Viimsi valla finantstervis on heas korras

KOLUMN: Jätkub uute teelõikude kavandamine ning on planeeritud raha Tammneeme kergliiklustee ehituseks.

Viimaste aastate palgakasv ja arengud Eesti tööjõuturul on turgutanud kohalike omavalitsuste tulubaasi. Üksikisiku tulumaksu kogulaekumisest umbes kolm neljandikku läheb kohalikele omavalitsustele ja see tululiik on neile põhiline tuluallikas. Viimaste aastate kiire palgakasv on jätkunud ka tänavu. Tööhõive näitajad on väga head, tööpuudus on madal. Tulumaksust sõltub valla poolt pakutavate teenuste maht ja võimalused.

Teatavasti ei kesta aga head ajad majanduses igavesti. Prognoosid näitavad majanduskasvu aeglustumist, hõive kasv järgmisel aastal peatub ja viimaste aastate kiire palgakasv hakkab aeglustuma. Kohal on esimesed märgid tööturu jahenemisest. Nende arengutega tööturul ja majanduses tervikuna peavad arvestama kõik kohalikud omavalitsused oma järgmiste aastate sissetulekute kavandamisel.

Viimsi elanike palgatase ja meie inimeste tuludelt laekuv tulumaks ühe maksumaksja kohta on üks suurimaid Eestis. Aasta keskel ületas Viimsi, Harku ja Rae valla elanike keskmine kuupalk 1700 euro piiri. Augustis laekus Viimsi valla eelarvesse 2,1 miljoni eurot tulumaksu, mida oli 12 protsenti enam kui eelmise aasta augustis. Eelarvestrateegias aastateks 2020–2024 oleme järgmistel aastatel arvestanud 6 protsendi tulumaksu kasvuga aastas. Siin on arvesse võetud nii keskmise palga kui ka maksumaksjate arvu kasvu.
Meil on võimekust teha vajalikke investeeringuid. Investeerida tuleb targalt ja nii on ka meie valla investeeringute üks suurimaid prioriteete haridusvaldkond. Uus eelarvestrateegia toetab investeeringuid haridusse, taristu arendamisse, kultuurivaldkonda, sotsiaalhoolekandesse ja mujale. Samas soove investeeringuteks on alati rohkem kui võimalusi.

Valla finantstervise põhilisteks näitajateks on põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus. Eelmisel aastal oli Viimsi valla põhitegevuse tulem üle 7 miljoni euro. Põhitegevuse tulemi suurus eurodes üksinda ei näita veel valla tegelikku finantsseisu. Lisaks sellele on vaja vaadata ka seda, kui suure osa jooksvast tegevusest üle jääv raha (tulem) moodustab kogutulust. Uues eelarvestrateegias jääb see vahemikku 10–13 protsenti. Vabariigi keskmine oli eelmisel aastal 14 protsenti. Mida suurem on põhitegevuse tulem, seda rohkem on võimalik teha jooksvate tulude arvel investeeringuid, maksta tagasi laene ja sellest sõltub ka seadusega sätestatud netovõlakoormuse ülempiir.

” Uus eelarvestrateegia toetab investeeringuid haridusse, taristu arendamisse, kultuurivaldkonda, sotsiaalhoolekandesse ja mujale. “

Netovõlakoormuse näitaja on meil viimastel aastatel oluliselt paranenud. Kümme aastat tagasi oli Viimsi võlakoormus (võlad miinus vabad kasutamata vahendid) 180 protsenti. Oli aastaid, kui kohalike omavalitsuste hulgas oli Viimsi valla võlakoormus elaniku kohta Eesti suurim. Võlakoormuse näitaja on viimasel kümnel aastal pidevalt langenud ja tänaseks jõudnud allapoole 50 protsendi taset. Volikogule arutamiseks ja kinnitamiseks saadetava uue eelarvestrateegia andmetel kerkib võlakoormus kuni 65 protsendini vaid 2022. aastal. Laenukohustused hoitakse mõistlikul tasemel selliselt, et põhitegevuse tulem kataks ära nii laenu põhiosa tagasimaksed kui ka laenu teenindamise kulud.

Investeeringute kavandamisel on eelarvestrateegias esimesel kohal haridusvaldkond. Suurimad haridusvaldkonna investeeringud lähiaastatel on huviharidus- ja kultuurikeskuse Artium ehitus, Randvere kooli ujula ning Pärnamäe lasteaia ja kooli ehitus. Haridusvaldkonna prioriteetideks on pedagoogide motiveerimine, palgad, õppetöö kvaliteedi tõstmine ning huvihariduse võimaluste laiendamine. Alushariduse valdkonnas pööratakse suurimat tähelepanu lahenduste leidmisele lasteaiakohtade puudujäägi vähendamisel, tugisüsteemi parandamisele erivajadustega laste toetamisel ning lasteaiaõpetajate palga- ja motivatsioonisüsteemi parandamisele.

Taristu arendamisel jätkub valla põhiteede rekonstrueerimine, sealhulgas tolmuvabade katete ehitus. Jätkub uute teelõikude kavandamine ning on planeeritud raha Tammneeme kergliiklustee ehituseks. Taristu arendamisel on suurimad investeeringud kavandatud tänavavalgustuse rekonstrueerimiseks, samuti bussipeatuste võrgu tihendamiseks.

Vaba aja, kultuuri- ja spordivaldkonna eelseisvate aastate investeeringute kavas tuleks ära märkida investeeringud terviseradade ja mitmete spordiobjektide arendamiseks. Nähakse ette vahendid Rannarahva muuseumi hoidla, Naissaare raudtee, Viimsi vabaõhumuuseumi külastuskeskuse ning valla osaluseks riigipoolsele investeeringule Keri tuletorni rekonstrueerimisel. Sotsiaalvaldkonna investeeringutest võib ära märkida raha eraldamise tervisekeskusele ja eakate keskusele. Eelarvestrateegia hõlmab fiskaalraamistiku ja kirjeldab tegevusi, et täituks visioon kujundada Viimsi parima elukeskkonnaga kodupaigaks.

Meil on teemavaldkondi, mille lahendamine väljub praegusest Viimsi eelarveraamistikust. Liikluse arendamine ja ummikute vähendamine Viimsi ja Tallinna kesklinna vahel eeldab head ja tihedat koostööd Tallinna ja teiste pealinna ümbruse omavalitsustega. Pirita suunal peaksid detsembris lõppema Reidi tee ja Russalka ristmiku ehitustööd. Tallinna linn soovib valmis ehitada Lasnamäge ja Piritat ühendava Mustakivi tee pikenduse. Narva maantee – Peterburi tee suunal peaksid järgmisel aastal algama ehitustööd Väo liiklussõlme Rahu tee, Peterburi tee, Lagedi tee mitmetasandilise ristmiku väljaehitamiseks. Kaugem tulevik on ka trammiteed ja Laagna tee pikendus Iru suunal.