Viimsi valla teisest lisaeelarvest 2020

Viimsi vallavolikogu võttis 16. juunil vastu 2020. aasta teise lisaeelarve. Esimene lisaeelarve võeti vastu märtsis ja sellega eraldati rahalised vahendid õpetajate täiendavaks palgatõusuks.

Teise lisaeelarve vastuvõtmine on tingitud eriolukorraga kaasnenud majanduslangusest. Viimsi valla põhitegevuse tuludest moodustab üksikisiku tulumaks ligikaudu 70%. Eriolukorrast tingituna on suurenenud töötus, mis kahandab kindlasti omavalitsuse tulubaasi.

Just seetõttu oleme lisaeelarve koostamisel olnud konservatiivsed ja lähtunud eeldusest, et olukorra väga kiiret paranemist ei ole lähiajal loota. Põhitegevuse tulud on teise lisaeelarve alusel 38 093 686 eurot ja põhitegevuse kulud 35 802 016 eurot. Investeeringuteks kasutatakse 8 268 052 eurot.

Räägime tuludest
Tulumaksu laekumine on kavandatud 3 344 000 eurot väiksemana. Lähtutud on tegelikust laekumisest aprillikuu seisuga ja eeldusest, et järgnevate kuude laekumine võib olla väiksem.

Kaupade ja teenuste müügitulu on vähendatud kokku 179 000 eurot. Sihtotstarbelised toetused suurenevad206 859 eurot ja toetusfondist saadud toetused 692 636 eurot (sh on Viimsi vallale eraldatud tulubaasi stabiliseerimise toetust 435 235 eurot ja kohalike teede hoiu toetust 262 409 eurot). Uute investeeringute toetust eraldati riigi lisaeelarvega 1 000 000 eurot.

Mille arvelt kokku hoiame ja mille arvelt mitte?
Vallavalitsuse palgafond väheneb 400 000 euro võrra, kokku hoiame ka erinevate majandamiskulude arvelt – esiteks sealt, kus kulutused eriolukorra tõttu tegemata jäid, aga ka kõik muud kuluread on kriitilise pilguga üle vaadatud.

Nagu esimese, nii ka teise lisaeelarvega jätkame panustamist haridussüsteemi arengusse. Esimese lisaeelarve põhimuudatus seisnes lisaraha eraldamises kooliõpetajate palkade tõstmiseks. Volikogu määrusega lõime aluse ka haridusasutuste juhtide palgatõusuks – hoolime meie õpetajatest ja koolijuhtidest ning soovime neile luua võimalikult head tingimused.

Teise lisaeelarvega alustame täiendavat investeerimist koolide IT-võimekuse tõstmiseks. Kuna tegemist on kokkuhoiueelarvega, siis väärivad esiletoomist just need valdkonnad, kus kulusid ei ole vähendatud.

Heameel on tõdeda, et õpetajate, lasteaiakasvatajate ja kultuuritöötajate palgad ei vähene. Loomulikult tagame ka sotsiaalvaldkonna piisava rahastatuse. Investeeringuteks tehtavad kulutused vähenevad, aga oleme leidnud võimaluse jätkata suurema osa kavandatud
investeeringute elluviimist. Mõnel juhul küll lükkub edasi nende elluviimise tähtaeg.

Millised investeeringud on sel aastal kavas?

Jätkame teede ehituse ja remondiga, tänavavalgustuse rekonstrueerimisega, uute bussiootepaviljonide paigaldamisega ja klindipealse rekreatsiooniala rajamisega. Suurim investeering tehakse huviharidus- ja kultuurikeskuse Artium rajamisse – see investeering jaotub mitme aasta peale. Alustatakse ka Randvere kooli juurdeehituse ja ujula rajamisega, 2020. aasta eelarves on vahendid projekti koostamiseks.

Olulised on investeeringud Püünsi kooli spordiväljaku rajamisse ja korvpalliväljaku kordategemisse.

Mitmed investeeringud on seotud Prangli saarega. Näiteks rajatakse Prangli sadamasse reisijatele moodulhoone ja et sadamapiirkonnas säiliksid võimalused kultuuriüritusi korraldada, ehitatakse Prangli laululavale juurde varikatus. Väiksemaid investeeringuid on teisigi.

Edasilükkunud, kuid samuti väga oluliste investeeringute puhul loodame, et eelarvelaekumised on kavandatust paremad ja saame nende elluviimise juurde juba järgmisel aastal tagasi tulla.