Viimsi T-särgi konkursi võitis Eesti ühe tugevaima ja enim auhinnatud disainibüroo Velvet disainijuht Kristian Kirsfeldt, kes elupõlise viimsilasena valutab südant kodukoha jätkusuutlikkuse pärast. Särgil olev sõnum on irooniline.

Kui kaua Sa juba Viimsis elanud oled?
Mu perel oli siin juba 60 aastat tagasi suvila, mille nüüd, 7 aastat tagasi majaks ümber ehitasime. Peame end põlisteks viimsilasteks. Kõik mu lapsepõlve suved möödusid siin. Vanaemal-vanaisa siin külaskäimine tähendas tollal maal käimist. Tammepõllu elamupiirkonna asemel oli siis heinamaa, kus karjatati lehmasid ja kasvatati herneid. Kelvingit polnud tol ajal olemaski. Viimsi oli 1980ndatel piiritsoon, ilma loata siia ei saanudki. Olen kuulnud, et siin isegi riisuti randasid, et nende jalajäljed, kes nõukogude riigist üle mere paadiga põgeneda üritasid, liival välja paistaks.

Sa võitsid hiljuti Viimsi valla korraldatud T-särgi kavandite ideekonkursi. Kirjutasid oma Facebooki seinal: „Kuna Viimsi kultiveerib autokeskset ja ninakat ellusuhtumist, siis tegin konkursile vastavasisulised kavandid.“ Sind häirib see, et Viimsi pole enam see, mis ta oli?
Viimsi on saatuslik kombinatsioon kõigile neile tuhandetele buumi ajal siia kolinud inimestele, kes on soovinud korraga kaht asja: rohelist keskkonda ja võimalust hoida sõrme linna pulsil. Elu on näidanud, et tegelikult saad vaid ühe neist. Sellest saavad aru kõik, kes autoga linnas tööl käivad või kelle kodu ümbrus on maju täis ehitatud ja kodutänavast on saanud liiklussõlm.

Olen üritanud Viimsi valda takistada, et minu kodutänavale Kesk teele ei suunataks suurt liiklust. Kunagi varem oli see tupiktänav, mis ei olnud Heki teega ühendatud, aga kui ehitati valmis esimesed Kesk põigi majad, hakkas ehitaja sealt üle haljasala sõitma – nii tekkis „tee“, mille vald hiljem lihtsalt ära asfalteeris. Algul tehti tee de facto, siis de iure. See logistiliste probleemide lahendamine inimeste arvelt oli üks paljudest ajenditest, miks ma kujundasin särgid just selliste sõnumitega.

Mis need sõnumid olid?
Facebookis võitis rahvahääletusel särk sõnumiga: „Ma armastan ummikuid“.
Ülejäänud kolm särki, mis konkursile esitasin, kandsid sõnumeid: „Viimsi, autorahva kodu“ (parafraas väljendist „Viimsi, rannarahva kodu“), „Võim vs rahvas“ ja „Parem kui Tallinn“. See viimane kirjeldab mu meelest hästi vallavalitsuse retoorikat, mille järgi peame „Tallinnale kandadele astuma“ ja Viimsisse uue „tõmbekeskuse“ looma. Ma ei saa aru, milleks seda vaja on.

Keegi konkursil osaleja oli pakkunud välja sõnumi: „Vii Mind Sinna“. Ma vastaks: „Ei saa viia, istun ummikus!“.

Ummikud on viimsilaste jaoks tõesti suur probleem. Mida siis teha?
Mina näiteks sõidan igal hommikul Viimsist oma töökohta Velvetisse, mis asub Telliskivis, bussiga. Balti jaamani saan bussiga, sealt edasi jala.

Kui kõik need 10 000 inimest, kes hommikul autodega Pirita teel venivad, kasutaks ühistransporti, oleks nende mahutamiseks vaja 125 bussi. Kui Viimsist läheks linna poole 2 bussi minutis, poleks mingit ummikut. Kui kõik inimesed kasutaks bussi.

Aga kõik ju ei kasuta ega hakkagi kasutama. Mis Sa arvad, miks inimesed ei soovi ühistransporti kasutada?
Asi on inimeste hoiakutes. Võib-olla on neil ühistranspordist kehv ettekujutus ja ilmselt on ühendused kehvad. Busse peaks olema rohkem ja liinivõrk peaks olema parem.

Kas sellest piisaks, et inimeste harjumusi muuta? Sa oled disainer, anna palun nõu, kuidas inimeste käitumist disainida.
Kui autoga käimine veelgi ebamugavamaks muutub, siis hakkavad inimesed alternatiive otsima. Mujal maailmas tehakse teid kitsamaks, mitte laiemaks, et inimesed hakkaks ühistransporti kasutama. Mitte mingil juhul ei tohiks teha teid laiemaks, sest muidu hakkavad käima autoga ka need, kes seda seni ei teinud. Teede laiendamine ehk sõiduridade lisamine suurendab liiklusvoogu, mitte ei lahenda probleemi.

On kohti, kus on mõtet disainida keskkonda inimeste käitumise järgi, näiteks rajada pargis teerajad sinna, kus inimesed käia tahavad (muidu käivad nad lihtsalt üle muru). Mõnes teises kohas on aga nagu hammaste pesemisega – tuleb suunata, selgitada, et kui pesed, siis hambad ei valuta. Autoga sõitmine tuleb teha ebamugavaks, sest seda aina mugavamaks muutes probleem ehk autostumine ei lahene.

Inimeste käitumist on ju sama raske muuta kui nende veendumusi.
Jah, aga sellesse tõdemusse ei tohi kinni jääda, muidu ei muutugi mitte miski. Vallavalitsuse ülesanne on seda teha. Kodanikud peaksid muutma on suhtumist autodesse, poliitikud peaksid muutma oma suhtumist inimestesse, opositsiooni ja kriitikasse. Kui keegi saab võimule 51% häälteenamusega, ei tähenda see seda, et nad ülejäänud 49%-st võiks üle sõita. See tähendaks ju igast teisest inimesest ülesõitmist. See on poliitilise kultuuri küsimus, võimulolijate inimlik kohustus on seda mitte teha.

Kas see ei oleks lahendus, kui inimesed linnasõitmise asemel rohkem kodukontoris töötaks?
Tõenäoliselt oleks, aga kõigile, sh mulle see ei sobi, sest minu töö Velveti disainijuhina on tiimitöö.

Sa võitsid särgikonkursi iroonilise autostumist puudutava sõnumiga. Kas autostumine on Viimsi suurim probleem?
See sõnum võitis, sest Viimsi inimesed otsivad võimalusi oma meelsust väljendada. Tegelikult pole autostumine ainus probleem. Ka ülerahvastatus on probleem, Viimsis elab juba rohkem kui 20 000 inimest. Vallavanem Laine Randjärv on öelnud: „Eelmiste vallavalituste poolt kinnitatud detailplaneeringute järgi võiks siin elada ka 30 000 inimest. Maksimaalne elanike arv, kellele on võimalik siin poolsaarel elu korraldada, on 40 000, aga nii suur rahvaarv võiks siin olla ehk aastal 2050.“ Ta viitab enne teda tehtud otsustele, aga me pole ju eelmiste vallavalitsuste pantvangid. Kõiki otsuseid on võimalik muuta ja ümber teha, kui tahe selleks olemas oleks.

Minu meelest on kõige suurem probleem selles, et vald pole siiani inimesi kuulata tahtnud ja otsuseid on tehtud võimulolijate huve arvestades.

Mis võidusärgist edasi saab? Läheb tootmisse ja müüki?
Neid valmistatakse piiratud kogus, mis loositakse Facebookis välja. Tehakse ka meenesärk, mis läheb uues raamatukogus müüki.

Kuna sõnumite autoriõigus kuulub mulle, toodan koostöös Muhooviga terve kollektsiooni „äng on suburbia“ särke, mis on mõeldud kõigile neile, kes tunnevad eeslinnades elades ahistatust. See ei ole ainult Viimsi teema, vaid puudutab ka paljusid teisi. Neid särke saab tellida: capslock.ee/collections.

Ma ei teinud seda kõike isikliku kasu ega promo huvides. Särkide müügitulu läheb Eestimaa Looduse Fondile ehk heategevuseks. Kui siinkandis rohelust hävitatakse, siis kuskil ehk kaitstakse.

Sinu võit oli ninanips vallavalitsusele?
Ega nad vist päris sellist tulemust tõesti ei oodanud. Ilmselt loodeti mingit hea tuju lahendust, aga võitis protest.

Ma ei pea end konfliktseks inimeseks, ei kaaguta viimsilaste grupis, sest pean seda mõttetuks. Olen lihtsalt inimene, kelle vimm, mis kogunenud salaja, ühel hetkel plahvatab.

Kuidas Sa ise kriitikat talud? Ilmselt oled seda oma pika disainerikarjääri jooksul pidanud ikka kuulma.
Kui disainerina alustasin, oli kriitikat raske taluda, sest iga töö oli nagu oma hinge vili, nagu oma laps. Nüüd on 15 aastat mööda läinud ja ma saan aru, et ei tea kõike. Endast targema kuulamine on kõige olulisem osa mu tööst. Olen tähele pannud, et kui kohe alguses tähelepanelikult kuulata, siis teedki lõpuks asja, mis on hea. Minu tööks on lahendada tellija probleemi. Kriitika tekib siis, kui lahendatakse valet probleemi. See on tüüpiline viga, mida loovinimene teeb – ei saa probleemist aru ja asub lahendama valet asja. Aga disain – see on lihtsalt terve mõistus. Ja kui leiad tervet mõistust kasutades lahenduse, siis reeglina inimesed nõustuvad sellega.

Millega Viimsis rahul oled?
Koolid ja lasteaiad on siin toredad. Neis on alles see väikse koha tunne, samas mitte põgenemine suure maailma eest, õpetajad on moodsad.

Mul on kolm last, üks neist käib Lillelaste lasteaias, ülejäänud kaks Haabneeme koolis, millel on väga tore direktor ja õpetajad.

Viimsi poolsaar on asukohana tore ja mulle armas, kriitiline olen seda valitseva süsteemi suhtes. See on sama tunne, kui armastad Eestimaad, aga praegune valitsus ei meeldi.

Kas Viimsis on mõni Sinu lapsepõlvepaik ka muutumatuna püsinud?
Jah, sügiseti on Haabneeme rand tühi, untsantsakad sinna siis ei tule ja kohalikud käivad külma veega ujumas. Siis on tunne nagu vanasti.

Rääkisime autostumisest ja ülerahvastatusest. Mida Sa veel Viimsis muudaks?
Kuna globaalse kliimakriisi põhjuseks on ületarbimine ja looduskeskkonna kurnamine, siis ma ei vähendaks mitte ühtegi ruutmeetrit metsa ega rohelust enam Viimsis ja tooks roheluse tagasi sinna, kust ta on läinud.