimisvõimaluste arendamine;
  • tervishoiuteenused peavad olema inimestel kodulähedased ja kättesaadavad (perearst, traumapunkt);
  • ehitada lastele mänguväljakuid.

Teenused, millest elanikud kõige rohkem puudust tunnevad:

  • Viimsi inimesed soovivad, et neil oleks rohkem kaubanduskeskuseid, kus oleks erinevaid kauplusi, sealhulgas rõiva- ja jalatsikauplusi;
  • arstiabi (perearst, eriarstid): kiirabi, EMO ja haigla;
  • kultuuriasutused (teater, kontserdisaal, kunstinäitused);
  • pangakontor;
  • rohkem töökohti;
  • söögikohad;
  • meelelahutusasutused ja vaba aja veetmise võimalused;
  • haridusasutused (koolid, ülikool);
  • sportimisvõimalused;
  • parem transpordiühendus linnaga;
  • turg;
  • ööklubid, lokaalid.

Enim parandamist vajavad teemad Viimsi vallas on seega elukeskkond, sotsiaalvaldkond ja vallajuhtimine – eriti just see viimane, sest sellel on suurim mõju elanike üldisele rahulolule.

Kõrgemailt hinnatud valdkonnad on kommunaalteenused, turvalisus ja vaba aeg.

“Erinevate vaatenurkade alt on välja toodud meie valla elukorralduse ja keskkonna tugevused ja nõrkused,” kommenteeris vallavanem Laine Randjärv. “Rahulolu-uuring on vallavalitsusele hea alus ja töödokument, millele tuginedes täiendada oma arengukava ja igapäevaelu korraldust, et vallakodanikel parem elu oleks,“ lisas ta.

Tutvu uuringuga täispikkuses:

https://www.viimsivald.ee/sites/default/files/2019-06/2019.06.21_viimsi_valla_rahulolu-uuring_raport2.pdf