Leppneeme külas asuvas Vinnuniidi talus alustab Anne Mik iga päeva võitlusega hispaania teetigude vastu. Hommikul esimese asjana läheb proua ämbriga limuseid korjama, sama tegevus kordub ka õhtul.

Kui hommikul on saagiks keskmiselt 1 ämber, siis õhtul võib see olla kuni 4 ämbrit. Tänaseks on korjatud ja muul moel hävitatud (muruniidukiga või trimmeriga purustatud) talu maadelt tuhandeid tigusid, võib-olla rohkemgi. Limuste ärakorjamine on kõige loodussõbralikum, aga ka kõige vaevarikkaim tõrjeviis.

„Hooldatavaid alasid on meie talus mitu hektarit, kõike lihtsalt ei jõua käsitsi üle teha. Mõnes kohas võib maa limustest kubiseda nagu õudusfilmis, kui hein pealt niita – nii oli viimati sõstrapõõsaste aias naatide all. Kui varasemalt oli limuseid mõnes üksikus kohas, siis sel aastal oleks nagu limuste pealetung alanud.

Ka on näha muudatusi taimestikus, kus paljud taimed on ära söödud ja kahjustustega. Küll aga on märgata seda, et aladel, mis on niidetud ja korras ning kust on pidevalt tigusid korjatud, on nende esinemine väiksem ja arvukus pigem väheneb,“ räägib Anne Mik.

Mõned nõuanded, kuidas tigude elu keeruliseks teha

1.Kasvatada taimi, mis pole tigude lemmikroog. Näiteks elupuuheki asemel kuusehekk.

2.Meelitada siilid aeda elama. Need nunnud loomakesed aitavad limustega võidelda. Siilid püüavad ja veeretavad nälkjaid esikäppadega, kuni need kaotavad suurema osa limast ja muutuvad söögikõlbulikeks. Samas igasugune tigude vastaste graanulite kasutamine ohustab ka siile.

3.On ka olemas erinevaid mehaanilisi tõkkeid taimede või peenarde kaitsmiseks tigude eest, näiteks vasest piirded. Lisaks kasutatakse peenarde piiramiseks saepuru, kohvipuru, liiva – luuakse pinnas, mida limusel on raske või võimatu ületada, sest peened osised kleepuvad teo lima külge.

4.Muuga suvilaomanik Aivar Kajakas tõrjub hispaania tigusid õllega – kallab pool liitrit kangemat õlut madalasse kaussi ja paneb ööseks aeda. Lisaks ehitab ta tigudele plastist või papist „sillad“, mida mööda limused kaussi pääsevad. Õllelõhn on elukatele atraktiivne, kogu paarikümne ruutmeetrise aia limused pööravad ööpimeduse saabudes ninad nagu üks mees kausi poole, lähevad õlle sisse ja hävinevad seal. Need, kes ei hävine, kallab Aivar äädikaga üle ja matab aianurka liiva alla.

Uus toode Eesti turul: hispaania teeteo tõrjuja

„See oli lõputu karussell, igal õhtul olin nagu Papa Carlo keset seda tsirkust ja korjasin taskulambi valgel tigusid,“ meenutab Kopli Seltsi esimees Tiia-Liis Jürgenson, keda ajas hispaania teetigude uputus koduaias ahastusse – „Oma aias korjad kõik kokku, aga tänavalt ja naaberkrundilt tuleb neid sadades juurde!“ – ning lõpuks tõrjevahendit välja töötama ja turustama.“

Juuli viimasel päeval tuligi Eestis turule uus vahend lusitaania teeteo tõrjumiseks, mis on taimepõhine ega sisalda üle normi ohtlikke kemikaale. Tootele ei rakendu biotsiidimäärus 528/2012. Toode on pakitud 5-liitrisesse kanistrisse.

Harjumaal tuli toode esimesena müüki Haabneemes Kaluri tee 3 asuvasse Hea Hinna poodi hinnaga 135 eurot. Vahendiga tuleb pritsida peenarde vahesid, puude ja põõsaste aluseid mullapindasid, kasvuhoonete tööpindade aluseid. Pritsida ei tohi taimi, õisi ja vilju.

„Kuna siiani ei ole aiapidajad mitte kusagilt abi saanud ja on oma murega üksi jäetud, tekkis minul koos ettevõtja ja leiutaja Andres Kleinbergiga mõte leida selles olukorras lahendus ning hakata Eestis hiidnälkjate tõrjevahendit tootma ja turustama,“ räägib OÜ Lusitaania esindaja, juristiharidusega Tiia-Liis Jürgenson, kes on varasemalt töötanud üle 10 aasta avalikus teenistuses, sh Nõmme Linnaosa vanemana.
Hispaania teetigu pole vaid aiapidaja õudusunenägu, vaid tõsine probleem kogu ökosüsteemile.

„Keskkonnaamet on jäänud oma soovituste ja tegevusega hiljaks,“ arvab tõrjevahendi leiutaja Kleinberg. „Korjamine on tore üritus, aga ma võrdleksin metsas seene- ja marjakorjamisega – metsaalune saab marjadest ja seentest tühjaks korjatud, aga järgmisel aastal on samas metsas saak veelgi parem. Sama on nälkjatega – munad ju jäävad! Üks teetigu muneb kogu vegetatsiooni perioodil 400-600 muna. Nälkjad on mõlemasoolised, seega munevad kõik isendid. Munad sarnanevad väetiste graanulitega ja on raskesti põõsaste alt leitavad. Hispaanlane paneb meie seateo nahka! Siin on võitlus võimu ja territooriumi pärast. Ei taha neid kassid ega koerad,“ ütleb ta.

„Võitlus selle võõrliigiga näib lootusetu, kuna tänavalt ja linnamaalt tuleb limuseid hordidena juurde,“ on Jürgenson murelik. Ta on oma toodet juba mitu aastat tarvitanud.

„Tõrjevahend on hea ka seetõttu, et ei pea tigusid kokku korjama ja neid soolama. Toodet pritsides tigu „sulab“. Mina olen saanud oma aia kontrolli alla. Kuna mul kõrval on tühi krunt, siis ikkagi mõned teod aeg-ajalt leian, vihmaste ilmadega rohkem, kuivadega vähem. Meil on terve tänav aia taga seda võõrliiki täis.

Varasemalt korjasin igal õhtul 100 tigu ja enamgi veel. Eriti efektiivselt mõjub tõrjevahend siis, kui seda kasutavad ka naabrid ja teevad tõrjet koos, nii saavutatakse parim tulemus,“ soovitab Jürgenson.

Anne Mik pintsettidega Hispaania teetigusid korjamas. Foto: Alar Mik
Anne Mik pintsettidega Hispaania teetigusid korjamas. Foto: Alar Mik

KESKKONNAAMETI SEISUKOHT
Kas riigil on plaan?

Meie ja paljude teiste riikide aedasid ja parke ründavad halastamatult võõrliigina tuntud hispaania (tuntud ka kui lusitaania) teeteod. Eestis, Rootsis ja Soomes on nälkjate pealetung saanud suureks probleemiks. Eestis on hispaania teetigu kõige rohkem levinud Tallinnas ja Harjumaal.

Keskkonnaameti avalike suhete nõunik Andri Küüts, kust see tigu pärit on ning kuidas ja millal Eestisse jõudnud?

Hispaania teetigu on pärit Portugalist ja inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Esimest korda nähti Eestis seda võõrliiki üle 10 aasta tagasi. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.
 
Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, kuid erinevalt väetisegraanulitest on alati kobaratena. Nii on need suure tõenäosusega Eestisse jõudnud välismaalt pärit istikute mullapallidega.

Mis on hispaania teeteo leviku kasvu põhjus Eestis?

Siiani on meie loodust hoidnud probleemsetest võõrliikidest, haigustest ja kahjuritest just meie külmad talved. Pikk talv ja karmid miinuskraadid hävitavad teiste seas ka talvituvaid hispaania teeteo nälkjaid ja nende mune. Üks sellesuvise plahvatusliku arvukuse tõusu põhjuseid on aga viimaste aastate soojad ja leebed talved, mil rohkelt varem aedadesse jõudnud isendeid on talve üle elanud. Teiseks mõjutab tigude arvukust suvine niiskus – mida rohkem on suvel niisket aega, seda soodsamad on tingimused nälkjatele; kui kuiv aeg kestab pikalt, siis on nälkjatele ka kehvemad tingimused. Samuti on seda liiki juba piisavalt laiali levitatud, istutades aedadesse välismaalt toodud taimi ja jagades neid aiast aeda edasi.
 
Kas sel teol on looduslikku vaenlast?

Hispaania teetigu eritab palju lima, mistõttu looduslikke vaenlasi on sel liigil vähe. Sellegipoolest võivad neid süüa siilid, mägrad, metssead ja musträstad.

Mida neile tigudele meeldib süüa, mida mitte?

Valdavalt taimtoiduline hispaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest (nt kurk, kõrvitsalised, lehtsalat), ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad, suure arvukustiheduse korral mõnikord ka surnud liigikaaslased.

Mis nende tigude vastu aitab? Kas neist muidu lahti ei saa, kui neid tappes? Või on mingeid eetilisemaid võimalusi tõrjumiseks ka?

Peamine soovitus on teod kokku koguda ja hävitada kuuma veega üle kallates, samal viisil tuleb hävitada ka teeteo munad. Rohkem soovitusi saab lugeda Keskkonnaameti kodulehelt. Võitlus selle võõrliigiga on tulemuslik aga ainult siis, kui seda tehakse korraga terves levikupiirkonnas.

Kui praegu tõrjumisega aktiivselt tegeleda, korjates kokku ja hävitades nälkjad ja nende munad, vähendades nende elupaiku (kõikvõimalikud terrassi- ja servaalused jm varjatud paigad), kaevates sügisel läbi nende võimalikud talvituskohad ja hävitades juba kevadel esimesed isendid, keda aias märgatakse, saab liigi arvukust kindlasti piirata. Soovitame ka niita eeskätt niiskemaid alasid nii, et sinna ei tekiks kõrgtaimestikku, mis teetigudele sobib.

Pikalt on hispaania teetigudega võidelnud Tallinna Botaanikaaed, kes lisaks tigude kogumisele kogumisanumate abil ja keevasse vette valamisele ühtki tõhusat meetodit pole siiski leidnud.

Kogumisanumaid saab valmistada ise nt plastpudelist, mille ülemisse kolmandikku teha auk, või klaasnõust, mis tuleb osaliselt matta pinnasesse ja panna sisse käärinud vedelikku (kasvõi vanaks läinud mahla, moosi, kalja, tumedat õlut). Kogumisnõu peab olema väga siledast materjalist, et tigudel oleks raske sealt välja pääseda, avause serva võib ka ära õlitada. Tigusid tasub koguda terve suvi, kuid kindlasti kontrollida hilissügisel oktoobris-novembris üle suuremate lehtedega taimede alused, multšitud jm kohad, mis hoiavad talvel paremini niiskust ja soojust ning teod sealt hävitada. Võimalusel tasub sellised taimed maha lõigata või ära lõigata vähemalt alumised lehed, et külm paremini maapinnale ligi pääseks. Ka Eestis müüdavad teomürgid ei toimi tõhusalt hispaania teetigude tõrjel, rääkimata nende kõrvalmõjudest.

Ka Euroopas pole seni leitud ühtki tõhusat vahendit selle liigi tõrjeks ja hispaania teetigu kahjustab lisaks eraaedadele ka põllumajandust.

Mida arvate Lusitaania OÜ tõrjevahendist?

Keskkonnaametil ei ole andmeid selle vahendi ohutuse kohta, mistõttu oleme selle toimimise suhtes skeptilised. Küll aga oleme valmis koostöös Tallinna Botaanikaaiaga selle vahendi tõhusust katsetama.

Te tulite 21. juulil välja veebirakendusega, et hispaania teeteo leviku kohta infot koguda. Kuidas praegu pilt tundub? Ja mis teil selle info põhjal plaanis teha on? 

Senise tagasiside järgi on hispaania teetigu kõige rohkem levinud Tallinnas ja Harjumaal. Kaardirakenduses on näha, et levikupiirkonnad on sageli suurlinnade ümbruses, sealjuures puukoolide ja aiandite läheduses. Nende piirkondade elanikel soovitame olla eriti tähelepanelikud ja vajadusel jõud ühendada, et võõrliigist lahti saada.

Keskkonnaamet koondab erinevate rakenduslike uuringute teavet ja kogemuslikke teadmisi hispaania teeteo tõrje kohta ning koostab järgmiseks suveks hispaania teeteo tõrje tegevuskava, mis annab suuniseid kogukondadele ja kohalikele omavalitsustele selle liigi tõrje tõhusamaks korraldamiseks.

Ja lõppude lõpuks – kes vastutab? Kui ostan aianduspoest mulda, kus sees hispaania teeteo munad – kas kauplus vastutab?

Vastutus selle eest, et võõrliik ei pääseks loodusesse, on looduskaitseseaduse järgi igal maaomanikul, seega peavad võõrliigi tõrjega tegelema maaomanikud ja –kasutajad (looduskaitseseaduse paragrahv 57).

Vastutavad nii aiandusärid, kes peavad tegema kõik endast oleneva, et kahjulik võõrliik ei leviks, kui ka ostjad, kes saavad kontrollida ostetud istiku mullapalli enne istiku maha istutamist.

Keskkonnaamet tuli välja „nälkjarakendusega“.

Keskkonnaametil valmis 21. juunil nutirakendus, mille kaudu saavad inimesed saata teavet hispaania teetigude leviku kohta Eestis. Aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee saab arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu märkida Eesti kaardile koha, kus hispaania teetigu nähakse. Rakenduse väljad on eesti, vene ja inglise keeles. Amet palub inimestel rakenduse kaudu saata hispaania teetigudest ka fotosid. Rakendus on vajalik selleks, et keskkonnaamet saaks anda paremaid tõrjesoovitusi ja aidata kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel tõrjet korraldada.

Fakte hispaania teeteo kohta

  • Pikkus 7-15 cm
  • Värvus: pruunikast toonist kuni oranžini
  • Iseloomulik on tallaserva ere värvus, kus on selgelt näha tumedamad vaod (triibud). Pea värvus on enamasti keha omast tumedam.
  • Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
  • Valkjad umbes 3 mm läbimõõduga munad munetakse 20-30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulistesse niisketesse kohtadesse. Munadest kooruvad noored nälkjad 3,5-5 nädala pärast ja võivad muneda juba 6 nädala pärast. Üks isend võib muneda kuni 400 muna.
  • Öö jooksul liigub aias kuni 23 meetrit
  • Looduslik vaenlane praktiliselt puudub
  • Normaaltingimustes on need limused öised, peites end päikeselise ja kuiva ilmaga niisketes, varjulistes kohtades. Ainult niisketes tingimustes võib neid leida ka päeva jooksul. Mida suuremaks tigu kasvab, seda aktiivsemaks ja põuakindlamaks ta tavaliselt muutub.
  • NB! Mõõtmetelt üks sarnasemaid kodumaiseid liike on must-seatigu (pikkus u15-20 cm). Värvus varieerub hallist pruuni ja mustani heledamate vöötidega, mantlikilp on must. Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu. Teine mõõtmetelt sarnane kodumaine liik on suur-seatigu.  Seateod on aias pigem kasulikud ja neid ei esine kunagi massiliselt.

Hispaania teeteo lemmikud on:

  • roheline salat (punased sordid on vastupidavamad)
  • peaaegu igat tüüpi kapsad
  • maasikad (ainult viljad)
  • kõrvits (eriti noored taimed, harva viljad)
  • kurgid (kui nad on alles väikesed), oad
  • piprataimed, sinep, seller (eriti noored taimed)
  • erinevad ürdid basiilik, petersell (noored taimed), till
  • mitmesugused lilled nagu kress, saialilled, kukekannused, hostad, daaliad, lupiinid, päevalilled, petuuniad, kellukesed, astrid ja ka võililled

Mida limustele süüa ei meeldi:

  • punapeet
  • artišokid, spargel, seller (juurseller, võrsed)
  • murulauk, küüslauk, porrulauk, sibul
  • kurgid (kuigi noored taimed on ohustatud)
  • lehtsigur, sigur
  • apteegitill
  • herned
  • kartul (sõltuvalt sordist)
  • spinat (mõned liigid ja noored taimed võivad olla vastuvõtlikud)
  • redis (sõltuvalt kohast ja liigist võivad noored taimed olla vastuvõtlikud)
  • punaseleheline salat (Lollo Rosso)
  • rabarber
  • tomatid
  • maitsetaimed nagu lauk, mädarõigas, kummel, koriander, lavendel, majoraan, iisop, münt, petersell, rosmariin (peletab eemale nälkjaid), tüümian
  • lilledest kurerehad, floksid, astrid (teatud sordid), moonid, roosid, astilbed, hortensiad
  • piparmünt