Suvel jõudsid lõpule Haabneeme aleviku tänavavalgustuse renoveerimistööd (Viimsi LED I projekt), mis sai alguse juba 2017. aastal, kui vald asus koostama taotlust SA-le Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tänavavalgustuse projekteeris OÜ Keskkonnaprojekt, ehitustööd teostas AS Connecto Eesti ja omanikujärelevalve teenust osutas P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.

Projektimeeskond. Tagareas (vasakult): omanikujärelevalve Indrek Vendla, LED I projektijuht Jaan Urb, ehituse projektijuht Toomas Kibus, Viimsi valla poolne projekti vedaja Taavi Valgmäe. Esireas (vasakult): omanikujärelevalve Urmas Koks, projekti idee autor ja valdkonna juht Alar Mik. Pildilt on puudu Connecto Eesti AS-i eelmine ehituse projektijuht Tiit Post ja juhatuse liige Janek Sulev, samuti valla käidumeister Tõnu Roosna. Foto: Imre Saar
Projektimeeskond. Tagareas (vasakult): omanikujärelevalve Indrek Vendla, LED I projektijuht Jaan Urb, ehituse projektijuht Toomas Kibus, Viimsi valla poolne projekti vedaja Taavi Valgmäe. Esireas (vasakult): omanikujärelevalve Urmas Koks, projekti idee autor ja valdkonna juht Alar Mik. Pildilt on puudu Connecto Eesti AS-i eelmine ehituse projektijuht Tiit Post ja juhatuse liige Janek Sulev, samuti valla käidumeister Tõnu Roosna. Foto: Imre Saar

Kolme aastaga on suur töö tänavavalgustuse uuendamisel ära tehtud, mis on olnud ka Viimsi valla ajaloo suurim ja mahukaim. Kokku paigaldati 325 amortiseerunud valgusti asemele 402 uut LED-tehnoloogial põhinevat lampi (Philipsi mudelid TownGuide, DigiStreet ja UniStreet). Samuti eemaldati ümber kukkuda ähvardanud betoonpostid, mis asendati metallist mastidega. Enamasti viidi ka seni õhus olnud kaablid maa alla. Kokku rajati uusi maakaableid ligi 8,4 km. Tööde mahtu kuulus ka tänavavalgustuse uute lülitus-jaotusseadmete ehitamine (6 uut kilpi) ning valgustipõhise nutika juhtimissüsteemi paigaldamine ja töösse juurutamine. Tegemist on Hollandis registreeritud ettevõttega Signify, mis pakub juhtimissüsteemi Philipsi valgustitele, mida senini Eestis kasutatud ei ole. Viimsi vald on siinkohal teerajajaks ja me ka ise alles õpime ja testime. Uue süsteemi rakendamise kasuks räägib tootja pikaajaline kogemus ja suurus – on vähetõenäoline, et sellise mastaabiga ettevõtte puhul kasutajatugi kaoks. See viib ka tänavavalgustuse nutiajastusse ning esitab uusi väljakutseid.

” On tavaline, et niivõrd mastaapsete ehitustöödega kaasneb teatav segadus või muudatused. “

Vaadates tagasi ehitusperioodile, siis tööde käigus pöörduti Viimsi vallavalitsuse poole seoses tekkinud ebamugavustega (peamiselt pimedad tänavalõigud tööde ajal või tööde ajagraafik). Nii olid kaevetööde ja ehituse ajal tänavad mõnda aega valgustamata, siin-seal ei oldud rahul taastustööde kvaliteediga, ka muutusid teostamise ajad ehitajast sõltumata põhjustel. Vallavalitsus tänab kõiki elanikke mõistva suhtumise eest! On tavaline, et niivõrd mastaapsete ehitustöödega kaasneb teatav segadus või muudatused. Nüüdseks peaksid aga kõik küsimused elanike, omanikujärelevalve, vallavalitsuse ja ehitaja koostöös lahendatud olema. Lõppkokkuvõttes on Haabneeme projekti tulemusena tänapäevaselt valgustatud ja kenama väljanägemisega.

Peamised muudatused
Uued LED-valgustid vahetasid välja senised elavhõbeda- ja naatriumlambid. Peamisteks erinevusteks on oluliselt madalam energiakulu, soojema tooniga valgus, võimalus valgustust juhtida ja väiksem valgusreostus. Seni oli valgustite keskmine võimsus 219 W, projekti tulemusena vähenes see 45-ni ehk 158 W võrra. See tähendab, et iga-aastaselt väheneb õhku paisatava süsihappegaasi kogus 160 tonni võrra. See on kogus, mis oleks kulunud elektritootmiseks, kui kasutusele oleksid jäänud vanad valgustid. Rahalises vääringus tähendab see kokkuhoidu 16 000 eurot aastas. Elektri hind koos võrgutasu ja aktsiisiga on ligikaudu 110 eurot MW/h kohta. Korrutades selle valgustuspunktide arvu ja valgusti keskmise energiakuluga aastas, on tulemuseks aastane maksumus. Vana ja uue süsteemi vahe moodustabki kõnealuse säästu. Seega on projektis püstitatud energiasäästu eesmärgid vastavalt kavandatule täidetud.

Senini oli võimalik valgustust sisse-välja lülitada. Uue süsteemiga kaasnes Haabneeme alevikus nutikas juhtimine, mis muuhulgas võimaldab ka valgustust hämardada, üksikule valgustile oma režiim koostada (nt mõne hämardamise ajal 100% tööle jätta) ja saada operatiivselt veateateid (kustunud valgusti, kilbi rike) jpm. Ühelt poolt tagab see parema töökindluse, teiselt aitab koguda ka seireandmeid ja samuti seab tarkvara kõrgemaid nõudmisi valgustuse juhtimisel.

LED-valgustid suunavad valgusvoo otse sellesse kohta, mida soovitakse valgustada. Võrreldes olemasoleva olukorraga tähendab see valgusreostuse vähendamist, sest elavhõbeda- ja naatriumlambid kiirgavad valgust märksa laiemalt.
Alahinnata ei saa ka uute valgustite esteetilist väärtust. Uued mastid ja valgustid näevad amortiseerinud süsteemi asemel oluliselt kenamad ja ka ohutumad välja (kui võrrelda Mereranna teel toona juba lääpa vajunud mastidega).
Projekti kogumaksumus koos ettevalmistustöödega oli 999 437 eurot, millest toetusena saadi ligikaudu 700 000 (täpne summa selgub pärast viimase väljamaksetaotluse esitamist).

KOMMENTAAR
Toomas Kibus
Connecto Eesti AS-i projektijuht

Haabneeme tänavavalgustuse renoveerimine ei olnud tehniliselt keeruline projekt, küll aga üpris mastaapne. On küllalt tavapärane, et ehituse käigus tekib täiendusi, mida projekteerija ei ole ette näinud, nii ka siin. Lõpuks saime aga koostöös Viimsi vallavalitsusega kõik lahendatud. Uudseks on selle projekti puhul juhtimissüsteem, mida mujal Eestis praegu veel pole.

Mastide kõrgus tänavate kaupa on erinev (vaata ka alljärgnevat skeemi).

Tänavavalgustuse skeem
Tänavavalgustuse skeem

10-meetristel mastidel vahetati Rohuneeme teel valgustid.

8-meetrised mastid paigaldati:

  • Heldri teele (Heki teest kuni Tammepõllu teeni)
  • Sõpruse teele (Rohuneeme teest kuni Ravi tee lõpuni)
  • Ravi teele
  • Männi teele
  • Kase põik teele
  • Mereranna teele (Rohuneeme ja Kolhoosi tee vahel)
  • Kesk teele (Rohuneeme teest kuni Lepa teeni)

6-meetrised mastid paigaldati:

  • Kõikidel tänavatele, mis algavad Rohuneeme teelt (v.a Kaluri tee ja Kesk tee)
  • Kase teele
  • Kuuse teele
  • Sõstra teele
  • Väljaku teele
  • Haava teele
  • Kolhoosi teele
  • Randvere tee 13 ja Mereranna tee 2a majade esisele teele

5-meetrised mastid pargivalgustitega paigaldati:

  • Mereranna teele (lõigul Randvere tee kuni Heldri tee jalgratta ja jalgtee) mõlemal pool
  • Kaluri tee ja Kesk tee vahelisele alale (Heldri tee jalgratta ja jalgtee)
  • Mereranna 2, 4, 6 siseteedele hoovidesse ja hoove läbivatele vallateedele (Kuunari tee, Murdlaine tee, Merelaine tee)
  • Heki teele (Mereranna majade poolele)
  • Kesk tee 1 jalgteedele (Rannapere ümbrus)
  • Kaluri tee 2, 4, 6 ja 8 hoove läbivatele siseteedele
  • Randvere tee 13 ja 15 hoove läbivatele siseteedele

KOMMENTAAR
Alar Mik
ehitus- ja kommunaalosakonna juhataja

Projekti tööd olid väga mahukad ja nende käigus tuli ka ette ootuspäraselt probleeme ja viperusi. Mõni jäi väga erksalt meelde. Nii näiteks hilines pikalt juhtimiskilbi elektroonika, mis pärines Hispaaniast – riigist, kus ajast ja tähtaegadest arusaamad on vabamad kui Eestis. Ja kui kilbi elektroonika kohale jõudis, siis põlesid kaks kilpi maha, kuna saadetud seadmed ei olnud õiged mudelid. Ka ei tulnud kogu arv maste Soomest õigeks tähtajaks ja siis tuli vahepeal panna kortermajade vahele ajutised mastid tagasi, et teed poleks aasta lõpus pimedad. Valgustuse valmimisel hakkas mingil põhjusel Rohuneeme tee rikkeid andma, ka seal tuvastati pika otsimise peale väike viga ja asi saadi korda. Objekti lõpetamisel oli palju muret haljastustöödega, samuti kadusid mitmetes kohtades ära korteriühistute liiklusmärgid ja sildid, mis siiski pika otsimise peale välja tulid.

Kaebusi oli antud suure mahu peale oodatust vähem (pigem küsiti teavet juurde) ja tööd läksid sujuvalt, inimesed olid väga mõistlikud. Rohkelt oli sellist nn rätsepatööd, mis nõudis rohkelt aega, eriti taastamistöödel. Paljud on peale valmimist helistanud ja tänanud, et võtsime suure projekti ette, ja kiitnud uut valgustust jne. See teeb rõõmu!
Tänan veelkord kõiki Haabneeme inimesi, et vastu pidasite selle perioodi! Oli vist ligi 5 aastat tagasi, kui esmakordselt ühistutega sellel teemal mõtteid vahetasime. Ja nüüd on see tehtud. Suured tänud kõikidele ühistutele, kes projektile kaasa aitasid ja meiega pidevas kontaktis olid ja probleeme aitasid lahendada!. Tore oli ka see, et ühistud panustasid rahaliselt täiendavalt ja koos tehti ka sisehoovides asuv valla valgustusvõrk korda.
Heameel on ka selle üle, et edaspidi hoiab vald uue süsteemiga raha kokku, mis võimaldab mujal samuti säästlikumaid valgusteid soetada või ka säästurežiimidest loobuda.

Käidumeister Tõnu Roosna testperioodil juhtimiskilbis keset ööd riket tuvastamas. Foto: Alar Mik
Käidumeister Tõnu Roosna testperioodil juhtimiskilbis keset ööd riket tuvastamas. Foto: Alar Mik

Sellega ei ole aga Viimsi valla tänavavalgustuse uuendamine kaugeltki lõppenud. Suve alguses otsustas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus rahastada järgmist projekti (Viimsi LED II projekt), millega on kavas renoveerida ligi 500 valgustit 18 Viimsi valla piirkonnas. Ehitusprojekt on kavas valmis saada 2020. aasta alguses, ehitustööd lõpetada aasta lõpus. Kui plaanid on täpsemalt paigas, informeerib vallavalitsus elanikke töödest ka täpsemalt.

Samuti on ettevalmistamisel Viimsi LED III projekt kolmandasse taotlusvooru, mille tähtaeg on oktoobri lõpus.
Seni lõpetame veel LED I projekti tegevusi (arvelevõtmised, aruandlus jms). Nende tegevustega peaks septembrikuus ühele poole saama, et projekt lõpetada.

2.oktoobril on kavas korraldada Haabneeme keskuses ka Viimsi LED I projekti tänuüritus, kuhu on oodatud kõik asjassepuutunud, sealhulgas korteriühistute esindajad ja kõik projekti panustajad. Täpsema info saadame kutsega.

Projekti kaasrahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” tegevuse „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine” vahenditest.
Projekti kaasrahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Energiasäästu ja taastuvenergia osakaalu suurendamine” tegevuse „Tänavavalgustuse taristu renoveerimine” vahenditest.