Kutsume rannarahvast üles toetama Haiba lastekodu. Toetamiseks pole vaja teha muud, kui kokku koguda kohvi tarbimisest järelejäänud kohvipuru ehk kohvipaks.

Kohvipurust omakorda saab toota rohelist elektrit, mis annetatakse kohvitootja Pauligi kohvipuru projekti raames lastekodule. Projekt kestab 1. oktoobrist 20. detsembrini 2019. Jõulude ja aastavahetuse pidustustest ülejäänud kohvipuru võib ära viia 2. ja 3. jaanuaril 2020.

Eestlased on suured kohvisõbrad ja kohvi tarbimises jääme alla vaid põhjanaabritele Soomes. Keskmine eestlane joob 2 tassi kohvi päevas, millest jääb üle umbes 10 grammi kohvipuru, mis teeb aastas ligikaudu 7,3 kilogrammi puhast kohvipuru inimese kohta. Enamasti rändab see kiiremas korras olmeprügi hulka ja sealt edasi prügimäele. Leidub ka neid, kes kohvipuru taimedele väetiseks panevad, mis on ka hea mõte. Mõlema teguviisi puhul kohvipuru lagunemisest tekkinud biogaas paisatakse õhku.

Biogaas on looduslik gaas, mis tekib kõikide orgaaniliste jäätmete lagundamisprotsessi käigus. Erinevate jäätmete lagunemisel eraldub erinevas koguses biometaani. Võrreldes teiste jäätmetega on kohvipurus biometaani sisaldus eriti kõrge, tervelt 60%! Atmosfääri paisatud metaan on 21 korda ohtlikum kasvuhoonegaas kui süsihappegaas. Arvutused näitavad, et ühest kilogrammist kohvipurust saab toota 250 liitrit biogaasi. Kui sellest eraldada biometaan ning see elektrienergia tootmiseks suunata, aitame kaasa õhureostuse vähendamisele. 

“Arvutused näitavad, et ühest kilogrammist kohvipurust saab toota 250 liitrit biogaasi.”

Ühest tonnist kohvipurust saab biogaasijaamas toota tervelt 500 kilovatt-tundi elektrit. Kui üks keskmine kohvisõber joob päevas kaks tassi kohvi, siis teeb see kokku 184 tassi kolme kuu peale. Sellest kogusest kasutatud kohvipurust toodetud rohelise energiaga saaks lamp põleda 368 tundi ehk rohkem kui 15 ööpäeva või saaks selle energiaga teha umbes 184 smuutit või laadida 184 korda telefoni. Televiisorit võiks vaadata ligikaudu 6 ööpäeva või teha arvutis tööd 18 tundi. 

Kohvitootja Paulig on koostöös teadusteatriga KVARK nende teadmiste alusel algatanud kolmekuulise kohvipuru kogumise projekti. Projektist saavad osa võtta kõik eraisikud, ettevõtted ja organisatsioonid. Projektiga liitujad peavad lihtsalt käepärasesse anumasse koguma kohvi tarbimisest ülejäänud kohvipuru ja selle toimetama Pauligi esindusse Mustamäel (Aiandi tee 13). Kusjuures vahet ei ole, kas kohvipuru hallitab või on veidi niiske – elektri toomist see ei sega, kuid kohvipuru peab kindlasti puhas olema. See tähendab, et kohvifiltrid ja -padjakesed ning isegi muud biojäätmed võivad lagundamisprotsessi segada. Pauligi esindusest toimetab jäätmeettevõte Ragn Sells kohvipuru Vinni biogaasijaama.

Eelmisel aastal korraldas Paulig 25-päevase kohviringluse pilootprojekti, mille käigus koguti üle Eesti 4,4 tonni kohvipuru. Sellest toodetud rohelise energiaga kaeti SOS Lasteküla 5 majapidamise ühe kuu elektri varud. Viimsis vallas kogusid Taru Viimsi, Tallinn Viimsi SPA, restoran Kobar, kohvik Lyon, Arctic Spas, Vilbel Furniture, vinoteek Viareggio, Viimsi vallavalitsuse kohvituba ja Miiduranna küla inimesed 10 päevaga kokku 100 kilogrammi kohvipuru. Tänaseks on projektiga liitunud Taru Viimsi, kohvik Lyon, Viimsi vallavalitsus ning Miiduranna küla elanikud, lisaks veel advokaadibüroo Leppik ja Partnerid, Estateguru ning Karulaugu Reval Cafe. Koolidest on praeguseks projektiga ühinenud Haabneeme, Viimsi ja Randvere kool koos õpetajate, õpilaste ja lastevanematega. 

Robert Pappel veab Viimsis kohvipuru kogumist. Foto: erakogu
Robert Pappel veab Viimsis kohvipuru kogumist. Foto: erakogu

Projektiga on oodatud ühinema kõik ettevõtted, küla- ja saarekogukonnad ning eraisikud. Kui Vinni biogaasijaama reaktor mahutab suurusjärgus 100 000 tonni biojäätmeid, siis võime julgelt võtta eesmärgiks koguda seekord kokku vähemalt 100 tonni kohvipuru. Selle tulemusena ei peaks Haiba lastekodu mõnda aega oma elektriarvete pärast muretsema, suur hulk metaani jääks õhku paiskamata ja me kõik saaksime rahul olla teadmisega, et joodud kohvi teekond ei lõppe tassis ega prügi hulgas.

Sellel ettevõtmisel on ka pikemas perspektiivis mitu eesmärki. Kohvipuru kogumine oleks esimene samm kvaliteetsete biojäätmete kogumise suunas, millest võiks alguse saada üldine biojäätmete ringlussüsteem Viimsi vallas. Mida rohkem ja kvaliteetsemalt me biojäätmeid kogume, seda suurem on tõenäosus, et meie biojäätmed hakkavad lähitulevikus olema osa ringist meie kodudesse jõudva elektrienergia tootmisel. Lõpuks jõuab biogaasijaamades toodetud huumus samuti põldudele.

Viimsi valla abiga jõuab koolides kogutud kohvipuru Mustamäele. Kui tunned, et soovid selles ettevõtmises kaasa lüüa kas kohvipuru kogudes või kogutud puru transportimisel Mustamäele, anna endast julgesti teada, kirjutades e-posti aadressil robert.pappel@haabneeme.edu.ee või tere@taruviimsi.com.

Rohkem infot käimasoleva kampaania kohta loe SIIT