Viimsi taluturg on aastatega viimsilaste seas üha populaarsemaks muutunud. Millega aga täpselt tegu on, räägib Rannarahva muuseumi sündmuste koordinaator Jekaterina Alipova.

Palun räägi Viimsi taluturu ajaloost.

Viimsi taluturg loodi 2009. aasta juunis sihtasutuse Rannarahva Muuseum ja Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni eestvõttel ja koostöös. Esimesel aastal toimus turg Viimsi vabaõhumuuseumi õuealal, kus vihmase ilma korral said müüjad kasutada muuseumi lauta. Kuid ajapikku jäi esialgne ruum väikseks ja turg kolis suuremale alale, kus toimetab tänaseni. 

Kas algselt oli taluturg avatud ka pühapäeviti? 

Jah, alguses oli turg avatud laupäeval ja ka pühapäeval. Tihti pöördutakse meie poole küsimusega, et miks turg enam pühapäeval ei toimu, aga sellel on mitu põhjust. Üks on see, et pühapäeval napib kliente. Kui laupäeval külastab turgu keskeltläbi tuhat inimest, siis pühapäeval oli külastajate arv märkimisväärselt madalam. 

Lisaks oleme seda meelt, et pühapäev on puhkepäev ja meie kauplejad, kes tulevad erinevatest Eestimaa paikadest (Tartumaa, Pärnumaa, Raplamaa, Põlvamaalt jne), tahavad samuti puhata. Meie jaoks on oluline, et meie kauplejad oleksid puhanud ja rõõmsameelsed.

Mitu müügiplatsi taluturul on? 

Müügikohti meie turul jagub, võib öelda isegi, et oleme kummist. Kui uus kaupleja soovib tulla kauplema, siis kindlasti leiame temale koha, kus oma tooteid pakkuda. 

Kõrghetkel kaupleb meie turul keskeltläbi 30-35 müüjat, talvisel perioodil on neid kindlasti vähem, kuid püsimüüjad, keda on umbes 25, kauplevad igal aastaajal ja iga ilmaga.

Taluturg ootab oma toodangut pakkuma talunikke ja väiketootjaid, kuid nende kõrvale on lahkelt palutud kõik, kel oma aias kasvatatut üle jääb – olgu siis tomatitaimed, tillivarred või maasikad. Tingimuseks on, et kaup oleks ehe ja eestimaine.

Viimsi Taluturg

Kas vastab tõele, et õpilastele on kauplemine tasuta st ilma kohatasuta?

Tõepoolest ootame turule kauplema lapsi/õpilasi ja nendelt kohatasu ei võta. Eesmärk on võimaldada lastel juba varakult teenida oma taskuraha ja seeläbi saada tööalaseid kogemusi. 

Mis tooteid taluturul pakutakse?

Valik on väga mitmekesine. Lettidelt leiab nii juurikaid, puuvilju, metsasaadusi, hoidiseid kui ka küpsetisi. Kõige populaarsem on muidugi värske kala, mida pakub meie kauaaegne müüja Pepekala. Järjekorrad nende leti taga on alati kõige pikemad, mis tähendab, et kala on külastaja seas hinnatud. 

Kuid tähelepanuta ei saa jätta ka meie teisi müüjaid. Näiteks Pille Leib pakub erinevaid küpsetisi, mis on gluteenivabad. Kai Koduleivad on nii head, et lausa Eesti parimad restoranid, sealhulgas Noa, Oko ja Tuljak pakuvad just tema küpsetatud leiba. 

Kindlasti soovitame proovida Pärna talu suitsutatud pardifileed ja teisi nende valmisatud tooteid. 

Väärib mainimist, et meie turul kauplevad ka Viimsi omad inimesed. Näiteks Frebi Bakery, Uianra pagariäri, Teletorni restorani tiim – kõik on viimsikad. 

Kõige suuremat tähelepanu väärib turu vanim müüja Iivi Rätsepp, kes kasvatab väärt aiakraami Pringi külas.

Viimsi Taluturg

Mõnel laupäeval on Viimsi vabaõhumuuseumi turuplatsi parkimiskoht nii täis, et autole on pea võimatu parkimiseks kohta leida. Kuidas olete lahendanud turule tulijate parkimismure? 

Parkimine on olnud läbi aastate meie murekoht. Parkimiskohti napib ja sellest tingitult pargivad paljud oma autod tee äärde. 

Suve alguses tegime parkimises ümberkorraldusi ja paigutasime osad müüjad, kes varem kauplesid parklas, turu alale. Tänu sellele vabanes umbes kümme parkimiskohta. Aga hea mõte on külastada meie turgu võimalusel jalgrattaga või jalgsi. 

KOMMENTAAR: MARI-ANN JA TUNNE KELAM 

Viimsi taluturg on eriline, seda mitmest küljest. Tegemist on eranditult kodumaiste saadustega tuntud ja usaldusväärsetelt väiketootjatelt. Ostame siit regulaarselt järgmise nädala jaoks juurvilja, puuvilja, leiba ja pagaritooteid, juustu, mett, mune, kala.  

Tõsi, kaup on suure toidupoega võrreldes kohati kallim, kuid seda heastab kvaliteet. Suures toidupoes käime seetõttu päris harva. Müüjad tulevad siia igast Eesti nurgast – Pärnu tagant, Rakvere kandist, Raplamaalt, Peipsi äärest, Põlva- ja Võrumaalt. Aga ka Viimsist endast. Külastajad saavad esteetilise elamuse – kaunis keskkond mere ääres, vabaõhumuuseumi naabruses. Kuid kõige tähtsam on ehk positiivne, sõbralik, naeratav inimlik keskkond – ideaalne mõnusaks pingevabaks suhtlemiseks.  

Müüjate valdav enamus on kauaaegsed tuttavad, mitmetega oleme pidevalt isegi Interneti ja Facebooki kaudu ühenduses, propageerime seal nende tooteid, et äratada huvi ka neis, kes veel Viimis taluturule pole sattunud. Jutustame vastastikku oma elust ja probleemidest. Lahkume alati suure korvi ja mitme kotiga. Aga kõige tähtsam – hea tujuga! See on lisaväärtus, mida Viimsi taluturu külastaja saab tasuta.    

KAUPLEJAD KOMMENTEERIVAD

Teletorni restorani pere

Teletorni restoran alustas gurmeetoodetega kauplemist Viimsi taluturul möödunud varakevadel, kui eriolukorra tõttu suleti turismiobjektid ja restoranid jäid külastajatest tühjaks. Et säilitada inimestele töökohad, tuli välja mõelda muid lahendusi. Nii alustasime päevapraadide kojuveo kõrval ka erinevate gurmeetoodete väljatöötamist ja Viimsi taluturust sai meie esimene välimüügikoht. Erinevate asjaolude kokkulangemisel ja heade testklientide abil on peakokk Mihkel Kalbus välja arendanud turutoodete sarja, mida turupäevadel ka ise ostjatele tutvustab.

viimsi taluturg

Teletorni restorani meeskond koosneb peaasjalikult viimsilastest ja meil on viimsilasest peakokk. Ilma liialdamata on turulkäigud meie jaoks eelkõige toredad kohtumised heade klientide ja sõpradega. Kõige rohkem rõõmu teebki ju püsikunde, kes oma lemmiktoodet ostma ja juttu ajama tuleb.

Pikka iga Viimsi taluturule ja jõudu Rannarahva muuseumi rahvale, kes juba 10 aastat on vedanud Eesti kõige stiilsemat turgu!

viimsi taluturg

Valentina Suviste, Mägra talu 

Turule sõites tean, et mind ootavad kunded, kes ostavad kaupa tänuga. Turukülastajad austavad müüjaid ja see suhe on vastastikune.

Turg on justkui kohtumispaik, kus sõbrad ja tuttavad kokku saavad. Tore on see, et taluturu korraldajad hoolivad kauplejatest ning arvestavad oma otsuseid tehes meie arvamustega.

Palju siis meil ikka vaja on? Suvel päikest ja sooja meretuult, talvel Raivo tehtud lõket, millel käsi soojendada, ja sõbralikku kutset: „Tee on laual.“ Ja ongi rahu südames!

Viimsi valla kommentaar Viimsi vabaõhumuuseumi parkimise kohta

Vastab Alar Mik, ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja: 

Vabaõhumuuseumi parkla laiendamise lahendab esmajärjekorras muuseumi planeering ja sellega kavandatud parkimisala laienduse elluviimine. Pikemas tulevikus vajab vabaõhumuuseum kui ajatu vaatamisväärsus ja üks suurimaid külastuskohtasid vallas kindlasti täiendavaid parkimisvõimalusi. Hetkel täpset nägemust pole, kas see oleks uus parkla või parkimiskohad tee laiendustel (sobilikes kohtades).

NB!

  • Viimsi taluturg toimub aastaringselt igal laupäeval kell 10–14 Viimsi vabaõhumuuseumi turuplatsil. Taluturul kaubeldakse vaid kodumaise toidukauba ja käsitööga.
  • Tellides kaupa väiketootjatelt ja talunikelt, toetad nende tegevust ning sinu toit on mahe ja eestimaine.
  • Registreerimiseks võtke ühendust taluturu rahvaga: e-post jekaterina@rannarahvamuuseum.ee, telefon +372 5694 6949.

Täpsem info Viimsi taluturu kohta siit.