Valla järelevalveosakonn poole pöördutakse tihti kaebustega naabri koera häiriva haukumise pärast. Aga mida siis võtta ette, kui naabri koera haukumine on nii häiriv, et hakkab segama igapäevast elu?

Loomaomanike kohustused suhetes kaaskodanikega ja avalikus kohas viibimisega on sätestatud Viimsi valla lemmiklooma pidamise eeskirjas. Eeskirja kohaselt on looma poolt kaaskodanike või teiste loomade häirimine või ohustamine või neile kahju tekitamine keelatud. Eeskirja nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet kohaliku omavalitsuse järelevalveametnikud või politsei. Eeskirja rikkumise eest on ette nähtud väärteovastutus juhul, kui rikkumine põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse. Eeskirja rikkumise eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 800 eurot. Eeskiri on kättesaadav kodulehel ja õigusaktide andmebaasis www.riigiteataja.ee.

Iga rikkumine väärteovastutust kaasa ei too, sh koera haukumine ja ulgumine, kui see just ei põhjusta tervisekahjustust või isikule varalist kahju (see tuleb kannatanul tõendada). Küll aga ei tähenda väärteokaristuse kohaldamise võimatus, et probleemiga tegelema ei peaks. Eeskirja täitmise üle tuleb järelevalvet teostada ja vajadusel loomapidajale nõudeid selgitada. Ei ole välistatud, et probleemi aitab lahendada lihtne vestlus ja tähelepanu juhtimine erinevate inimeste erinevale stressitaluvusele.

Häirimiseks saab lugeda sellist looma käitumist, mis takistab kaasinimeste igapäevaseid käitumisharjumusi. Teatavas mõistlikus ulatuses lasub naabritel koera haukumise, ulgumise ja niutsumise suhtes talumiskohustus, sest koerale on ulgumine, haukumine ning niutsumine tavapärane. Kuna loomade pidamisega kaasnevad probleemid naabritega sageli just kortermajades, siis on olulised ka korteriomandi kasutamist puudutavad sätted. Korteriomanike kohustused on sätestatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses, mille sätete kohaselt on korteriomanikud kohustatud hoidma korteriomandi eriosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, ning taluma mõjusid, mis jäävad eelnimetatu piiridesse.

Asjaõigusseaduse § 143 järgi ei ole kinnisasja omanikul õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Selliste mõjude alla kuulub ka koera haukumine. Küll aga ei pea naabrid taluma mitmeid tunde kestvat haukumist, mis võib hakata segama igapäevaelu. Seega juhul, kui haukumine toimub lühikest aega (nt 1 tund), siis ei saa seda lugeda igapäevaseid käitumisharjumusi takistavaks tegevuseks ning tegemist ei ole lemmiklooma pidamise eeskirja rikkumisega. Ka ei saa lugeda häirivaks, kui koer haugub näiteks aia taga või trepikojas liikumise või lärmamise peale.

Probleemide tekkimise korral tuleb esmalt pöörduda alati ikkagi loomaomaniku poole ning proovida probleemi lahendada omavahelise mõistliku suhtlemise käigus. Kui aga vestlustest loomaomanikuga abi ei ole ning koera käitumine on ülemäära häiriv, siis tuleks esitada järelevalveosakonnale või politseile kaebus ning viidata eeskirja rikkumisele. Kuigi väärteovastutust üldiselt häirivale haukumisele ei järgne, võib abi olla ka sellest, kui isikule selgitatakse kehtivaid reegleid ametniku poolt.

Kui probleem esineb kortermajas, siis võib olla abi ka tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite kohaldamisest. Kui koer elab korteris ja tema pidamine ületab korteri tavakasutamisega tekkivat mõju (selline mõju võib ilmneda, kui koer nt mitmeid tunde päevas haugub, ulub või niutsub või teeb seda järjepidevalt öisel ajal), siis on õigus rakendada ka korteriomandi- ja korteriühistuseaduses lubatud meetmeid (äärmuslikuma ja korduva juhtumi korral nt võõrandamise kohustus). Omanik võiks ehk abi saada toidupallist, mis aitab peletada igavust ja annab loomale pikemaks ajaks tegevust ka üksi olles. Peamine on siiski, et koera võttes mõtleks inimene läbi oma senine eluviis ja harjumused, et selle kõrvalt jääks piisavalt aega loomaga vajalikul määral tegelemiseks.

Koera häiriva haukumise ja ulgumise korral võib olla tegemist ka avaliku korra rikkumisega või müranormide rikkumisega. Korrakaitseseaduses on kehtestatud öörahu kellaajad ja keeld tekitada müra, mis ületab sotsiaalministri määrusega kehtestatud normtasemeid. Müra normtasemed on kehtestatud sotsiaalministri määruses „müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Ka on majandus- ja taristuministri määruse “Eluruumidele esitatavad nõuded” § 4 lg 6 märgitud, et müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 ja öösel 30 detsibelli.

Kuidas siis käituda häiringu korral?

  • Kõigepealt vestelge naabriga rahulikult ja viisakalt võimaliku müraprobleemi üle. Vahel ei ole inimesed enda põhjustatud probleemist teadlikud. Ähvardav käitumine ei aita probleemi lahendada ja võib olukorra tihti halvemaks teha. Selgitage naabrile, et müra häirib teid ja teie perekonda.
  • Kui naabriga arutades konsensusele ei jõua ja kui probleem jätkub, võtke ühendust kohaliku omavalitsuse järelevalveametnikuga.
  • Kui olete esitanud avalduse häirimise kohta, selgitab teie taotlust menetlev ametnik teile järgitavat korda. Teile saadetakse kiri koos häiringulehega, millele peate kirja panema edasised vahejuhtumid. Kirjutage sündmused hoolikalt üles nende toimumise ajal, mitte hiljem, ja püüdke mitte liialdada.
  • Kiri palvega müra vähendada saadetakse ka isikule, kelle kohta te kaebuse esitasite. See annab nimetatud isikule võimaluse oma tegevus üle vaadata ja võib viia häiringu vähendamiseni.
  • Juhtumiga tegelev ametnik jätab teie menetluse avatuks 30 päevaks. Kui te pole ametnikuga selle aja jooksul ühendust võtnud, siis menetlus lõpetatakse.
  • Ametnik võib teiega kokku leppida kontrollkülaskäigu nii, et on ise müra tunnistajaks. Samuti võib ta teie koju paigaldada müra jälgivaid seadmeid, et mürarikkaid sündmusi salvestada.
  • Kui pärast müra kuulmist on ametnik veendunud, et tegu on häiringuga, tehakse müra eest vastutavale isikule ettekirjutus. Sunniraha ülemmäär on 9600 eurot.
  • Müra korral saate häirimise lõpetamise nõudega pöörduda ka kohtu poole.