Kelvingi lasteaed on Kelvingi külas ainus lasteaed. Vähetähtis pole fakt, et tegu on esimese eralasteaiaga Viimsis. Lasteaiapidaja Eneli Torstenberg räägib nii lasteaia minevikust, olevikust ning veidi ka tulevikuplaanidest. 

Kuidas Kelvingi lasteaed 2003. aastal alguse sai?

Kui 2002. aastal perega Viimsisse kolisime, oli vallas lasteaiakohtade puudus. Kuna olin õppinud alushariduse muusikaõpetajaks, tundus hea mõte pedagoogiline pool ning äriplaanid ühendada. 

Muidugi olime algajad ega teadnud kõike, mis ees ootab ja mida täna paremini teeks. Aastatega oleme kogemusi saanud ning muutnud lasteaeda iga aastaga paremaks. N-ö kaua tehtud kaunikene.

Maja, kus tegutsete, ei olnud algselt lasteaed. Mis siin varasemalt oli? 

Kui otsingute käigus leidsime Kelvingist vana piirivalvehoone, oli seal hakatud tasapisi poepidamise plaane pidama, aga sellest loobutud. Viimsi vallavalitsus oli hoone Kelvingis tegutsevale MTÜ-le kinkinud just lasteaia avamise eesmärgil. MTÜ otsis lasteaiapidajat ja meie kohta, kus avada lasteaed. Nii asusimegi 2003. aastal sinna lasteaeda rajama.

Mis on teie eelis?

Lapsi on Viimsi vallas kahtlemata palju, aga on olnud aastaid, kui vabu kohti on isegi riiklikus lasteaias. Meie oleme 17 aasta jooksul pinnale jäänud just sellega, et oleme oma kahe rühmaga väikesed ja kodused, mitte suur ja anonüümne. Saame lastesse palju individuaalsemalt läheneda, neid tundma õppida ja toetada

Minu kolm last on samuti Kelvingi lasteaia kasvandikud ning paljud teised pered on toonud järgmise(d) õe(d) ja/või venna(d) meie juurde. See on suur tunnustus.

Olete Viimis valla vanim eralasteaed. Kas on uhke tunne?

Alustasime mõttega, et lastel oleks tore ja lapsesõbralik koht, et neil oleks huvitav ja nad tahaksid rõõmuga lasteaeda tulla. Uhked oleme selle üle, et meie lasteaiast on tänaseks kooli läinud 85 toredat ja koolivalmis last, sh superstaar Sissy Benita ja õde-vend Vunšid, kes tuntud hip-hopi alal.

Mis teeb teie lasteaia eriliseks?

Peame tugevateks külgedeks looduslähedust, mille kaudu käib ka õppetegevus. Saab ju tihtipeale tähti õppida liivale kirjutades, lugemist kännu otsas, arvutamist käbide ja kividega ning meisterdamist puulehtede ja okastega jne. 

Lasteaed asub metsa ja mere vahel ning on loodusega ümbritsetud – rahulik küla keskne koht, kus uksed on avatud ja aias jooksevad loomad. 

Meie motoks on: mängime õppides, õpime mängides. Seejuures arvestame lapse individuaalsust ja arengupotentsiaali, väärtustame loovust, lapsekesksust, mõttevabadust, omaalgatust. 

Vahel juhtub, et lapsevanem tahab õhtul tagasi saada puhaste riietega põngerja, aga see ei õnnestu, sest pori ja liiv ongi meie laste mängu- ehk töövahendid ja porised riided nende tööriietus. Püüame olla palju looduses. Ehitasime meiegi populaarse mudaköögi ning pottidega saab vahel ka pori küpsetada – see ongi loodus ja looming üheskoos. 

Poriköögi meisterdamine
Poriköögi meisterdamine

Kes lapsi toitlustab?

Enamik lasteaedu võttis suuna, et toitlustame end valla lasteaedadest erineva toitlustusfirmaga. Meie toitlustaja hangib piimatooteid vaid ökotaludest ja enamik toite on nisuvabad. Meie oleme rahul.

Kelvingi lasteaias on kaks rühma. Rääkige nendest lähemalt.

Meie leidlikud õpetajad mõtlesid välja erilised rühmanimed: Kukerpallurid (2–4-aastastele) ja Käbilased (4–7-aastastele). Hommikuti alustavad mõlemad rühmad hommikuringiga, siis algab õppetegevus, mis päädib muusika- või võimlemistunniga. Suuremate rühmas toimub igal nädalal lisaks inglise keele õpe ja ujumine. Kui ujulad taas avatakse, käib suurte rühm igal nädalal ujumas. See pakub lastele meeletult rõõmu ja lõõgasust. Alati tahaks ise ka basseini hüpata ja sulistada. Nutiajastul on see väga mõnus teraapia.

Tavaliselt käiakse vähemalt kord nädalas metsas metsaelumärke ja loomajälgi otsimas, viiakse kitsedele sööki, leitakse esimesi märke kevadest, korjatakse marju, seeni, käbisid jne. 

Igal kuul vaatame teatrit – hetkel käib teater külas õues ning muud traditsioonilised üritused on samuti õue ümber kolinud. Näiteks viimane jõulupidu sai eriti teistmoodi. Selle märkis ära isegi Kelvingi külavanem, kuna lapsed kõndisid rongkäigus läbi küla, laternad käes, ning pidu peeti jõulutuledega kaunistatud küla lauluväljakul. 

Meie õpetajatel on loomingulised ideed ning sellest tulenevalt toimub kevadeti Kelvingi regatt, kus looduslikest materjalidest laevukesed saadetakse rannast teele n-ö iseseisvuma. 

Traditsiooniks on kujunenud lastaia lõpupeol lõpetajate poolt puu istutamine, lastekaitsepäeval õue grillipidu, hooaja lõpus piknik looduses, lasteaiasünnipäeva pidamine mõne üllatusega. Mitmetel aastatel oleme teinud koostöös lapsevanematega talguid ning populaarset üritust – lumemäe ehitust. 

Ka õpetajate ja abide tunnustamiseks on traditsiooniks saanud kokkusaamised, kus üksteist motiveeritakse, ning sellest on välja kasvanud ühtne ja  kokkuhoidev kollektiiv. Traditsioone on lasteaia ajaloos palju ning need jäävad ja ühendavad.

Lasteaias on lapsi erinevast rahvusest. Kuidas see elu rikastab?

Muidugi rikastavad lasteaiaelu erinevatest rahvustest lapsed oma traditsioonide, kasvatusmeetodite ja kultuuriga. Meil on lapsi vene, inglise, leedu, jaapani, soome ja ukraina segaperedest. 

Siiani oleme hakkama saanud vaid eestikeelse õppekavaga. Eks see on õpetajatele ka väljakutseks, aga tegelikult asuvad ju lapsed õppima eesti koolidesse ja seepärast õpetame neid eesti keelt hindama ja rääkima ning meie rahvakalendrist lugu pidama.

Teil on lasteaias olnud ka loomi ning kevadel on plaanis taas küülikud võtta. Miks? 

Meil on juba mitu aastat käinud külas erinevate talude koduloomad. Küll lambad, ponid, kanad, kuked jne. Isegi politsei teenistuskoer. 

Igal lapsel ei ole võimalik kodulooma soetada. Ka minu lapsed igatsesid koju looma. Sealt hakkasimegi rohkem loomade peale mõtlema, kuniks meie imeline õpetaja tuli ideega, miks mitte võtta lasteaeda elama oma küülikud.

Nende jaoks ehitasime murualaga aediku, kuhu ka lapsed mahuvad loomi paitama ja söötma. Mõte oli lastele õpetada hoolivust ja kohusetunnet, mis kaasneb iga looma võtmisega. Samuti on otsene suhtlemine loomadega tohutult teraapiline kogemus.

Kelvingi lasteaed

Milline on olnud koostöö Viimsi vallaga?

Eralasteaiad on vallale head koostööpartnerid. Meid on väga hoitud ja soositud, kuid vahel võiks eralasteaiatoetus tihemini tõusta, et lapsevanematele ei jääks nii suur õppemaksukoormus. Samas oleme pidevas läbirääkimistes ja vald teab eralasteaia muresid ja rõõme.

Kevadel lõpetab lasteaia rekord arv lapsi – lausa 11. Kas see tähendab, et sügisest on teie majas vabu kohti? Kuidas saab last kirja panna?

Väga ootame uusi lapsi end järjekorda panema, aga palju vabu kohti me välja ei reklaami, kuna õed ja vennad on juba kohad broneerinud. Huvi korral saab registreerida e-posti aadressil kelvingilasteaed.ee.

Mis on Teie unistus? 

Unistame, et ühel päeval saame lastega õues magamist proovida ja miks mitte selle ka traditsiooniks muuta. Kuna kevadise eriolukorraga seoses tegime lasteaia ümber õuelasteaiaks, mis oli samuti ammune unistus, siis soojemal ajal võiks taas õue kolida nii söömisega kui ka õppimiseks mõeldud laudadega. 

Värske õhk on väga palju tõstnud laste immuunsust. Tõestuseks see, et meie rühmad on pea iga päev 90% täituvusega.

Kuna saame paari aasta pärast 20-aastaseks, siis loodame, et laps leiab endiselt Kelvingi lasteaiast võimalused õppimiseks, mängimiseks, sõbrustamiseks ja looduse armastamiseks.

KOMMENTAAR: Väiksed grupid ja isiklik kontakt

Mari-Liisi ja Andruse peres kasvavad 6-aastased kaksikud, kes alustasid lasteaiateed 1,9-aastaselt. Pere on valikuga rahul.

„Valisime Kelvingi lasteaia, sest see oli kodule lähedal. Määrav oli ka minimaalne laste vanus – juba enne 2-aastaseks saamist sai lapsed aeda panna.

Lastele siin meeldib. Kuna grupid on väiksemad, on ka kontakt õpetaja ja lapse vahel isiklikum. Tore on see, et lasteaia looduslähedus lubab sagedasi metsakülastusi, matku jms.

Meie lapsed on osalenud pakutavates huviringides, nagu robootika, inglise keel, ujumine. Ega selles vanuses polegi palju vaja, kuid spordiga seotud huvialaring võiks kindlasti lisaks olla. Kui midagi veel muuta, siis magamine ja mänguruum võiks olla eraldi toas, praegu on pisut kitsas.

Igaüks valib lasteaia vastavalt eelistusele, aga neile, kes eelistavad väiksemaid gruppe, isiklikumat lähenemist ja kodutunnet, siis kindlasti soovitame.“

Lapsesuu (5–7-aastased lapsed)

Mis on teie lasteaia nimi?

  • (kõik koos) Kelvingi!!!

Mida teile lasteaias kõige rohkem teha meeldib?

– Mängida!

– Mulle meeldib õues mängida igasuguseid mänge.

– Toas mängime autode ja Legodega.

Kas lasteaias on ka midagi, mis teile ei meeldi?

– Magada ja võimelda.

– Magamine ei meeldi, sest ma ei viitsi magada.

– Mul ei tule und.

– Kõige rohkem meeldib olla õues.

Mis on teie lemmiksöök lasteaias?

– Makaronid singiga.

– Lemmikmagustoit on punane tarretis.

– Mulle maitsevad kõik söögid.

Mida te joote?

  • Jooke.

Kui õpetajatega metsas käite, mida te seal teete?

– Otsime loomade jälgi.

– Õpetajad peidavad meile asju. Ja ma otsime need üles. Nad peidavad sööke.

Kas teil on lasteaias loomi olnud?

– Jaa, jänesed, Halja ja Musta, aga üks viidi ära, kuna üks oli emane.

– Halja suri ära. Rebane sõi ära. 

– Hunt võis ju ka süüa. 

– (tüdrukud) Ei!

– Tegin nalja.

Kuidas te nende eest hoolitsesite?

  • Tegime pai ja andsime süüa.

Mis loomad veel võiksid lasteaias elada?

  • Kanad, jänesed, kiisud.

Kas teie lähete sellel sügisel kooli?

– Jah!

– Koolis me õpime. 

– Koolis ei saa mängida ja ei ole päevaund.