Annika Orgus on viimsilastele tuttav kui Viimsi noortekeskuse juhataja. Ta on teinud seda tööd 18 aastat. Annikal on tahet, tarkust ja lennukaid ideid Viimsi noorte elu edendamisel ja kujundamisel. Annika on naine, kes teeb oma tööd suure kire ja pühendumusega. 
Sügisest ootavad Viimsi noortekeskust ees suured muutused. Vahetub noortekeskuse juhataja ning õige pea ka noortekeskuse ruumid.

Paljudele seostub Viimsi noortekeskusega just sina, Annika. Miks teed tööd noortega? 

See on koguaeg nii olnud, loomulik asjade jätk. Tegelikult on tore teha midagi, mis kuhugi viib. Ehk iga väike asi, mis sa teed, avaldab mingil moel mõju. Selle töö miinus minu jaoks on see, et ma ei näe kohe oma töö tulemust. Ma teen ja teen ja teen, aga ma tegelikult ei näe, et midagi saaks valmis ja tehtud. Noorsootöötajana, kui noortega suhtled või teed koos nendega tegevusi, näed sa lõpuks väikeseid muutusi, edusamme. Kuid tegelikult me ei tea ega näe, kui palju üks või teine asi noort mõjutab. Selleks tulebki seda tööd teha pikemat aega, et oleks võimalik näha tulemust ja muutust. Kui sa lõpuks tulemust tajud, on see nii äge! 

Mis sind motiveerib?

Ma tahan, et midagi saaks valmis ja tekib midagi uut või saaks proovida midagi teistmoodi teha ja vaadata, kuidas ja kas see toimib. Noorsootöös on ju kõik võimalik. Uute ideede ja uute mõtete realiseerimine ja tööle rakendamine. Eks natukene on seal ka eneseteostust. Nagu mulle just hiljuti öeldi: “Uus skatepark valmib, võid endale õlale patsutada!” Ka see on üks osa minu tööst – pöörata tähelepanu vajadustele ja neid põhjendada, noorte heaolu ja võimaluste eest seista. Uus park valmis, kuna me ei jätnud jonni. Need ongi need väiksed sammud, mis viivad lõpuks suureni välja. Tuleb julgeda!
Ütlesin “meie”, sest noorsootööd saab teha meeskonnas. Ka meeskond ja inimesed motiveerivad mind. Kui tean, et mul on alati tugi ja toetus, ka kolleegid soovivad noortele luua võimalusi. Kõige suurem tugi ja motivaator on minu jaoks ikka Kadi, kellega koos on imeline tööd teha ja ka raskemaid väljakutseid vastu võtta. Aitäh, Kadi!  

” Ma olin 22-aastane ja alustasin üksi – juhatajast koristajani ja nõnda esimesed pool aastat. “

Mitu aastat oled olnud Viimsi noortekeskusega seotud?
18 aastat.

Kes sind Viimsisse kutsus?

See on pikk lugu. Kui ma käisin Tallinna Pedagoogilises Seminaris (täna Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar) teisel kursusel, oli vaja praktikakohta. Olin ennast juba Järva maavalitsusse kaubelnud, kuid siis pakuti kooli kõrvalt Tallinnasse tööd ja Paides praktikal käimine ei mahtunud enam plaanidesse. Ja siis pakutigi praktikakohta Viimsi huvikeskusse. Jälle täiesti juhuslik kokkusattumus, nagu elus ikka juhtub. Tulingi Viimsisse, mulle väga meeldis siin. Kui mul kool läbi sai, vabanes Viimsi vallavalitsuses noorsootöötaja koht. Küsisin tema koha endale. Ja olen siia jäänud kahekümneks aastaks.  
Ühel hetkel ehk aastal 2001 loodi Viimsi noortekeskus ja oli loomulik, et ma sinna tööle läksin. Samal ajal hakkasin osalema avatud noortekeskuste arenguprogrammis, mida Eesti Noorsootöö Keskus korraldas. Sealt sain esimesed teadmised, kogemused, täpsema arusaama noorsootööst ning ka tutvused teistest noortekeskustest ja piirkondadest. 
Ma olin 22-aastane ja alustasin üksi – juhatajast koristajani ja nõnda esimesed pool aastat. Alguses oli noortekeskus avatud neli päeva nädalas. Eks ta oli alguses nagu internetipunkt. Üks eesmärk oli noored tänavalt ära saada. Noortel puudusid kohad, kus koos olla ja koos midagi teha. Millenniumivahetus oli aeg, kus üle Eesti tekkis kümneid noortekeskusi. 
Umbes poole aasta pärast hakkasime otsima teist noorsootöötajat. Noortekeskus muutus aktiivsemaks, keskus oli kauem avatud, külastas rohkem noori, toimus rohkem tegemisi ja tekkisid esimesed koostööprojektid teiste noortekeskustega. Tekkis bändiruum, kuna noortel oli huvi ja soov ning noorsootöötajal oskused ja teadmised. 

Mis oli siis suurim väljakutse?

Kõik. Ma ei teadnud mitte midagi. Kõike tuli ise õppida – kuidas kirjutada projekte, kuidas saada lisarahastust, kuidas teha eelarvet, kuidas noortega suhelda. Ma ei osanud noortega suhelda alguses, kartsin neid. Enesekehtestamise oskus puudus tol hetkel täiesti. Ma olin hüpanud täiesti tundmatusse vette. 

Millal sinust noortekeskuse juhataja sai?

Ametinimi juhataja oli mul algusest peale, kuid pigem kasvasin ma juhatajaks koos asutuse kasvamisega. Aga see hetk, kus ma ei pidanud ise igal hetkel olemas olema, tekkis alles 4–5 aasta pärast. Kuni selle ajani oli täiesti normaalne, et ma olin igal õhtul kella kaheksani tööl ning olin kõikidesse tegemistes ise osaline. 

” Tuleb osata märgata märke. Elus juhtuvad asjad õigel ajal. “

Mida pead enda suurimaks töövõiduks?

Suure masu ajal (2009–2013) olin viis aastat tööst eemal, sain kaks last järjest. 
Kõige suuremaks töövõiduks pean peale töölenaasmist seda, et ma suutsin esimese aastaga tõsta noorsootöötajate töötasusid ja tõestada ära selle, et meil on vaja mõlemasse noortekeskusesse (Viimsi ja Randvere) kahte täiskohaga töötajat. 
Me oleme saanud Püünsisse noortekeskuse, kus on äga tehnika ja meil on toimunud suured traditsioonilised üritused nagu “Suur Päev” ja “Viimsi Maastik”.
Suur võit on uus noortekeskus, mida hetkel ehitatakse. Ja muidugi valla hallatavaks autuseks muutumine. See on justkui tunnustus kogu tehtud tööle.

Kes on Viimsi noor?

Väga julge, ma arvan. Eelmise aasta Noortepäeval oli arutelu “Mis näoga on Viimsi noored?” ning seal jäi kõlama mõte, et Viimsi noored on tegelikult täpselt samasugused nagu igal pool mujal, aga nendes on võib-olla natukene rohkem ambitsioonikust ja ettevõtlikkust. See mõju tuleb ilmselt keskkonnast ja kodust.

Mitu korda nende aastate jooksul oled mõelnud, et nüüd aitab, lähed minema? 
Mitu korda. Jah, olen selle peale mõelnud. 

Mis on pannud sind meelt muutma?
Asjad lihtsalt juhtuvad. Ma ei saa öelda mitte ühtegi konkreetset põhjust. Tihti on midagi pooleli, suured projektid või protsessid, mida tahaks ise lõpuni viia. 
Ju ei ole seni olnud õige aeg. Tuleb osata märgata märke. Elus juhtuvad asjad õigel ajal.

Millised on olnud sinu eesmärgid ja visioon noortekeskuse juhatajana? 

Need on ajas muutunud. Ma tahan, et oleks hea olla. Kõigil. Minu viimaste aastate moto, millega olen töötanud, on lihtsalt öeldes “Noorsootöö on kire leidja”. Ma arvan, et igal inimesel on kirg või hobi, mis teda elus edasi kannab. Mõnel võib see elu jooksul ka muutuda ja see on loomulik. Kuid see miski, milles ta on hea, mis talle huvi pakub, milles ta on andekas, on meis kõigis olemas. See on see, mis teda viib elus edasi või aitab edasi viia. Noorsootöö aitabki noorel leida, milles ta on hea ja keskendub tugevustele. 
Viimased 2–3 aastat olen teadvustanud, et ma ei pea juhatajana noorsootöötajatele ütlema, mida nad halvasti või valesti teevad, vaid pean keskenduma sellele, milles nad on tugevad ja looma vastavaid võimalusi end ja oma tugevusi veel arendada. 
Leia oma kirg ja mine!

Viimsi noortekeskuses toimuvad hetkel suured muutused. Uued ruumid ja uus juhataja. Palun selgita muutuste tagamaid lähemalt!

Hetkel on toimumas asutuse juriidilise staatuse muutus. Kui seni on noortekeskus olnud MTÜ Viimsi Huvikeskuse struktuuriüksus, siis alates 1. septembrist 2019 on Viimsi vallavalitsuse hallatav asutus Viimsi Noortekeskus. 
Muudatuse peamine põhjus on noorsootöö ja noortekeskuse töö stabiilsus, järjepidevus ja areng. Noore jaoks ei muutu midagi.
Õige pea muutub vaid Viimsi noortekeskuse asukoht. Kui hetkel on noortekeskus vaid üks suur ja multifunktsionaalne avatud ruum, siis uues keskuses on lisaks avatud ruumile multimeediaruum, käelise tegevuse ruum, koosolekute/noorteühenduste ruum, suur köök, kaks kabinetti ja ladu. Uued ruumilised võimalused võimaldavad samal ajal läbi viia mitu tegevust korraga. Kõik ruumid on väga multifunktsionaalsed ning väga heade tehniliste tingimustega. 
Põhikohaga jääb igasse noortekeskusesse kaks noorsootöötajat, kuid kõik noorsootöötajad saavad võimaluse uues keskuses töötada. Ehk plaanis on nii Randvere kui ka Püünsi noortekeskuse noorsootöötajate parimad oskused ja teadmised tuua valla keskusesse.  
Noorte jaoks on ruumide ja tehnika kasutamine loomulikult tasuta.
Samuti on plaanis, et uus Viimsi noortekeskus on kauem avatud kui praegu ehk siis tööpäeviti senisest pikemalt ning ka laupäeviti. 
Noortekeskusesse pääseb nii läbi raamatukogu kui ka otse tänavalt.

” Hea juht on see, kes aitab noorsootöötajaid endast mööda kasvada. “

Miks sa ise uuesti ei kandideeri?
Ma leian, et on aeg anda võimalus ka teistele.

Islandi parlament. Erakogu
Islandi parlament. Erakogu

Millised on sinu uued tööalased väljakutsed?
Alustuseks võtan aja maha ja puhkan. Siis vaatan, mida elul mulle pakkuda on. 

Kas on kahju Viimsi noortekeskusest ära minna?
Muidugi on kahju. Aga vahepeal on vaja vaheldust, uus inimene toob teise arengu. Uus inimene, uute värskete mõtetega suudab teha midagi teistmoodi. Muutus ei ole alati halb.

Kes sobib Viimsi noortekeskuse juhatajaks?

Inimene, kes tahab seda tööd teha. Tugeva motivatsiooni ja kutsumusega. Juhataja ei saa olla lihtsalt asutuse juht, ta peab teadma seda valdkonda. Peab tahtma olla nii noorte keskel kui ka arendada noorsootöötajaid ja valdkonda. Hea juht on see, kes aitab noorsootöötajaid endast mööda kasvada. Kui juht pärsib noorsootöötaja arengut, siis see pole õige. Ta peab toetama, et noorsootöötaja saaks soovi korral temast mööda kasvada. 

Mida soovid uuele noortekeskuse juhatajale?
Vastupidavust, külma närvi, lennukaid ideid, aega kuulamiseks ning et ta seaks noored ja noorsootöötajad esikohale.