Kujutelm, et Naissaar on jätkuvalt asustamata saar, kus elavad üksikud pärismaalased ja mida suviti külastavad vaid elunautlevad turistid, on väär. Naissaare kogukond kasvab kiiresti ja see kasv kiireneb lähiaastatel veelgi.

Juba täna on saarel 60 suveelanikku ja 20 püsielanikku. 20 kinnistut on uuesti hoonestatud elamute ja suvemajadega. Lähima viie aasta jooksul need numbrid vähemalt kahekordistuvad. See ei ole pelgalt hüpotees, et viie aasta pärast on Naissaarel rohkem elanikke kui Pranglil. Naissaarel on üle 200 kinnistu, millest 150-le saab ehitada juba täna elamuid. Põhjakülas ja Lõunakülas on algatamisel mitmed detailplaneeringud, millega kavandatakse elamute ehitust. Mitmel kinnistuomanikul on ehituslubagi käes ja vundamendi rajamisega juba alustatud. Mitmed mereäärsed kinnistud on vahetanud äsja omanikku.

Esimene kartulipõld
Lõunakülas Saarlo talus toimetab oma kasvuhoones Külliki Rosenberg. Kurgisaak on hea. Tomatid on veidi hilised, kuid esimesed on söödud. Kõik maitsetaimed ja salatid on suve algusest oma aiast. „Tänu koroonale tõime oma kodukontori saarele. See oli ka ajendiks, miks ehitasime kasvuhoone ja panime maha kartulid. See on taasiseseisvumisaja Naissaare esimene kartulipõld,“ muigab Külliki. „Saar juba toidab meid. Mees toob merest lesta ja räime. Metsas on ka häid seenekohti.“

Rosenbergide Naissaarel sattumise lugu on lihtne ja loogiline. 2010 hakkasid nad käima paadiga Naissaarel ja juba 2012 ostsid kinnistu. „Esialgu oli plaan ehitada suvekodu, meie pesa, nii me tuttavatele ka ütleme. Kuid üha rohkem hakkasime käima ka talvel. Suviti saab saarelt ka Tallinnas tööl käia. 15 minutiga oled paadiga Kakumäe sadamas. Kiiremini kui autoga tipptunni ajal Tallinna kesklinna,“ selgitab Külliki Rosenberg oma pere valikuid. Täna jagavad nad end kahe kodu vahel. Kuid üha rohkem ollakse Naissaarel. Järgmisel aastal hakkavad nad ehitama talvekindlat elumaja.

Vesinik lahendaks elektrimure
Väike-Heinamaa külas Rannaheinamaa talus toimetab esimest aastat Ivar Valdmaa. Tema mõtleb suurelt, on toonud Naissaarele tänapäevast tehnikat ja plaanib rajada elumaja, kus saaks elada aastaringselt. „Naissaar on tõeline pärl Tallinna lahes aga täna ebaõiglaselt vaeslapse osas. Teid ei ole, vett ei ole, elektrit ei ole, prügikäitlemist ei ole. Riik ja vald ei täida oma kohustusi. See saar tuleb korda teha,“ põrutab Ivar Valdmaa oma loomupärase otsekohesusega. „Tehnika areng on väga kiire. Siin võiks riik katsetada uut vesiniktehnoloogiat. Suvel toodame päikeseenergiast vesinikku ja talvel kasutame seda elektri tootmiseks. Naissaar ei tohiks jääda unustatud saareks.“

Linnakorter saaremaja vastu
Mare Lehtla ja Erlend Ohovi ainus kodu on Naissaarel.
Mare: „Tulin Naissaarele 2007 Nargeni Naiste laule kuulama. 2008 tulin Männikule baari pidama. Jäin ka talveks .Olid väga lumerohke talv. Hakkasin end saarel kohe väga hästi tundma. Ja jäingi suviti siia käima. Kuni tegin 2015 järsu otsuse. Müüsin Tallinnas maha 3-toalise korteri ja ostsin Männikule elumaja ja veel 2 suvemaja. Loobusin ka heast töökohast Eesti Energias ja tulin siia, kus üldse elektrit ei olnud.“

Erlend: „Purjetasin aastaid suviti Naissaarele. Siia jäin lõpuks Mare ja saare pärast. Enam küll linna tagasi ei taha.“
Mare: „Ma olin enda üle nii uhke, et julgesin otsustada ja sain siin hakkama. Nüüd on kodu siin ja linnaskäimine pigem väsitab. Käime ehk paar korda kuus.“

Erlend: „Esimese asjana tuli elekter majja saada. Esialgu mürises generaator. Nüüd saame suviti hakkama päikeseenergiaga. Sellega riik aitas. Maja tuli talvekindlaks muuta, põhjalikult soojustada. Vesi on kõige suuremaks probleemiks. Salvkaevus on vett liiga vähe, uuringuteks rajatud puurkaevu vesi on savine ja roostene. Puurida oleks tulnud oluliselt sügavamale.“

Mare: „Eluga aitavad toime tulla kaks suvemaja, mida üürime turistidele ja Merikotka kohvik. Mobiillevi on väga vilets. Elisa internet kõigub 2G ja 3G vahel.“

Erlend:“Tolmav tee läheb otse läbi küla ja meie maja eest läbi. Vanasti läks tee külast mööda, tee on isegi täna alles. Ma ei tea, mis vald ütleks, kui paneksime külavahetee liiklusele kinni.“

Naissaar muutub elukeskkonnaks
Tänane Naissaar ahvatleb oma puutumatu looduse, männikute, liivaluidete ja kivise kauni rannajoonega. Ja Tallinna lähedusega. Need on argumendid, miks siinne kogukond on hakanud just viimastel aastatel kiiresti kasvama. Viimase kümne aasta jooksul on Naissaarest saanud taas püsi- ja hargmaiste elanikega elukeskkond . See tähendab, et lisaks loodus- ja kultuuripärandi säilitamisele ning puhkekeskkonna arendamisele on vajalik arendada Naissaart kui elukeskkonda. See on väga oluline mõttelaadi muutus.

Naissaar oleks pidanud saama püsiasustusega väikesaareks juba 2004 kui võeti vastu väikesaarte seadus. Arusaamatutel põhjustel arvati Naissaar vastavasse nimekirja alles 2018. Just seetõttu on Naissaar võrreldes teiste väikesaartega tänaseni ebavõrdses olukorras. Enamus väikesaari on saanud riigipoolset arengutoetust alates 2004.aastast.

Naissaare saarevanem Toomas Luhaäär arvab, et ka täna ebavõrdsus süveneb, sest riigitoetuste jagamisel ei arvestata saarte tänast arengutaset. Kui mõnedel saartel on juba asfaltteed ja tänavavalgustus, siis Naissaare teed sobiksid pigem off-road võistluste korraldamiseks.

„Koostasime kogukonnaga saare arengukava, kus kaardistasime Naissaare 10 aasta vajadused ja esitasime selle novembris vallavalitsusele. Loodame, et jõuame vallavalitsusega kokkuleppele ja arengukava esitatakse volikogule vastuvõtmiseks. Teed tuleks korda teha. Hetkel on teed RMK omad, kes ei taha nendesse sentigi investeerida, sest siit kasumit ei teeni. RMK on nõus need teed andma vallale, kuid arusaamatutel põhjustel ei ole ametnikud notarisse jõudnud, “ toob Luhaäär välja ühe peamistest kitsaskohtadest.“

RMK matkaradadelt kokkukorjatud prügi haiseb nädalaid sadamas. Aga kuhu peavad oma prügi panema naissaarlastest Viimsi valla elanikud? Tänapäevast prügikäitlemist Naissaarel ei toimu.

„Riik peaks lahendama kaubaveo mandri ja väikesaarte vahel. Tuleks ehitada mitmeotstarbeline laev, mis tooks saartele ehitusmaterjali, kütust, tehnikat ja viiks ära prügi. See laev võiks teenindada väikesaari Pranglist Osmussaareni,“ pakub Luhaäär välja idee, mis lahendaks ka teiste väikesaarte argimuresid.

Naissaar 21.sajandisse!
Kuigi ettevõtlikumad naissaarlased on oma suvise elektrivajaduse lahendanud päikeseenergia abil, ootab lahendust ka talvine elektrivajadus. Mürisevad ja keskkonda saastavad generaatorid iga talu õue peal ei ole lahendus. Kas elekter tuuakse saarele merekaabli, smartgridi või mõnel muul viisil, on juba valikute küsimus.

„Riik koos omavalitsusega peab tooma Naissaare kogukonna 21.sajandisse. See on nende põhiseadusest tulenev kohustus. Täna elatakse siin osaliselt veel 19.sajandis. Ja nii mõnigi ametnik teeb näo, et Naissaart ja siinset kogukonda ei ole olemas,“ jagab saarevanem Toomas Luhaäär oma isiklikku kogemust.