Kuidas ma teada saan, kas minule kuuluvad ehitised on kantud ehitisregistrisse? Kui ei ole, siis mida pean tegema ja kas on ka trahvid ette nähtud?
Tulenevalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest tuleb korrastada ehitisregistri andmed ehitiste osas. Ehitisregistri andmete korrastamiseks on aega kuni 2020. aasta 1. jaanuarini.

Andmete korrastamise käigus kantakse ehitisregistrisse sinna seni kandmata hooned. Palun kõikidel elanikel kontrollida oma kinnistutel asuvate suuremate kui 20 m² ehitisealuse pinnaga hoonete ehitamise seaduslik alus (ehitusluba, kasutusloa olemasolu) ja kas ehitis on ehitisregistris olemas või mitte (ehr.ee – sisestades kinnistu aadressi otsinguribale). Probleemi ilmnemisel palume ühendust võtta järelevalveosakonnaga vajalike juhiste saamiseks.

Järelevalveosakond teostab ka ise hoonete ehitisregistrisse kandmiseks kontrolli. Hoonete ehitisregistrisse kandmisel võetakse aluseks ajakohased ortofotod. Ortofotodelt kantakse ehitisregistrisse ehitise ehitisealune pind ja hoone koordinaadid. Ortofotodelt saadud andmeid võrreldakse olemasolevate ehitisregistri andmetega ning selgitatakse välja edasise kontrolli vajadus.

Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitiste väljaselgitamine

Järelevalveosakond lähtub kontrolli teostamisel korrakaitseseaduses ja ehitusseadustikus kehtestatud riikliku järelevalve sätetest. Ehitiste kontrollimise käigus selgitatakse eelkõige välja ehitise ehitamise õiguslik alus; ehitise ehitisealune pind; ehitise kasutamise otstarve; ehitise ehitamise aeg; vajaduse korral ehitise varasema ümberehitamise, laiendamise või lammutamisega seonduv teave; vajaduse korral eluruumide loendusega seonduvad andmed ja muud järelevalvemenetluseks olulised asjaolud. Kui kinnisasja omanik ei suuda esitada piisavaid tõendeid ehitamise aja kohta, eeldatakse, et ehitis on ehitatud pärast ehitusseaduse jõustumist. Järelevalveosakond otsustab kontrolli tulemusel täiendavate riikliku järelevalve meetmete rakendamise või täiendavate andmete kogumise vajaduse.

Ehitiste ehitisregistrisse kandmisel eristatakse ajaliselt:
1) enne planeerimis- ja ehitusseadust (edaspidi PES) või ehitusseadust (edaspidi EhS) ehitatud ehitistele sätestatavaid nõudeid – see tähendab kõik ehitised enne 1.01.2003. a;
2) enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitistele sätestatavaid nõudeid – see tähendab kõik ehitised enne 1.07.2015. a.

Enne ehitusseaduse jõustumist ehitatud ehitis

Enne 2003. aasta 1. jaanuari ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades järgnevalt toodud erisusi. Nimetatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui eespoolnimetatud ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Kui ehitisregistrisse kandmata ehitisele on antud planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse kohane õiguslik alus selle ehitamiseks või kasutamiseks, siis kantakse ehitis ehitisregistrisse ehitusseadustiku § 60 lõikes 5 sätestatud ehitisregistrile andmete esitamise teatise alusel. Kasutatav ehitis peab vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele. Ehitise ohutust hinnatakse ehitise ehitamise ajal kehtivate nõuete kohaselt. Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tellib ja selle eest tasub ehitise omanik.

Enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisregistrisse kandmata ehitis

Pärast 2003. aasta 1. jaanuari ning enne ehitusseadustiku jõustumist ehitatud ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks, lähtudes ehitusseadustikus sätestatust ja arvestades alljärgnevalt toodud erisusi. Ehitisele võib anda ehitus- või kasutusloa või lugeda ehitamine või ehitise kasutamine teavitatuks vastavalt ehitusseadustiku lisas 1 või 2 sätestatule. Kui ehitis ei ole valmis, siis antakse sellele vajaduse korral ehitusluba või esitatakse ehitusteatis. Kui nimetatud ehitis on valmis ja ehitusteatise või ehitusloakohustuslikke töid ei ole vaja teha, võib ehitisele anda kasutusloa või kasutamisest teavitada vastavalt ehitusseadustiku lisale 2. Kasutatav ehitis peab vastama ehitusseadustiku § 11 lõikes 2 ja §-s 12 sätestatud nõuetele.

Ehitise ohutuse hindamisel võetakse aluseks ehitusprojekt. Ehitusprojekti puudumisel tehakse ehitise ohutuse hindamiseks ehitise audit. Ehitise auditi tulemusel peab olema võimalik kanda ehitise olulisemad tehnilised andmed ehitisregistrisse ning vajaduse korral tuvastada ehitise vastavus detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Ehitise auditi tellib ja selle eest tasub ehitise omanik.

Järelevalveosakond otsustab ehitise auditi tulemusel täiendavate riikliku järelevalvemeetmete vajaduse, arvestades eelkõige ehitisele esitatavate nõuete täitmist, sealhulgas olulise või kõrgendatud ohu esinemise võimalikkust; ehitise ehitamise aega; ehitise kasutamise otstarvet; kinnisasja omaniku ning vajaduse korral piirnevate kinnisasjade omanike õiguste ja huvide kaitset. Kui ehitise auditi tulemusel selgub ehitise ümberehitamise, lammutamise või muu selline vajadus, teeb ehitusamet ettekirjutuse ehitise nõuetega vastavusse viimiseks. Nimetatud kohustuse täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 10 000 ja juriidilisele isikule 100 000 eurot.

Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine

Kui eelnevalt kirjeldatud menetlus on läbitud, siis tuleb enne planeerimis- ja ehitusseaduse või ehitusseaduse jõustumist ehitatud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kasutatav ehitis ehitisregistri kande puudumisel kanda ehitisregistrisse. Kui kirjeldatud ehitist kasutatakse aktiivselt, siis on selle ehitisregistrisse kandmine vajalik. Kui ehitis ei ole enam aktiivses kasutuses, hindab järelevalveosakond, mida ehitisega teha – võimalik on teha lammutusettekirjutus või nõuda ehitise konserveerimist. Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Seega tuleb riigilõiv tasuda ainult nende ebaseaduslike ehitiste kandmise puhul, mis on ehitatud alates 1. jaanuar 2003. Riigilõiv rakendub selliste ehitiste puhul, mis on püstitatud ilma igasuguse loata ning millel pole mingit õiguslikku alust.