Pakendijäätmeid meie ümber tekib väga palju ja meil kõigil tasub mõelda, kuidas on kõige õigem toimetada pakenditest tulvil maailmas nii, et meie ökoloogiline jalajälg oleks väiksem.

Pakendid ja nendest tekkivad jäätmed on jäätmemahu suurenemise üks olulisi tegureid. Samas ei ole tänapäevane elukorraldus mõeldav ilma pakendita, sest see kaitseb kaupa teekonnal tootjast tarbijani, aitab säilitada toote omadusi, võimaldab kaupa majanduslikult otstarbekalt vedada ja ladustada ning lihtsustab kauba käsitsemist. Pakend kaitseb kaupa ka kahjuliku keskkonnamõju eest ning mõne kauba puhul (nt kemikaalid, naftasaadused, pesuained) ka keskkonda kauba eest. Pakendilt leiab olulist infot toote kohta ja sellel on oma roll kauba esitlemisel ja reklaamimisel.

Taaskasutusorganisatsioonide praktikast nähtub, et taaskasutuseks sobivamat materjali saab ettevõtetelt (tootmisjäägid) ja majapidamisetelt, kes koguvad liigiti just tekkekohal ning suur osa mittesobivaid materjale tuleb kahjuks avalikest pakendipunktidest. Avalike pakendipunktide probleemiks on asjaolu, et sinna pannakse pahatahtlikult hulgaliselt ka muid jäätmeid (ehitus- ja lammutusjäätmed, puulehed jms). Selliste jäätmete järelsorteerimine on väga tööjõu mahukas ning enam mitte otstarbekas. Tasub mõelda, et oma vastutustundetu tegutsemisega võib rikkuda kõigi teiste tehtud suure töö pakendite liigiti kogumisel.

Seega tuletame meelde, et avalikesse pakendipunktidesse tohib panna ainult pakendijäätmeid ning teiste jäätmete viimine on rahaliselt karistatav. Järelevalve tõhustamiseks oleme avalikkesse pakendipunktidesse paigaldanud ka kaameraid.

Aastas tekib ühe Viimsi valla elaniku kohta jäätmeid umbes 311 kilogrammi, mis on mahuliselt pea neli 800-liitrist konteineritäit prügi. Pakendijäätmed moodustavad ligikaudu 30% olmejäätmete kogumassist (mahuliselt isegi kuni 60%). Pakendimaterjali liigid on:

  • klaas,
  • plast,
  • paber ja papp (sh kihiline kartong),
  • mustmetall,
  • värviline metall,
  • puit,
  • muu (näiteks tekstiil).

Pakendijäätmed on näiteks tühjad piima-, jogurti- ja mahlapakid, konservkarbid, kaaned ja korgid, kilekotid (sh leiva- ja saiakotid), šampoonipudelid, hambapastatuubid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, pandimärgita pudelid, hommikusöögi- ja pudrukarbid, pappkastid, tühjad kodukeemia pudelid ja värvipurgid.

Põhjused, miks on hea ja õige pakendeid liigiti koguda

Põhjuseid on mitmeid, aga olulisematena saab välja tuua:

  • rahaline kokkuhoid – pakendite äraviskamisel koos olmejäätmetega tuleb maksta prügi äraveo ja ladestamise eest;
  • olmejäätmetega koos ära visatud pakendit ei saa enam taaskasutada;
  • paljude joogipakendite eest olete joogi ostmisel tasunud tagatisraha, mille saab taarat tagastades – selleks viia pandipakend pandipakendi automaati.

Seda, et sorteerimise ja taaskasutamise vaev tasub ära, on inimestele aina enam selge. Plastpudelitest tehakse uusi plastpudeleid, põrandalaudu, aiamööblit, aiaposte, fliise ja ka näiteks jalgpallisärke.

Mida teha kodus tekkivate pakenditega

Pakendid kogu eraldi ja vii selleks ette nähtud pakendi konteinerisse. Üleriigilist pakendite kogumise võrgustikku korraldavad MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon, MTÜ Eesti Pakendiringlus ja OÜ Tootjavastutusorganisatsioon. Viimsis on nende organisatsioonide teenuseid võimalik kasutada avalikes pakendipunkides, samuti pakuvad nad mugavat tekkekohal kogumise teenust (n-ö kollase kilekoti teenus).

Avalikud pakendipunktid asuvad Viimsis:

  • Leppneemes Sadama teel,
  • Kelvingi rannaalal Koidu tee lõpus,
  • Miidurannas Muuli tee ääres,
  • Rohuneemes Kalmistu tee bussipeatuses,
  • Pringi külas Rohuneeme ja Makrilli tee ristis,
  • Pringi külas Reinu tee ääres,
  • Pringi külas Kasteheina tee ääres,
  • Haabneemes Mereranna tee ja Murdlaine tee risti läheduses,
  • Haabneemes Õuna tee ja Tellissaare tee ristis,
  • Haabneemes Randvere tee 6 kaubanduskeskuse taga,
  • Viimsi alevikus Nelgi tee ja Gladiooli tee risti läheduses,
  • Muuga külas Ojakääru ja Randoja tee ristis,
  • Metsakasti külas Loosivälja tee  ja Katkuniidu tee ristil,
  • Äigrumäe külas Äirumäe ja Liivamäe tee ristis,
  • Viimsi alevikus Viama teel,
  • Tammneeme külas Hallikivi ja Kõivu tee ristis,
  • Tammneeme külas Tammneeme tee ja Haugi tee bussipeatuses,
  • Laiakülas Lilleoru tee 6 ääres,
  • Pirita linna osas Pärnamäe ja Astla tee ristmiku läheduses,
  • Randvere küla Mündi tee ääres,
  • Randvere külas Muuga, Randvere ja Koralli tee ringristmiku ääres,
  • Haabneeme alevikus Mõisaranna tee parklas,
  • Randvere külas G. H. Schüdlöffeli tee 4 staadioni parklas.

Mõned täpsustused eksiarvamustele, mis on levinud

Pakendeid ei ole vaja põhjalikult puhtaks pesta, kuid need peaksid olema tühjad ja neis peaks toidujäätmeid olema minimaalselt. Oluline on, et pakend oleks toiduainetest vaba, sest kui see peaks kuu aega pakendi kogumispunktis tühjenduskorda ootama, ei tohiks see roiskuma minna. Kui mõnda pakendit on keeruline toiduainetest puhastada või ei soovi seda teha (nt piima või koore kilepakendit või jogurti kartongpakendit), siis ei ole sellise määrdunud pakendi koht pakendijäätmete konteiner, vaid segaolmejäätmete konteiner.

Pakendeid ei segata muude jäätmetega kokku. Pakendijäätmed veetakse ära eraldi prügiautoga ning kõik kogutud pakendijäätmed läbivad järelsorteerimise, mille tulemusena eristatakse taaskasutuseks sobivad ja mittesobivad materjalid. Seega mõnes mõttes võib isegi öelda, et liigiti kogumisega aitad lisaks keskkonnahoiule anda panuse ka ringmajanduse valdkonna arengule ja töökohtade loomisele. Tõsiasi on, et kõik liigiti kogutud jäätmed siiski taaskasutust ei leia ning järelsorteerimise järgselt suunatakse taaskasutuseks mittesobivad jäätmed põletamisele.

Seega ilmselt ei ole kellelegi üllatuseks, et keskkonna seisukohast on jätkuvalt ülioluline, et elanikud võimalikult palju jäätmeid liigiti koguksid. Täname ja tunnustame kõiki, kes mõistavad jäätmete liigiti kogumise vajalikkust, koguvad liigiti ja aitavad seeläbi võimalikult palju materjale ringlusesse suunata! Üheskoos suudame tagada puhtama elukeskkonna ka tulevikus.

Jäätmete liigiti kogumine algab suhtumisest, et see pole prügi, vaid eeskätt ressurss, mida tuleb ja saab võimalikult palju kordi kasutada. Keskkonna seisukohast on muidugi kõige parem tarbimise vähendamine ja jäätmetekke vältimine. Seega: ära tarbi arutult! Tarbides mõtle sellele, kuidas oma ökoloogilist jalajälge vähendada ja keskkonda säästa.

Allikad:

Keskkonnameti koduleht https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/pakendid 

Holm, B. Pakendite kohtkogumine – mugavam, odavam ja kasulikum https://saartehaal.postimees.ee/6672548/pakendite-kohtkogumine-mugavam-odavam-ja-kasulikum  (22.12.2018)

Avalikesse pakendipunktidesse tohib panna ainult pakendijäätmeid. Foto: Merilin Piirsalu

Alusta juba täna!

Alusta pakendite liigiti kogumisega juba täna ja tee seda mugavalt oma elukohas. Selleks võta ühendust teenusepakkujatega:

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO)

Aadress: Mustamäe tee 24, 10 621 Tallinn

Telefon: 640 3240

E-post: eto@eto.ee

www.eto.ee

OÜ Eesti Pakendiringlus (EPR)

Aadress: Vana-Narva mnt 26, 74114 Maardu

Telefon: 633 9240

E-post: info@pakendiringlus.ee

www.pakendiringlus.ee

Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO)

Aadress: Lõõtsa 4, 11415 Tallinn

Telefon: 681 1480

E-post: info@tvo.ee

www.tvo.ee

Avafoto: Pakendijäätmed pole prügi, vaid eeskätt ressurss, mida tuleb ja saab võimalikult palju kordi kasutada. Foto: Canva