Viimsi pindalalist mõõdet ja meie tihedat asustust arvestades on meile kõigile selge, et looduslik osa kõikidel tasanditel rohujuureni välja on meie üha kasvava asustuse tihenemise surve all.

Oleme viimastel aastatel teinud pingutusi kaitsmaks meie looduslikku keskkonda lageraiete eest, samuti liigsete metsaalade hõivamise eest arendajate poolt. Kahjuks ei ole see meil väga hästi õnnestunud – surve detailplaneeringute kaudu nii rannaaladele kui ka metsadele on jätkuvalt kasvavas trendis.

Kõik viimsilased, kes siia elama on asunud, hindavad just oma elukoha looduslikku kaunist asukohta ja mõistavad, et meie valla kõige suurem väärtus on metsad ja üksikud veel looduslikult säilinud rannaalad.

Et saavutada ühine arusaam meie metsade väärtusest, oleks vaja hinnata kogu metsa koosluse elurikkust ja metsa üldist tervislikku seisundit. Selle järgi saaksime otsustada, milliste raievõtetega peaks metsa korrastama, et põlismetsaalad säiliksid sellistena nagu me soovime tulevastele põlvedele edasi anda.

” Seoses uute planeeringutega jäävad loomad meie metsaaladele lukku ja paljunevad siin intensiivselt. “

Praeguse seisuga on RMK soov muuta kaitse-eeskirju maastikukaitsealadel ning saada rahva mandaat ja valla kooskõlastus senisest suuremas ulatuses lageraiete teostamiseks.
RMK kümne aasta kava perspektiivne ettepaneku projekt aastaks 2020–2030 moodustab 40 protsendi ulatuses raiemahtu tänase raieküpse metsa pindalast. Sinna kuuluvad ka maastikukaitsealadel asuvad metsad. Kui arvestada võrdse kohtlemise printsiipi, siis sama protsendi raiemahu osas õigustatud ootus on ka erametsaomanikel.

Seda, mida toob lageraie kaasa alustaimestikule, ei taheta kunagi teemaks võtta. Alustaimestiku looduslik võrgustik hävitatakse tehnikaga raide teostamise käigus aastakümneteks. Näiteks mustikad, seeneniidistik, kõik samblikud jne. Kuna eestlane on meelsasti ka korilane, siis varsti ei ole põhjust meil metsa seenele ega marjule minna. Sama on olukord loomadega – põdrad ja kitsed satuvad aeda kärneriks juba täna ja metssead tuhnivad meie õuemaadel.

Selline on Tammneeme küla tänane reaalsus. Mina põliselanikuna ei ole varasematel aastakümnetel sellist metsaloomade pealetungi inimeste elualadele kohanud.
Lugedes Viimsi valla arengukava, mida peame täie tõsidusega jälgima ja on ühtlasi rahva soov, leian lõigu järgmise tekstiga. Tsiteerin: ”Siinkohal on väljakutseks piirata vallas metsa raiumist ja vältida lageraiet nii Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kui eraomanike poolt hallatavatel aladel ning suurendada avalikkuse teavitamist nendel aladel planeeritavatest raietest.” Loodan väga, et see dokument täidab oma eesmärki ja ametkond ka seda järgib.

Raivo Kaare. Tammneeme külavanem.
Raivo Kaare. Tammneeme külavanem.

Suheldes tihti RMK esindajatega on nendepoolne seisukoht olnud, et Viimsi metsad ei ole nende jaoks majandusmetsad ja Viimsi rahvas peaks ise otsustama, kuidas ta soovib oma metsi majandada.
Viimsi metsadel meid, inimesi, vaja ei ole. Arvestades metsade tugevat looduslikku isetaastumisvõimet, mida meie, sünnijärgselt põlvnenud kohalikud kogenud oleme, on see, et mets saab inimeseta suurepäraselt hakkama. Samas RMK vajab metsa, et seda majandada, kasumit teenida ja katta selleks ettenähtud kulutused. Seda tuleb teha selliste raievõtetega, et Viimsi mets säilitaks oma looduslikult aastasadade jooksul väljakujunenud liigirohkuse ja ökoloogilise tasakaalu koos alusmetsa, erinevate putukaliste, taimestiku, linnuliikide ja loomadega.

Arvestades varasemate aastate lageraiete hüppelise kasvu ja metsloomade traditsiooniliste toitumisalade hõivamisega kinnisvaraarendajate poolt, on metsaloomad häiritud ja segaduses. Seeläbi satuvad nad tihemini ka teedel õnnetustesse. Samas on rohekoridorid naabervaldadega katkenud ja kitsenenud. Seoses uute planeeringutega jäävad loomad meie metsaaladele lukku ja paljunevad siin intensiivselt.

Maanteedel tuleb tähistada loomade ülekäigukohad vastavate liiklusmärkidega, vältimaks ohtlikke olukordi kiiruse vähendamisega.
Vaadates praeguse seisuga RMK tegevust Viimsi metsades lageraiete osas peab nentima, et peale lageraiete teostamist on väga paljud langid veel uuendamata. Uuendatakse lageraie 5 aasta möödudes või siis on jäetud noorendik umbe kasvama.

Siinkohal teeb muret RMK lageraiete mahtude suurendamise soov, mis ei ole seniseid raiealasid suutnud korrastada nii, et oleks tagatud puistudel normaalne juurdekasv.
Hetkel on kokkulepe RMK-ga saavutatud selliselt, et kuni 2020. aasta kevadeni on Viimsi metsade raiekava peatatud.

Euroopa Liidu elurikkuse poliitika raames on 2011. aastal vastu võetud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2020. Selle alusel peagi valmiv rohetaristu strateegia kajastub ka uues üleriigilises planeeringus Eesti 2030+. Strateegia eesmärk on peatada 2020. aastaks EL-i bioloogilise mitmekesisuse vähenemine ja ökosüsteemi teenuste kahjustumine ning viimaste võimaluste piires taastamine.

Viimsi metsade säilimiseks on vajalik luua liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus, mis tagab elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna.
Kõdunevad puud on tähtis tegur metsa uuenemise protsessis, mille läbi kasvab oluliselt metsade liigirikkus.

Olen seisukohal, et Viimsi metsad on väga väärtuslikud oma liigirikkuse poolest ja vajavad kaitse alla võtmist.

Elagu Viimsi metsad!