Harjumaa Omavalitsuste Liidu kriisiks valmisoleku projekti läbiviimine kinnitas, et läbirääkimised rohujuuretasandiga kriisiolukordades käitumiseks ei ole mitte paanika külvamine, vaid hädavajalik tegevus. Tüüpiline on olukord, kus külavanemad ja korteriühistute esindajad ei ole kursis kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni tegevusega või ei teagi, kes komisjoni kuuluvad.

„Küll riik korraldab,“ arvavad paljud inimesed, kui on vaja tegutseda suurõnnetuste või looduskatastroofide puhul. Tõsi, mingi piirini kindlasti, kuid igale poole „riik“ ei jõua.  
„Riiki huvitab kriisi korral teenuste püsimine. Aga meid, kohalikke, peaks huvitama inimesed, nende käekäik,“ ütles Raasiku valla arendusjuht Aare Ets pärast üht kriisiks valmisoleku päeva koosolekut, mille viis läbi Linnalabori meeskond (Peeter Vihma, Barbi Pilvre, Aide Tonts).

See koosolek oli üks paljudest kohtumistest, mis toimusid sel suvel ja varasügisel Harjumaa Omavalitsuste Liidu (HOL) eestvõttel ja siseministeeriumi rahastusel kõikides (v.a Tallinn) Harjumaa kohalikes omavalitsustes, sh ka Viimsis.

Kriisiks valmisoleku üritustele oli kutsutud laiem ring inimesi. Võtmeisikuteks ei ole kriisiolukorras mitte ainult elutähtsate teenuste pakkujad, vaid lisaks ka kohalik aktiiv – MTÜ-de juhid, külavanemad, korteriühistute juhid, asutuste juhid, ettevõtjad. Laiema ringi kokku kutsumises seisnes ürituste peamine mõte.

Ametliku nimega toimus „kriisikommunikatsiooni võrgustike“ loomine, ehkki pealtnäha võisid sellised kogunemised paista jututubadena, kus midagi asjalikku ei toimu. Kuid justnimelt need jututoad loovad turvalised, kriisiolukordadeks hästi ette valmistatud kogukonnad.

Õnnetus ei hüüa tulles
Oleme harjunud, et Eesti on rahulik maa. Aga näiteks kliimamuutustega seotud hädad puudutavad ka Eestit – meie tormid muutuvad üha raevukamaks. Oktoobri lõpupäevadel Eestit raputanud torm jättis elektrita terve Võrumaa, sealhulgas linna koos tähtsate infrastruktuuriettevõtetega nagu haigla ja bensiinijaamad, tormikahjustused halvasid elutähtsad kommunikatsioonid nagu veevärk, kanalisatsioon, küte, mobiilside. Torm tegi laastamistööd mujalgi Eestis.  

Päästeamet ja teised asjaomased institutsioonid tegutsevad sellistes olukordades mõistagi professionaalselt. Selleks, et kõik sujuks vähimate võimalike kahjudega, peaks kriisiolukorraks olema valmis iga inimene.

Elu on aga näidanud, et inimesed ei usu, et suurõnnetused võivad tabada neidki ega valmistu võimalikeks hädaolukordadeks, ei loe juhendeid ning kui midagi juhtub, loodetakse, et ühe telefonikõne peale numbrile 112 saabub igas olukorras abi. Ollakse kindlad, et telefon töötab. Segadus, isegi paanika ja teineteisest möödarääkimine on sellistes olukordades tavaline.

Suhtlemine kriisiolukordades
Kriisiolukordades muutub oluliseks informatsioon. Kommunikatsioonile keskenduvatel koolitustel ehk nn jututubade käigus tulevad välja erinevate võtmeisikute koostööd takistavad asjaolud – puudulik informeeritus, erinevad arusaamad.

Kriisiolukordade tõhus lahendamine eeldab, et inimesed suhtleksid, tunneksid üksteist, et neil oleksid olemas vajalikud kontaktid ja nad jagaksid arusaamu, kuidas käituda, milles on kokku lepitud.

Tõsi, lisaks altpoolt tulevale initsiatiivile on vahel vajalik survet avaldada ka ministeeriumide poolt koordineeritavatele tegevustele. Sellise surve avaldamise vajadus koorubki välja siis, kui inimesed omavahel suhtlevad.

Mõnes omavalitsuses pidid kohalikud elanikud ka natuke survet avaldama vallavalitsuste esindajatele. Mõnes omavalitsuses nad seda veel teha ei ole julgenud või osanud. Kuid sellistel kokkusaamistel astutakse esimesed sammud. Jõelähtmel on aga näiteks loodud elanikkonna kaitse selts, mis on oma ülesandeks võtnud iga kodaniku harimise kriisiolukordades käitumiseks.

Võrgustik valmisolekuks
Harjumaa Omavalitsuste Liit on valmis astuma esimesi samme selle projekti tulemusena, loomaks Harjumaa võtmeisikute andmebaasi, mille kaudu edastada järjepidevalt infot kriisiolukordadeks valmisolekuks. Eeldatavalt saabki Harjumaa Omavalitsuste Liit olema esmane algataja vajaliku maakondliku kriisivõrgustiku koondamisel.

Kriisiks valmisoleku infopäevade tulemusena aga sai selgeks mõnigi puuduv lüli Harjumaa valdade kommunikatsiooniahelates. Tüüpiline on olukord, kus külavanemad ja korteriühistute esindajad ei ole kursis kohaliku omavalitsuse kriisikomisjoni tegevusega või ei teagi, kes komisjoni kuuluvad.

Kuni info on ainult kriisikomisjoni liikmete peades ja seda ei jagata rohujuuretasandil külaseltside, korteriühistute ja suuremate asutustega, on tegelikes häireolukordades oluliselt raskem tegutseda.

Kriisikäitumise juhendid ei tööta, kuni nad jäävad ainult paberitele või netilehekülgedele ning telefonirakendustesse. Info jagamine ja läbirääkimised ei ole paanika külvamine, informatsiooni vahetust ja suhtlemist kohalikul tasandil ei ole kunagi liiga palju.