Tänases ja järgmises viies Viimsi Teatajas räägime lemmikloomadest, peamiselt koertest ja nende pidamise reeglitest ning koera käitumisest.

Viimsis tuleb viimasel ajal kahjuks liiga tihti ette olukordi, kus loomapidaja leige suhtumise tõttu oma kohustustesse leiab aset rünnak, mille käigus saab kannatada inimene või tema vara. Inimestel on erinevad hobid ja huvid ning nii nagu kõigile ei pruugi meeldida autoteel kõrvuti sõitvad jalgratturid, nii ei meeldi teistele metsateel rihmastamata koeraga jalutav loodusnautleja. Inimeste ärevustase ja hirmutunne on erinev ning loomapidaja ei saa kunagi eeldada, et tema koer ei hammusta. Kõik koerad hammustavad teatud tingimuste täitumisel. Ühiselt peame püüdma selles suunas, et Viimsis oleks hea ja hirmuvaba koos eksisteerida nii jalgratturil, jooksjal, lihtsalt metsas linnulaulu nautijal kui ka loomal ning tema omanikul. Seadus asetab aga siinkohal suurema vastutusse loomapidajale.

Mõned näited viimasel ajal toimunud rünnakutest:

  • Jalutaja kaitses oma koera, keda lahtine koer hakkas ründama. Jalutaja sai hammustada ning ründe käigus murdus sõrmeluu.
  • Loomaarsti juurest tulles ja koera autosse paigutades tõmbas koer kaelarihma üle pea ja jooksis ära. Koer sattus lahtiste värvatega võõrasse aeda, kus hammustas aias viibinud koera. Hammustada saanud koer suri.
  • Joobes relvaomanik lasi jahipüssist teda ründavat tuttava koera. Vigastada saanud koer suri.
    Kui lähtuda järelevalvet teostava ametniku vaatenurgast, siis on lisaks mootorsõidukitele ja ohtlikele ehitistele suurema ohu allikaks ka loomapidaja poolt peetav loom. Suurema ohu allika iseloomulikuks tunnuseks on asjaolu, et seda ei ole võimalik isegi kõrgendatud hoolsusnõudeid järgides täielikult kontrollida.

Looma puhul avaldub kõrgendatud oht selles, et ta võib käituda ettearvamatult ja teisi isikuid ohustaval viisil isegi siis, kui ta on treenitud ja kogenud omaniku juhtimise all. Tulenevalt mingist ärritajast võib loom inimest pureda, küünistada, talle otsa söösta jne. Kui näiteks koera rünnaku tulemusel sai inimene kehavigastusi, on loetud kohtupraktikas selline kahju tekkinuks koerale kui suurema ohu allikale iseloomuliku riski tagajärjel.

Iga loomapidaja on kohustatud tutvuma valla lemmikloomade pidamise eeskirjadega. Omanik/loomapidaja peab tagama järelevalve oma looma üle, et loomad hulkuma ei pääseks, ning tuleb välistada looma ärajooksmise ning teistele inimestele või loomadele kallaletungimise võimalus. Lemmikloomade pidamise eeskirjade rikkumise eest saab rikkujat (loomapidajat) karistada juhul, kui rikkumine põhjustas ettevaatamatusest varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Karistuse saab määrata väärteokorras kuni 800 euro suuruses summas.

Seega, kui võõras koer ründab teid või teie looma avalikus kohas või teie oma territooriumil ning teile järgneb sellest varaline või tervisekahju, saab selle koera omanikku võtta vastutusele väärteokorras.

Rünnaku ohvril tuleb võtta koheselt ühendust valla järelevalveametnikuga telefonil 5684 0612 või politseiga ning hiljem esitada kirjalik avaldus. Et tagada rikkuja vastutusele võtmine, tuleb avalduses märkida kõik olulised asjaolud ja informatsioon: sündmuse toimumise koht ja aeg ning võimalikult täpne kirjeldus, asjaosaliste nimed ja muud teadaolevad kontaktandmed (kui võimalik, siis ka teid või teie looma rünnanud koera omaniku andmed), sündmuse täpne kirjeldus ning tunnistajate olemasolul ka tunnistajate andmed. Tekitatud vigastuste (nii inimesele kui ka loomale) osas tuleb kindlasti pöörduda arsti poole nii õigeaegse ravi kui ka arstitõendi saamiseks. Arstitõend on abiks edaspidi, kui tekib vajadus kahju väljanõudmiseks tsiviilkorras. Ei ole teada, kas teid rünnanud koer on vaktsineeritud ja teetanuse- ning marutaudiohu pärast on vaja kohene esmaabi või traumapunkti pöördumine.

Teise õiguskaitsevahendina on kannatanul kahju tekkimise korral võimalus esitada võlaõiguslik nõue kahju tekitanud isiku vastu (looma omanik). Hüvitatava kahju alla kuuluvad sellistes olukordades ravikulud, katkised riided, looma surma korral looma varaline väärtus, samuti võib nõuda moraalse kahju hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 1056 kohaselt vastutab suurema ohu allika valdaja või valitseja suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest sõltumata oma süüst.

Võlaõigusseaduse § 1060 kohaselt vastutab loomapidaja looma poolt tekitatud kahju eest. Teisisõnu kohustub loomapidaja hüvitama looma poolt tekitatud kahju hoolimata sellest, kas tema tegevusele üldse mingeid etteheiteid teha saab. Tegemist on süüst sõltumatu vastutusega, mis kaasneb tavapärasest ohtlikuma tegevusega. Seaduse kohaselt loetakse loomapidamist tavapärasest ohtlikumaks tegevuseks, kuivõrd loomad võivad olla kontrollimatud ja ettearvamatud. Esialgu tuleks pöörduda kahjunõudega looma eest vastutava isiku poole ning nõude rahuldamisest keeldumisel tsiviilkohtu poole. Kohtu poole pöördumisel soovitan kasutada juristi abi, et asi ei jääks menetlemata õigusteadmiste puudumise tõttu. Ka siinkohal on väga oluline koguda vajalik tõendusmaterjal (vt eespool). Ravikulude ja muude kaasnevate kulude tõendamiseks tuleb alles hoida kõik arved ja tšekid.

Samuti on koosseisu täitmisel võimalik teie või teie looma rünnanud koera omanikku võtta vastutusele ka kriminaalkorras. Loomadele kohaldatakse asjade kohta kehtivaid sätteid. Karistusseadustiku § 203 käsitleb võõra asja rikkumist ja hävitamist. Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, saab karistada loomapidajat kriminaalkorras – rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. See eeldab, et tekitatud on oluline kahju ning täidetud on kõik kriminaalvastutuse aluseks olevad eeldused – tegu vastab süüteokoosseisu kirjeldusele, tuvastatakse tahtlus (isik pidi pidama võimalikuks või vähemalt möönma, et saabub süüteokoosseisule vastav tagajärg) ning teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Vastavate tunnuste esinemise korral saab looma omanikku vastutusele võtta kriminaalkorras ka inimesele raske tervisekahjustuse tekitamise eest või raske tervisekahjustuse tekitamise eest ettevaatamatusest.

Ka juhul, kui rünnaku ohvriks langes loom, kes oli avalikus kohas rihmastamata, võib kaasneda sellele loomapidajale vastutus väärteokorras lemmiklooma pidamise eeskirja rikkumise eest. Seega on äärmiselt oluline tagada, et avalikus kohas oleks loom alati rihma otsas ning loomapidaja peab olema suuteline säilitama kontrolli looma käitumise üle.

Vastutajaks on alati loomapidaja ning vastutus kaasneb ka tegevusetuse korral. Seetõttu peab loomapidaja arvestama, et ükskõik, kui hoolikas ta ka ei oleks ja kui rangeid ohutusmeetmeid ka ei rakendaks, vastutab ta tsiviilõiguslikult siiski alati oma looma tegude eest.

Lemmiklooma pidamise eeskiri on üleval Riigi Teataja kodulehel www.riigiteataja.ee.
Järelevalveametnike kontaktid on üleval Viimsi valla kodulehel www.viimsivald.ee.

Kuidas tegutseda koera hammustuse korral?

  1. Hinnake olukorda. Vaadake üle vigastused. Vajadusel helistage kiirabisse.
  2. Pange võimalusel kirja teise poole andmed (nimi ja telefoninumber). Võimalusel filmi või tee pilt koerast, omanikust ja vigastusest. Ärge selle juures ennast ohtu seadke (agressiivne omanik).
  3. Küsige loomapidajalt, kas koer on vaktsineeritud.
  4. Kui hammustas hulkuv koer, siis esimesel võimalusel helistage loomade varjupaiga 24/7 töötaval numbril 514 1431 (Paljassaare tee 85 varjupaik) või Viimsi valla kontaktidel 5684 0612 või 602 8853 (heakorra vanemspetsialist).
  5. Menetluse algatamise soovi korral esitage avaldus toimunu kohta e-posti aadressil info@viimsivv.ee.