Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallata on Viimsi valla mandriosas 1305 ha riigimetsa. Sellest 12% asub looduskaitse rangeimas vööndis, kus mitte mingit metsa majandamist ei toimu ja 3% on metsad, mille RMK on oma otsusega arvanud majandamisest välja.

Valla mandriosa riigimetsadest 62% (805 ha) asub täna Viimsi valla teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kaitse alla võetud Mäealuse, Krillimäe, Leppneeme-Tammneeme ja Rohuneeme maastikukaitsealadel. 23% mandriosa riigimetsadest (302 ha) on majandatavad metsad, kus RMK kasvatab ja uuendab metsa eelkõige metsaseaduse ja säästva metsamajandamise sertifikaatide kohaselt.

Meile kõigile on oluline, et meie metsad oleksid elujõulised, erinevas vanuses, mitmekesised ja terved. Selline seisund saavutatakse metsa kasvatades, kasutades, uuendades ja kaitstes. Nõnda tagame, et igal järgmisel põlvkonnal on samaväärselt meiega noort metsa, keskealist metsa ja raieküpset metsa ning võimalus kasutada nende metsadega kaasnevaid hüvesid.

Kaitse-eeskirjade alusel on Viimsi valla kaitsealadel täna metsade uuendamine ette nähtud valdavalt turberaiega. Lageraie on lubatud Mäealuse maastikukaitsealal kitsa langina laane- ja sürjametsades ning ülejäänud kaitsealadel kuusikutes kuni 2 ha suuruse langina. Teemaplaneeringu eesmärgiks on säilitada väärtuslikku loodusmaastikku ja anda nende miljööväärtuslike alade kohta soovitused raiete kavandamiseks, et avada vaateid. Planeeringuga kehtestatud eeskirjad ja piirangud raietele vähendavad aga võimalust hoida ja kasvatada tervet ja meil täna kasutatavaga samaväärset metsa tulevastele põlvedele.

Valdav osa Viimsi riigimetsadest kasvab viljakatel muldadel, kus metsade uuendamine kaitse-eeskirjadega raietele seatud piirangute järgi ei taga samaväärse metsa tekkimist vana metsa asemele. Turberaiega ei ole võimalik metsi metsauuendamiseks vajalikul määral hõrendada ja väikestele metsataimedele sobilikke valgustingimusi luua. Kuusikutes lageraiele seatud langi suuruse nõue 2 ha ja nõue raiuda kitsa langina ei jäta võimalusi juba väljakujunenud maastikupildi säilitamiseks ja tekitab juurde metsade mosaiiksust, killustades väljakujunenud metsaosi.

Kogu asja kurbloolisus on selles, et ka vana metsa aeg saab ükskord otsa. Mitte selles mõttes, et kukub ühel heal päeval kokku ja metsa enam pole, vaid pigem sedaviisi, et meie klimaatilistes tingimustes hakkavad vanad männikud looduslikult asenduma kuusikutega ja viljakamatel muldadel kasvavad metsad võsastuma. RMK eesmärk on Viimsi valla vanu metsi uuendada, et kindlustada nooremate ja keskealiste metsade võimalikult ühtlane olem ka tulevikus. Lihtne on keelata lageraied, kuid see ei pruugi olla kõige vastustundlikum käitumine metsa suhtes – mulle meeldib praegune seis ja mind ei huvita, mis saab edasi. Mets ei ole konserv, teda ei saa purki panna, et see jääkski selliseks nagu meile praegusel hetkel meeldib. RMK ei saa endale selliseid otsuseid lubada. RMK-l on kohustus kõiki metsi hoida ja samal ajal majandada.

Selleks, et tagada Viimsi valla mandriosa riigimetsade säilimine ka tulevastele põlvedele, oleme koostanud ettepanekud nende metsade majandamiseks nii majandatavas metsas kui ka maastikukaitsealadel asuvas metsas.

RMK ettepanekud Viimsi valla riigimetsade majandamiseks on koostatud lähtuvalt valla mandriosa majanduspiiranguga ja majandatavate riigimetsade vanuselisest ja puuliigilisest koosseisust. Üle poole ehk 54% (599 ha) metsadest on tänaseks raieküpsed. Keskealisi metsi on 28% (289 ha) ja noori metsi 18% (202 ha).

Oleme oma ettepanekud metsade majandamiseks koostanud teadmisega, et tegu on inimeste poolt aktiivselt külastatavate metsadega. Seetõttu oleme kava koostanud lähtuvalt heast metsamajandamise tavast ja kõrgendatud avaliku huviga metsade majandamise põhimõtetest. Kõige enne võiks raiuda metsad mis on kõige vanemad või mille tervislik seisund on halb. Lageraied paigutaksime maastikku, püüdes mitte tükeldada väljakujunenud metsamassiive ning vältida suurte avatud vaadete tekkimist. Eriti tähelepanelikud oleme metsaradade ja teede ääres, mida me lageraietega ei ületaks ja visuaalse pildi säilitamiseks jätame tavapärasest rohkem säilikpuid. Raieid Viimsi riigimetsas võiks teha harvemini ja eri piirkondades.

RMK saab väga hästi aru, et metsade raie puhul on tegemist väga emotsionaalse teemaga, mis kõnetab paljusid inimesi. RMK on riigimetsa hoidja ja kasutaja, s.t meie kõigi, ka Viimsi vallas asuva riigimetsa hoidja ja kasutaja. Ühelt poolt on riigi otsusega antud meile õigus neid metsi kasutada, aga teiselt poolt on meile pandud ka kohustus kasutada metsi sellisel viisil, et oleks tagatud meist järeltulevatele põlvedele samal hulgal ja samas väärtuses metsad.

RMK on oma ettepanekutes Viimsi valla mandriosa riigimetsade majandamiseks planeerinud 10 aasta peale raieid mahus, mis moodustab 40% täna raieküpsete metsade pindalast. Sellise raiete mahuga on võimalik raieküpsete, keskealiste ja noorte metsade osakaalu rohkem tasakaalustada. See tähendab, et tehes raieid metsade uuendamiseks sellises mahus, on Viimsi valla mandriosas 10 aasta pärast kasvavast riigimetsast 27% noored metsad, 32% keskealised metsad ja 41% raieküpsed metsad. Kõigile raiutud aladele istutame ka uue metsa. Läheb mõni aasta aega, kuni noored puukesed mööda sõites paistma hakkavad. Ehk siis, metsad kasvavad edasi ja otsa kuidagimoodi ei saa.

Meil on heameel, et Viimsi inimesed mõtlevad koos meiega Viimsi valla metsade hea käekäigu üle. Mida rohkem kaasamõtlejaid, seda vähem ehmujaid, miks siis nüüd nii? Üks on aga selge, Viimsi riigimetsade säilitamiseks on vaja neid metsi majandada ja seda võimalikult parimal moel, leppides üheskoos kokku raiete teostamise ajas ja viisides. Kohtume ja räägime ikka metsas, mets ei kao kuhugi.