Viimsi vallas on ehitisregistri andmetel kasutusel ca 1000 erinevat gaasipaigaldist. Gaasipaigaldis on gaasitorustike- ja nendega seotud ehitiste statsionaarselt paigaldatud talitluslik süsteem. Gaasipaigaldise osaks on ka sellele paigaldatud ohutus-, juhtimis-, mõõte- ja reguleerimisseadmed.

Lihtsamalt seletades – elanikud, kellel on kodus gaasiküte, on gaasipaigaldise omanikud.

Gaasipaigaldis võib hooletul ümberkäimisel osutuda äärmiselt ohtlikuks. Gaasilekete avastamiseks on gaas lõhnastatud ja inimene tunneb gaasilõhna ka juba väikese lekke korral. Mürgituse ja võimaliku surma põhjustajaks ei ole kütte-, vaid vingugaas, mis tekib küttegaasi mittetäielikul põlemisel. Põhjused vingugaasi tekkeks on erinevad: mittekorras olevad kütteseadmed, nõuetele mittevastav suitsugaaside ärajuhtimissüsteem ning puudulik õhuvahetus. Normaalseks põlemisprotsessiks on ühe kuupmeetri maagaasi põletamiseks vaja vähemalt kümme kuupmeetrit õhku. Kui ventilatsioon on puudulik ja värske õhu juurdevool on takistatud, toimubki mittetäielik põlemine. On väga oluline, et iga gaasiboileri omanik kontrolliks regulaarselt tõmbe olemasolu suitsu- ja ventilatsioonilõõrides ning tagaks korraliku ventilatsiooni olemasolu vannitoas. Kortermajade renoveerimisel peab jälgima, et akende ja uste vahetamisel ei kaoks loomulik õhuvahetus.

Õnnetuste põhjuseks on gaasipaigaldise ventilatsiooni ja suitsulõõride omavoliline ümberehitamine või gaasiseadme suitsugaaside juhtimine valesse lõõri. Ohuteguriks on ka gaasipaigaldise väike ruum, kus ei ole tagatud gaasiseadmele vajalik õhuvahetus.

Soovin siinkohal positiivse näitena tuua välja Miiduranna külavanema tegevuse külaelanike gaasipaigaldiste ohutuse tagamiseks. Gaasipaigaldistele tellitakse nõuetekohaseid auditeid, kuid nende tulemused ei ole paraku alati rahuldavad ja külavanema hinnangul tehtud töödest ligemale 62% juhtudest ei vasta gaasipaigaldis nõuetele. Mõningatel juhtudel ei ole külavanema tegevus ka vilja kandnud, kuna elanikud ei näita üles valmidust oma gaasipaigaldisi hinnata lasta. Jaanalinnu kombel pea liiva alla peitmine ei pruugi aga eriti heaks taktikaks osutuda. Õnnetus ei toimu mitte kuskil kaugel laias maailmas, vaid teie enda kodus, teie perega, teie varaga. Ilmselt ei ole kellelegi vaja meenutada õnnetusjuhtumit, mis hiljaaegu aset leidis ja milles kaotas elu kolm last.

Gaasiseadmetele ja -paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Igasugune korterisisene gaasitöö tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga.

Gaasitöid ei tohi mingil juhul teha ise, vaid neid peab teostama eripädevusega isik, kellel on majandustegevuse registris vastav registreering.

Majandus- ja taristuministri 16.07.2015 määruse nr 95 „Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele“ kohaselt on gaasipaigaldis auditi kohustusega seade ja kodutarbija gaasiseadmeid ja -paigaldisi (gaasiveesoojendi, gaasipliit, gaasikatel) tuleb lasta spetsialistil kontrollida iga nelja aasta tagant.

Audit on tehniline kontroll, mille eesmärk on tuvastada gaasipaigaldise ja -seadme tehniline korrasolek ning võimalikud olulised puudused.

Auditi kohustusega gaasipaigaldisele tuleb teha kasutusele eelnev audit enne esmakordset kasutusele võtmist. Üksik-, kaksik-, rida- või korterelamus paiknevale gaasipaigaldise ümberehitamisele ehitusseadustiku mõistes tuleb gaasipaigaldisele teha kasutusele eelnev audit.

Gaasipaigaldiste korralise auditi sagedus:
A-kategooria gaasipaigaldisele, mis on üle 15 aasta vana ja asub ühiskondlikult kasutatavas hoones, kord nelja aasta järel. A-kategooria gaasipaigaldisele, millega ühendatud tarviti võimsus on üle 120 kW ja tarvitite koguvõimsus on üle 300 kW, kord nelja aasta järel. B-, C- ja D-kategooria gaasipaigaldises kord kahe aasta järel.

Gaasipaigaldised jaotatakse kategooriatesse töörõhust lähtuvalt:

1) A-kategooria – gaasipaigaldised töörõhuga kuni 0,1 baari (kaasa arvatud);
2) B-kategooria – gaasipaigaldised töörõhuga üle 0,1 baari kuni 5 baari (kaasa arvatud);
3) C-kategooria – gaasipaigaldised töörõhuga üle 5 baari kuni 16 baari (kaasa arvatud);
4) D-kategooria – gaasipaigaldised töörõhuga üle 16 baari.

Erakorraline audit tuleb teha enne gaasipaigaldise kasutusele võtmist, kui seda ei ole kasutatud eelnenud aasta jooksul, pärast rekonstrueerimist ja juhul, kui puuduvad andmed eelmise auditi kohta.

Auditit teevad: Inspecta Estonia OÜ (e-post estonia@kiwa.com) ja Tehnoaudit OÜ (e-post info@tehnoaudit.ee).

Levinumad ohu tunnused

  • Gaasiseadmed, torustikud ja nende ühenduskohad lekivad.
  • Gaasiseadmed on hooldamata.
  • Suitsulõõrid on ummistunud.
  • Mitteküllaldane tõmme ja/või ventilatsioon gaasiseadme kasutamisel, gaasiseadme kasutamine liiga väikeses ruumis.
  • Ruumis on gaasile iseloomulik lõhn.
  • Torustik on vigastatud või korrodeerunud.
  • Torustikus on kasutatud gaasile ebasobilikke materjale.
    Ohunäitajate ilmnemisel tuleb pöörduda spetsialisti poole, et tuvastada probleemi põhjus ja teha vajalik gaasitöö.

Gaasikütteseadme suitsulõõri tuleb puhastada mitte harvem kui üks kord aastas. Suitsulõõre tohib puhastada ainult kutsetunnistust omav korstnapühkija, kes väljastab omanikule kütteseadme puhastamise akti, millele märgitakse tehtud tööd, leitud puudused ja vajadusel ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks.

MIDA TEHA GAASILEKKE AVASTAMISEL JA GAASILÕHNA TUNDMISEL
Võimalusel sulgeda gaasi juurdevool.
Tuulutada ruume akende ja uste avamisega.
Mitte kasutada ruumis lahtist tuld ega elektrit.
Eemalduda ohtlikust piirkonnast.
Informeerida ohust teisi inimesi, häirekeskust (112).
Võimalusel lülitada ohtlikust piirkonnast välja elekter.